1-20-8485/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kriminaalasi nr 1- -8485 20

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

16. detsembril 2020.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik

Margot Mikler sekretär

Moonika Rubizova juuresolekul

abiprokurör osavõtul

Kaidi Kahu

arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

K.C (ik XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel keskharidus; elukoht ; : xxxx xxxx, 3 kehtivat kriminaalkaristust , töötab • Harju Maakohtu 26.03.2018 otsusega nr 1-18-1091 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 9 kuud vangistust, KarS

§ 65 lg 2 alusel 1 aasta 5 kuud 1 päev vangistust; • Harju Maakohtu 25.05.2016 otsusega nr 1-16-4572 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 6 kuud vangistust, KrMS § 238 lg 2 järgi 4 kuud vangistust, KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuud vangistust; • Harju Maakohtu 2.03.2015 otsusega nr 1-15-481 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta tingimisi vangistust (KarS § 73 lg 1, 3) 2 aasta pikkuse katseajaga. 1 kehtiv , elukohast lahkumise keel kuni 10.09.2021) väärteokaristus tõkend –

süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, § 120 lg 1 järgi

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas

K.C-d süüdistatakse selles, et 28.08.2020 kella 03.00 ajal, viibides alkoholijoobe seisundis enda intiimpartneri I D elukohakorteris aadressil xxxx I Dt kaks korda lahtise , lõi ta käega paremalt ja ühe korra vasakult poolt näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu tooli pealt maha. Nimetatud teoga tekitas K.C kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – vasakul põsel sinikas ja paistetus, kaela paremal pool punetus, vasaku käelabal pöidla ja nimetissõrme vahel sinikas ning vasakul jalalabal sinikas ja punetus. Sel moel pani K.C oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 28.08.2020 kella 03.00 ajal, viibides alkoholijoobe seisundis enda intiimpartneri I D elukohakorteris aadressil xxxx, võttis ta ühe käega I D kõrist kinni ning teise käega hoidis noatera kannatanu näo ees, öeldes, et vigastab kannatanu nägu. Seejärel pani ta noa laua peale ning läks vannituppa. Vannitoast tagasi tulles hoidis K.C jätkuvalt käes nuga, võttis uuesti ühe käega kannatanu kõrist kinni ja tõstis kannatanu nägu üles ning hoides teises käes nuga, ütles kannatanule, et lõikab tema nägu, et kannatanu ei meeldiks enam teistele meestele. Kuivõrd K.C oli eelnevalt olnud kannatanu suhtes füüsiliselt vägivaldne ja hoidis ähvarduste ajal kannatanu näo juures noatera, hoides samal ajal teise käega kannatanul kõrist, tundis kannatanu

2 reaalset ohtu enda elule ja tervisele, tajus ähvardusi enda elule ja tervisele reaalsena ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Sel moel pani K.C oma tahtliku teoga toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS Kaidi Kahu K.C ja § 245 sätetest on abiprokurör , süüdistatav tema kaitsja Merike Allikmäe käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest K.C-le karistuseks 1 aasta vangistust; KarS § 120 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest K.C-le karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Juhindudes KarS § 74 lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K.C ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. KarS § 74 lg 1 alusel on K.C kohustatud täitma katseaja jooksul Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 6 sätestatud -des 1- kontrollnõudeid, mille kohaselt K.C on kohustatud: • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö , või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte -st 2 on K.C tarvitama alkoholi; -st 8 on K.C kohustatud Juhindudes KarS § 75 lg 2 p käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. VÕS § 1055 lg 1 ja KrMS § 3101 lg 1 alusel kohaldada I D (xxxx

) isikuõiguste kaitseks K.C-le lähenemiskeeldu ja keelata tal läheneda I Dle isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit, kannatanu elukoha aadressile xxxx lähemale kui 50 meetrit ja kannatanule tema töökohas lähemale kui 5 meetrit; keelata tal kannatanuga ühendust võtta telefoni (sh sõnumid), kirja (sh e-kirjad) ja posti (sh elektronposti) teel, samuti sotsiaalmeedia ja muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu (nt Messenger, Instagram, Viber, WhatsApp, Signal, Facebook jt), või muul viisil otsida kannatanuga kontakti tema tahte vastaselt. Määrata

lähenemiskeelu tähtajaks 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub K.C temale KarS § 121 lg 2 p 2, § 120 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses

süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

3 Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub K.C-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha ,5 palga alammääras, 1 s.o. 876 eurot.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb K.C-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 70,80 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et

süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 946,80 eurot tuleb K.C-l tasuda 12 kuu

(maksimumaeg) jooksul ala 78,90 eurot. tes kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt

Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p , § 179 lg 1 p § 180 lg 1,3, § 248 lg 1 4,9 2; p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;

KarS § 64 lg 1, § 74 lg 1,3, § 75, § 75 lg 2 p 2, § 75 lg 2 p 8, § VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ 78 p 1, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi KarS § järgi ja mõista karistuseks tunnistada K.C

121 lg 2 p 2 1 aasta vangistust

; KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista K.C-le

1 aasta 6 kuud vangistust. mõista

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus K.C suhtes tingimisi kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K.C ei pane 2 aasta

pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § –6 ettenähtud -s 75 lg 1 p 1 kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö , või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada K.C-d mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada K.C-d osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

4 K.C

kriminaalhooldusosakonna määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud K.C-le 2 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.12.2020.a. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldada kannatanu I D (xxxx) isikuõiguste kaitseks ajutist lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat: 1. Keelata K.C-l

läheneda kannatanu I D isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit. 2. Keelata K.C-l I D elukoha aadressile xxxx

läheneda kannatanu lähemale kui 50 meetrit ja kannatanu I D . töökohas lähemale kui 5 meetrit 3. Keelata K.C-l kannatanuga I Dga

ühendust võtta telefoni (sh sõnumid), kirja (sh e-kirjad) ja posti (sh elektronposti) teel, samuti sotsiaalmeedia ja muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu (nt Messenger, Instagram, Viber, WhatsApp, Signal, Facebook jt) või muul viisil otsida kannatanu I Dga kontakti tema tahte vastaselt. Tõkend – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või elukohast lahkumise keeld karistuse ärakandmist.

Menetluskulud Välja mõista

K.C-lt 876 eurot sundraha ja kaitsjatasu 70,80 eurot riigi tuludesse.

Menetluskulud kokku summas 946,80 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 78,90 eurot kuus.

Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse K.C-le eposti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul.

/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik