4-10-535/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Väärteoasi nr. 4-10-535

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2010.a Jõgeva kohtumaja

Väärteoasja number 4-10-535

Väärteoasi

H.L

kaebus ise menetleja kohtuväl Lõuna Politseiprefektuuri 28.01.2010.a otsusele nr 2490,09,004152 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: H.L, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuur, komissar Gaido Padrik Kohtuistungi aeg 09.04., 26.04. 10.05.2010.a

RESOLUTSIOON

Tühistada osaliselt kohtuvälise menetleja Lõuna

Politseiprefektuuri 28.01.2010.a otsus nr 2490,09,004152 Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 kohaselt ja kohaldades

Karistusseadustiku § 61 lg 1 arvestades erandlikke asjaolusid

teha uus otsus, millega karistada

H.L

Karistusseadustiku 218 lg 1 järgi rahatrahviga 1 trahviühik s.o 60 krooni.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbangas, viitenumber 10220105023998.

Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Kui rahatrahvi tähtaegselt ei tasuta, pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kohtuotsus tervikuna on avaldatud, s.o alates 24.05.2010.a esitada kassatsioonkaebuse EV Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust,

2

peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. lõpposa

Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ei teatata, siis kohtuotsust tervikuna ei kuulutata.

Kohus tuvastas:

Lõuna Politseiprefektuuri 25.11.2009.a määrusega on kriminaalasjast nr 08260105541

eraldatud materjalid väärteomenetluseks sõiduauto Volkswagen Sharan xxxxxxxxxxx registrinumbriga xxxxxxxxx

lõhkumisega tekitatud kahju osas summas 3000 krooni.

Lõuna Prefektuuri otsusega väärteoasjas nr 2490,09,004152 karistati H.L

Karistusseadustiku § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut s.o 1200 krooni. Väärteo kirjeldus on alljärgnev: 24.10.2008.a õhtul kella 23.30 paiku Jõgeva maakonnas Torma vallas Torma alevikus Tormast Tartu suunas viival teel lõhkus sõiduauto Volkswagen xxxxxxxxxxxx Sharan registrinumbriga xxxxxxxxx kahju kokku 762 krooni tagatule. Lõhkumisega tekitatud 71 senti.

H.L esitas otsusele kaebuse. Kaebuse kohaselt ei ole H.L väärtegu toime pannud ja taotl

eb väärteomenetluse lõpetamist.

Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus otsuse muutmata jätta. Kohtuvälise menetleja arvates on H.L põhjendatult karistatud.

Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb osaliselt

tühistada.

Tõendatud on H.L-i poolt KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo – varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu - toimepanek.

Kohus kuulas kohtuistungil ära kannatanu xxxxxxxxxxxja tunnistajatexxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxx

ütlused, samuti kaebuse esitaja H.L-i ütlused. Kannatanu andis ütlusi selles, et autos istudes nägi autole lähenemas kahte inimest, pimedas nägusid ei näinud; üks lõi jalaga esimesse tulle ja pärast kä

is tagumise tule pihta ka pauk, ei oska öelda, kas sama inimene lõi. Tunnistaja andis ütlusi selles, et tema vend lõi xxxxxxxxxx katki kannatanu auto esitule; ei näinud, mis sai tagatulest ja ei näinud, kus olixxxxxxxxxxx, igaüks tegi omi asju. Tunnistaja andis ütlusi selles, et ei näi xxxxxxxxxxxx nud auto esi- ega

tagatule lõhkumist, aga esitule lõhkumisest kuulis teistelt. Tunnistaja xxxxxxxxxxx andis ütlusi selles, et teab, kes lõhkus auto esitule, kuid ei tea, kes lõhkus tagatule; H.L oli auto tagaosas ja tema poolt tule katkilöömist ei näinud; ei ole kindel selles, mida H.L

ise on tagatule lõhkumisest rääkinud; uurijad käisid tunnistajat töö juures küsitlemas, ei ole

kindel uurijatele antud ütlustes ja päris täpselt ei lugenud läbi, millele allkirja andis. H.L andis ütlusi selles, et tema ei ole auto tagatuld lõhkunud, nägi, kes lõhkus esitule; H.L

oli auto külje peal ja lõi küll autot, kuid ei löönud midagi puruks.

H.L-i poolt väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja xxxxxxxxxxxxpoolt kriminaalasja koh xxxxxxxxxxx tueelses menetluses antud ütlustega. on andnud ütlusi selles, et kui auto hakkas liikuma, lõi H.L tagumise tule katki; tunnistaja nägi, et vehkis Henry jalaga ja peale seda kostus puruneva klaasi klirin, järelikult lõhkus tule ära s.t sai tulele pihta; peale seda juhtumit, kui see kõik läbi oli, ütles Henry tunnistajale, et tema lõhkus auto tule ära

jalaga, ütles seda jutu sees. Kannatanu xxxxxxxxxxxx ja tunnistajad xxxxxxxxx ning

xxxxxxxxxxxxxxx ei xxxxxxxxxx auto tagatu näinud, kes lõhkus le. Usaldusväärsed on

3

tunnistaja xxxxxxxxxxx kriminaalasja Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused.

kohtueelses menetluses antud ütlused on usaldusväärsed seetõttu, et tunnistaja on loogiliselt kirjeldanud sündmuste toimumist nende järjekorras nistaja ei ole ka öelnud, et ei tea või

. Tun

ei oska temale esitatud küsimustele vastata. Kohtus tunnistaja poolt antud ütlused on

mitteusaldusväärsed. Tunnistaja on seletanud, et auto tagatule löömise kohta midagi kindlat küll öelda ei oska; palju aeg on mööd külajutud või muu a as ja ei tea, kas on jama. Tunnistaja ütlused on ilmselgelt nn keerutavad. Samuti on kohtueelse menetluse ütlused antud neli kuud varem kui ütlused kohtus. Ei ole tõenäoline, et tunnistaja mälu sündmuste käigu kohta nelja

kuuga paranes. E ide selles, et tema eltoodust tulenevalt leiab kohus, et H.L-i vä xxxxxxxxxxxxxx auto tagatuld ei lõhkunud, on ennastõigustav.

H.L väitis, et tema suhtes tarvitati vägivalda ja ta sai vigastusi. Tõendite uurimisel ilmnes, et vahetult enne xxxxxxxxxx , auto tulede lõhkumist toimus vägivallaakt H.L-i

xxxxxxxx ja xxxxxxxxx suhtes. Tartu Maakohtusse on saadetud arutamiseks kriminaalasi,

kus xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx llas süüdistatakse 24.10.2008.a kl 23.30 paiku Torma va

Torma alevikus Tormast Tartusse viival teel muuhulgas ka H.L-ile füüsilise valu,

ninaluude killunenud murru ja vasaku küünarliigese pehmete kudede turse põhjustamises. Sealjuures kasutasid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx relvadena pudelit ja mootorsaagi ning sõitsid

sündmuskohale koos xxxxxxxxxxxxxxx tema juhitud autoga ning sama autoga ka lahkusid. Kuigi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kriminaalasjas ei ole veel otsust tehtud leiab kohus, et H.L-i

suhtes eelnev vägivalla tarvitami on tõendatud tunnistaja ne xxxxxxxxxxxxxkohtus ja

tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx kohtueelses menetluses antud ütlustega, samuti H.L-i

kohtus antud ütlustega ja väärteoasja materjalide kriminaalasjas eraldamise määrusega. t

T xxxxxxxxxxxxtulid koos kannatanu xxxxxxxxxxxxxxtema autost ja sellega õendatud on, et ka lahkusid. Karistusseadustiku (KarS) § 61 lg 1 kohaselt erandlikke asjaolusid arvestades võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. KarS § 218 lg

1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. KarS § 47 lg 1 sätestab, et rahatrahvi võib kohaldada kolm kuni kolmsada trahviühikut. Käesoleval juhul on tegemist erandlike asjaoludega. Erandlikud asjaolud seisnevad selles, et isikud, kes olid just H.L anud ja tekitanud temale valu ning vigastusi, istusid samasse autosse, mida rünn

H.L lõi. Mõistetav on, et H.L oli ründajate suhtes ärritatult meelestatud ja

seetõttu lõi jalaga autot, milles ründajad istusid ja millega nad parajasti sündmuskohalt

lahkusid. Seega kohus kohaldab H.L-i suhtes karistusena rahatrahvi - alla alammäära

üks trahviühik Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2 kohaselt teeb kohus s.o 60 krooni.

otsuse tühistada kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teha uue otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Kohus otsus tegemisel juhindub Väärteomenetluse seadustiku §-dest 117 lg 1 p 1 ja lg 2, 121, 122, 123, 124, 126, 128, 129, 130, 131, 132 p 2, 133, 134, 135 lg 1, 2, 4, 5 ja 7.

Haide Rimmel kohtunik