4-20-2507/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2020 Tallinn Tallinna kohtumajas as Väärteoasja number 4-20-2507 (2302,20,006138) Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi N.G kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 13.05.2020 2302,20,006138 otsusele väärteoasjas nr Kaebaja N.G, isikukood XXX, xxxx kodanik, emakeel xxxx, elukoht xxxx, e-posti aadress

xxxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi volitatud esindaja Raul Annuka

Resolutsioon:

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § määras 127 lg 1-2, 4-5 kohus :

1. Rahuldada kaebaja N.G ja tema kaitsja Kaisa Lumiste ühine taotlus ja võtta kaebusest loobumine vastu.

2. N.G kaebu (esitatud kaitsja Kaisa Lumiste kaudu) Jätta läbi vaatamata

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 13.05.2020 otsusele väärteoasjas nr 2302,20,006138.

3. -toimikus. Avalikustada määrus e

Edasikaebamise kord:

Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Tallinna

kohtumajale 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui

kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtu seisukoht: , menetluse senine käik Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus koostas

24.04.2020 väärteoprotokolli nr 20200424373401, milles sisalduva teokirjelduse järgi juhtis

N.G 24.04.2020 kell 16.21 Harjumaal Tallinn-Tartu- -Luhamaa 53.kilomeetril Võru

mootorsõidukit teelõigul 90 xxxx kiirusega 119 km/h +/- 4 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 25 km/h. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp tegi 13.05.2020 otsuse väärteoasjas nr 2302,20,006138. Otsuse alusel mõisteti N.G süüdi LS § 227 lg 2 järgi ja teda karistati rahatrahviga 50 trahviühikut, mis on 2

00,00 eurot.

N.G esitas 28.05.2020 kaitsja Kaisa Lumiste kaudu Harju Maakohtu Tallinna koht istamist. Kaitsja umajale kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse täielikku tüh

märkis kaebuses, et kuna kaebaja pöördus tema poole kaebetähtaja viimasel päeval, ei ole seetõttu olnud võimalik väärteoasja materjalidega tutvuda ning sel põhjusel saab lõpliku seisukoha kujundada pärast seda, kui kohtuväline menetleja on esitanud VtMS § 116 lg 1 alusel väärteoasja toimiku.

Harju Maakohus nõudis VtMS § 116 lg 1 alusel kohtuväliselt menetlejalt 01.06.2020 välja väärteotoimiku. Kohtuväline menetleja edastas toimiku kohtule samal päeval.

Harju Maakohus jättis 09.06.2020 määruse alusel N.G kaebuse käiguta ning määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 15.06.2020. Kohus nentis, et kaebus ei vasta VtMS § 115

lg 1 p-des 2 ja 8 ning VtMS § 115 lg 4 sätestatud nõuetele: kaebuses ei ole N.G telefoninumbrit ja e-posti aadressi, puudu on kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja põhjendus ning kaebusele ei ole lisatud kaitsja volikirja.

Kaebaja esitas 15.06.2020 kohtule täiendatud ja täpsustatud kaebuse. Kaebuse keskseks

vastuväiteks on asjaolu, et kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku (N.G)

karistamisel võtnud arvesse kohtupraktikas omaksvõetud seisukohti. Kaebaja taotles sel

põhjusel kohtuvälise menetleja lahendi täielikku tühistamist. N.G soovis kaebuse arutamist kohtuistungil.

Harju Maakohtu 17.06.2020 määruse alusel määrati N.G kaebus arutamisele 17.08.2020 kell 09.00 algaval kohtuistungil. Kohus kohustas kohtusse ilmuma kaebajat, tema kaitsjat ja kohtuvälist menetlejat.

Harju Maakohtu 17.08.2020 istungile ilmusid kohtuväline menetleja ja advokaat Mihkel Gaver. Kohtusse ei ilmunud kaebaja N.G. Advokaat Mihkel Gaver selgitas, et klient (N.G)

ei saanud kohtusse ilmuda lapse haigestumise tõttu. Kaitsja esitas Vt § 127 lg 1 alusel MS taotluse kaebusest loobumiseks. Harju Maakohus rahuldas taotluse ja jättis kaebuse 17.08.2020 määruse alusel läbi vaatamata.

N.G esitas kaitsja Mihkel Gaveri kaudu 01.09.2020 Harju Maakohtu määrusele kaebuse,

milles taotles maakohtu määruse tühistamist, oma kaebuse läbi vaatamist ja rahuldamist. Kaebaja hinnangul rikkus maakohus VtMS § 127 lg 4 sätestatut, so kui maakohus tuvastab

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise, millega raskendati menetlusaluse isiku olukorda, siis ei võta kohus kaebusest loobumist vastu. Kaebaja hinnangul ei nähtu maakohtu määrusest, et kohus oleks need asjaolud tuvastanud.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.09.2020 määrusega Harju Maakohtu määruse ja saatis väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohus märkis, et maakohus võttis kaebusest loobumise vastu VtMS § 127 lg 1 ja 2 teist lauset rikkuvalt ning menetlusaluse isiku kaebus jäi läbi vaatamata seadusliku aluseta. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse esitanud isikuks Kaisa Lumiste, kes ei ole esitanud kohtule avaldust kaebusest

loobumiseks. N.G kohtus esindanud Mihkel Gaveril sellekohane pädevus puudus. Samuti jäeti kaebusest loobumine nõuetekohaselt vormistamata.

N.G esitas kaitsja Kaisa Lumiste kaudu Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2020 määrusele

määruskaebuse Riigikohtule, milles taotles ringkonnakohtu määruse täielikku tühistamist ja tagastamist ringkonnakohtule määruskaebuse uueks arutamiseks. Kaebuse keskseks väiteks oli see, et Mihkel Gaver oli maakohtus N.G volitatud esindaja.

Riigikohtu kriminaalkolleegium jättis 13.10.2020 määrusega N.G kaitsja menetlusse

võtmata. Väärteoasi jagati kooskõlas ringkonnakohtu määruses sedastatuga lahendamiseks uuele kohtukoosseisule.

Kohus tegi tulenevalt ringkonnakohtu määrusest 27.10.2020 järelepärimise N.G-le, Kaisa Lumistele ja Mihkel Gaverile, täpsustamaks kes on N.G esindaja väärteoasjas nr

4-20-

2507. Kohtule 30.10.2020 laekunud vastuse järgi on esindajaks Kaisa Lumiste.

Kohus määras 02.11.2020 asja arutamisele 25.11.2020 kell 09.00 toimuval kohtuistungil. Kohus kohustas kohtusse ilmuma N.G ja kaitsjat.

Harju Maakohtus 25.11.2020 toimunud kohtuistungile ilmusid kohtuväline menetleja ja kaitsja.

Kaisa Lumiste selgitas, et tema klient soovib kaebusest loobuda. Kohus määras uue istungi 15.12.2020 ning tegi kaitsjale ettepaneku esitada loobumine kirjalikult.

Kohtule laekus 10.12.2020 Kaisa Lumiste avaldus kaebusest loobumiseks, 11.12.2020 saabus N.G avaldus kaebusest loobumiseks. Harju Maakohtus 15.12.2020 kohtuistungile ei ilmunud menetleja, kohtu loal ei ilmunud istungile kaitsja.

Kohus leiab, et N.G kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

Kooskõlas VtMS § 127 lg 1 ja 2 on kaebuse esitanud isikul õigus kaebusest osaliselt või

täielikult loobuda kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni, kaebusest loobumise avaldus esitatakse maakohtule kirjalikult ja tema kaitsja esitas või suuliselt kohtuistungil. Kaebaja id kirjaliku taotluse kaebusest loobumiseks enne asja kohtulikku arutamist. Loobumine on seega esitatud õigeaegselt ja see on nõuetekohane.

VtMS § 127 lg 4 järgi ei võta maakohus kaebusest loobumist vastu, kui kohus tuvastab, et asjas on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust või rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust, millega raskendatakse menetlusaluse isiku olukorda. Kohus tutvus kaebuse ja väärteoasja toimikuga.

