2-18-121095/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-121095

Tsiviilasi

XX hagi CC vastu elatise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. jaanuari 2020. a menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CC määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Dmitri Štšerbin

Kostja

(määruskaebuse

esitaja)

CC

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Valeriy Gimaev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 6. jaanuari 2020. a määrus osas, milles maakohus

rahuldas täies ulatuses XX avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis

CC-lt XX kasuks välja menetluskulude hüvitise 1349 eurot ületavas osas. Teha uus

määrus, millega jätta XX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 1349 eurot

ületavas osas rahuldamata.

2. Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruse tervikresolutsioon on järgmine.

4.1. Rahuldada osaliselt XX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

4.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista CC-

lt XX kasuks välja menetluskulude hüvitis 1349 eurot.

4.3. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb CC-l tasuda XX-le

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2 (6)

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli XX (hageja) hagi CC (kostja) vastu elatise ja viivise

väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas hagi 13. mai 2019. a otsusega osaliselt. Maakohus

koostas 17. juunil 2019 täiendava otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Hageja esitas

maakohtu

otsuse

peale

apellatsioonkaebuse.

Tallinna

Ringkonnakohus

tühistas

30. oktoobri 2019. a otsusega maakohtu 13. mai 2019. a otsuse ja 17. juuni 2019. a täiendava

otsuse osaliselt. Hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid kostja kanda ja kostja

menetluskulud

tema

enda

kanda.

Kostja

esitas

ringkonnakohtu

otsuse

peale

kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis 16. detsembri 2019. a määrusega kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata.

2. Hageja esitas 23. detsembril 2019 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

kulus hageja esindajal:

-

hagi koostamiseks ja konsultatsiooniks 2,5 tundi;

-

11. detsembri 2018 istungist osavõtuks ja konsultatsiooniks 1,5 tundi;

-

hagi vastusega tutvumiseks, kohtumiseks kliendiga, konsultatsiooniks, hagi vastusele

kirjaliku seisukoha koostamiseks 3,75 tundi;

-

12. veebruari 2019 kohtuistungist osavõtuks ja konsultatsiooniks 3,25 tundi;

-

konsultatsiooniks, tõendite kogumiseks, tõendite tõlkimiseks, kirjaliku seisukoha

koostamiseks 26. veebruaril 2019 6 tundi;

-

riigilõivu tasumiseks 50 eurot;

-

konsultatsiooniks, tõendite kogumiseks, tõendite tõlkimiseks, seisukoha koostamiseks

kostja 11. märtsi 2019 seisukohale 6 tundi;

-

23. aprilli 2019 kohtuistungist osavõtuks ja ettevalmistamiseks 2,5 tundi;

-

maakohtu otsusega tutvumiseks, konsultatsiooniks, apellatsioonkaebuse koostamiseks

4,5 tundi;

-

3. oktoobri 2019 istungist osavõtuks ja ettevalmistamiseks 1,5 tundi.

Hageja menetluskulud on kokku 1940 eurot, s.o õigusabikulud 1890 eurot ja riigilõiv 50 eurot.

Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 60 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Hageja palub

mõista kostjalt välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

kuni lahendi täitmiseni.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus

rahuldas

6. jaanuari 2020. a

määrusega

hageja

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks

hüvitise 1940 eurot ning kohustas kostjat tasuma hagejale määruse jõustumisest kuni täitmiseni

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tasus hageja hagi tagamise avalduselt riigilõivu

50 eurot, mis on põhjendatud ning vajalik kulu ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Lisaks on kõik hageja esindaja 23. detsembri 2019 menetluskulude nimekirjas märgitud

õigusabitoimingud ning nendele kulunud ajakulu põhjendatud ja vajalikud. Toimingute ajakulu

ei ole ülepaisutatud. Hageja esindaja põhjendatud ajakulu on kokku 31 tundi ja 30 minutit.

3 (6)

Hageja esindaja mõistlik ja põhjendatud tunnitasu on 60 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja

lepingulise esindaja põhjendatud menetluskulud on kokku 1940 eurot, st põhjendatud

õigusabikulud 1890 eurot ja riigilõiv 50 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega

maakohus määras kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1940 eurot.

Kostja palub rahuldada hageja 23. detsembri 2019. a menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 690 eurot.

Kaebuse väidete kohaselt ei toimetanud maakohus kostja esindajale hageja menetluskulude

nimekirja kätte ega määranud kostjale tähtaega avalduse kohta seisukoha esitamiseks. Kostja

sai nii hageja menetluskulude nimekirja kui ka vaidlustatud määruse kätte alles

6. jaanuaril 2020.

Hageja õigusabikulud on ülepaisutatud ja põhjendamatult suured. Arvestades, et tegemist ei

olnud mahuka asjaga, milles toimus kolm kohtuistungit, suurem osa taotlustest jäeti nii

maakohtus kui ka ringkonnakohtus rahuldamata ning Riigikohtu praktika kohaselt ei tohiks

väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda, ei ole

põhjendatud mõista kostjalt õigusabikulude katteks välja 1890 eurot. Hageja esindaja

põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku 11,5 tundi, s.o kogukulu 690 eurot.