VtMS § 150 lg 1 järgi loetakse väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks:

1) väärteomenetlust ei ole lõpetatud käesoleva seadustiku § s 29 sätestatud asjaoludel; -

2) lahendi ebaseaduslik menetleja; väärteomenetluses on teinud

3) lahend on tehtud isiku kohta, kellele ei ole teatatud asja arutamise aega ja kohta;

4) menetlusalust isikut käesoleva seadustiku § 22 kohaselt määratud korras esindav kaitsja ei ole menetluses osalenud;

5) menetleja ei ole otsusele alla kirjutanud;

6) htud; asjas puudub väärteoprotokoll, kui see on käesolevas seadustikus ette nä

7) menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud;

8)

menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele;

9) da menetlusalune isik ei valda; väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mi 10) puudub väärteoasja arutamise või kohtuistungi protokoll, kuigi selle koostamine on käesolevas seadustikus ette nähtud, või protokollil puudub kohtuniku või kohtuistungi sekretäri allkiri.

Kohus ei tuvastanud ühtegi VtMS § 150 lg 1 loetletud alust. Kooskõlas VtMS § 150 lg 2 võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Midagi, mida tuleks asjas käsitleda „muu“

rikkumisena kohus ei näe. Võimalikele menetlejapoolsetele rikkumistele ei viidata ka kaebuses.

Kaebaja taotleb kaebuses otsuse täielikku tühistamist seoses sellega, et kaebajale määrati liiga range karistus. Kohtuväline menetleja jättis arvestamata selle, et kiirust ületati määras, mis jääb

LS § 2 ktiivses teokoosseisus märgitud vahemiku alumisse otsa 27 lg 2 obje . Samuti ei arvestanud kohtuväline menetleja seda, et N.G on varem karistamata, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 2 mõttes.

Esmalt märgib kohus, et see kui inimene järgib ühiskonnaelus osaledes kehtestatud norme, on õiguskuulekas ning järelikult ka varem karistamata, on enesest mõistetav. Sel põhjusel ei ole

varasemate karistuste puudumine käsitletav karistust kergendava asjaoluna. Varasemate karistuste puudumine omab tähtsust karistusliigi valikul, so kas inimest on võimalik mõjutada

uute süütegude toimepanemisest kergema või raskemaliigilise karistusega. LS § 227 lg 2 -

sanktsioonialternatiivid näevad teo eest karistuseks ette rahatrahvi või sõiduki juhtimise äravõtmise kuni 6 kuuni, LS § 227 lg 5 p 1 alusel võidakse teo toimepanija suhtes kohaldada ka lisakaristust, milleks on mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 3 kuuni. Käesoleval -

juhul on kohtuväline menetleja N.G karistanud üksnes rahatrahviga, mis on kahest

võimalikust põhikaristuse alternatiivist kergem. Lisakaristust kaebaja suhtes menetleja ei kohaldanud.

Kaebajale on karistus määratud sanktsiooni keskmises määras. üü suuruse Kohus nendib, et s hindamisel tuleb arvesse võtta mh seda kus kiirust ületati (kas asulasisesel teel või asulavälisel

teel, kus kiirused on suuremad ja õnnetuste tagajärjed fataalsemad), mis nädalapäeval ja kellaajal kiirust ületati (milline oli eeltoodust tulenevalt liiklustihedus konkreetsel teelõigul kus kiirust ületati) ning kas esineb karistust kergendavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada lisaks üldpreventiivseid aspekte, mh näiteks seda, kas tegemist on süüteoga, mida pannakse toime massiliselt ja süstemaatiliselt, kartmata vahelejäämist ja ranget karistust.

Koht

u hinnangul ei ole menetleja valesti kohaldanud materiaalõigust.

VtMS § 127 lg 5 järgi jäetakse kaebus määruse alusel läbi vaatamata, kui sellest on loobutud enne kohtuliku arutamise algust. Kohus rahuldab kaebaja N.G ja kaitsja Kaisa Lumiste taotluse ja võtab kaebusest loobumine vastu. N.G kaebus (esitatud kaitsja Kaisa Lumiste

kaudu) Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 13.05.2020 otsusele väärteoasjas nr 2302,20,006138 tuleb jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)