Hagi tagamiselt tasutud riigilõiv 50 eurot ei ole põhjendatud ega vajalik kulu. Maakohus ei

arvestanud, et hageja esitatud hagi tagamise avaldus jäeti rahuldamata.

Hageja järgmised õigusabi kulud on ülepaisutatud ja põhjendamatult suured:

-

hagi koostamise ja konsultatsiooni ajakulu 2,5 tundi. Arvestades, et hagi sisaldas ka hagi

tagamise avaldust, mis on jäetud rahuldamata, siis on põhjendatud ajakulu hagi

koostamiseks ja konsultatsiooniks 1 tund;

-

hagi vastusega tutvumise, kliendiga kohtumise ja konsultatsiooni ajakulu 3,75 tundi on

täies ulatuses põhjendamatu. Puudub selgus, miks on kohtumine kliendiga toodud välja

eraldi kuluna. Lisaks ei ole kohtumine kliendiga TsMS § 175 lg 1 tähenduses

põhjendatud ega vajalik kulu. Täiendavalt ei ole selge, millise vastuse on hageja

koostanud, sest kulu spetsifikatsioonist ei selgu, mis kuupäeva kostja vastusele, on

hageja kirjaliku seisukoha koostanud. Nimetatud kirjalikku seisukohta pole toimiku

materjalides, kuid kõik teised hageja kirjalikud seisukohad on kuupäevaliselt

määratletud;

-

kulurea p-s 4 on märkimata jäänud konsultatsiooni täpne ajakulu. Seega ei ole ajakulu

12. veebruari 2019 istungist osavõtuks ja konsultatsiooniks põhjendatud 3,25 tunni

ulatuses, vaid põhjendatuks ja vajalikuks saab lugeda ajakulu 1 tunni ulatuses;

-

kulurea p-s 5 nimetatud toimingute põhjendatus on mõistetamatu. Hageja

26. veebruari 2019 vastus on viis lehekülge pikk, mille koostamiseks ei saanud kuluda

rohkem kui 1,5 tundi. Hageja lepinguline esindaja pidi teadma, et kui taotletakse elatise

väljamõistmist miinimummääras, siis ei pea hageja täiendavaid tõendeid esitama.

Sellest olenemata esitas hageja koos 26. veebruari 2019 vastusega hulgaliselt arveid,

mida ei olnud vaja esitada;

-

kulurea p-s 7 nimetatud toimingute põhjendatus on mõistetamatu. Hageja kirjalik

seisukoht on neli lehekülge pikk, mille koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui

1 tund. Hageja esitatud tõendid ega tõlked ei ole seotud praeguse tsiviilasjaga;

-

kulurea p-s 9 märgitud toimingute ajakulu on täies ulatuses põhjendamatu. Mh on

apellatsioonkaebus kuus lehekülge pikk ning uusi asjaolusid selles välja toodud ei ole.

Lisaks

koostas

hageja

esindaja

sisuliselt

kaks

apellatsioonkaebust.

Kahe

4 (6)

apellatsioonkaebuse koostamine ei olnud põhjendatud. Põhjendatud ajakulu on

1,5 tundi.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas,

milles maakohus rahuldas täies ulatuses hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1349 eurot ületavas osas.

Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse rahuldamata

1349 eurot

ületavas

osas.

Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud menetlusnormi, kui ta ei andnud kostjale

täiendavat tähtaega hageja 23. detsembril 2019 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja

kohta seisukoha esitamiseks. Tegemist ei olnud menetluses varem esitatud menetluskulude

nimekirjaga, vaid hageja esitas kohtu nõudmisel menetluskulude terviknimekirja. Selles

sisalduvad maakohtu menetluses 26. märtsil 2019 ja 23. aprillil 2019 ning ringkonnakohtu

menetluses 3. oktoobril 2019 esitatud menetluskulude nimekirjades sisalduvad menetluskulud.

Uusi kulusid 23. detsembri 2019. a menetluskulude nimekirjas toodud ei ole. Maakohtu 23.

aprilli 2019. a istungi protokollist ning ringkonnakohtu 3. oktoobri 2019. a istungi protokollist

nähtub, et kostjale on antud võimalus hageja menetluskulude kohta seisukoht esitada.

Maakohtus kostja seda ei teinud. Ringkonnakohtu istungil vaidles kostja vastu hageja esindaja

ajakulule. Kuna kostjal oli varem võimalus hageja menetluskulude kohta seisukohta avaldada,

ei pidanud maakohus andma talle täiendavat tähtaega menetluskulude koondnimekirja kohta

seisukoha esitamiseks. Küll aga oleks maakohus pidanud arvestama kostja varasemas

menetluses esitatud vastuväidetega. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud

kostja vastuväiteid hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulude kohta. See rikkumine on

kõrvaldatav ringkonnakohtu menetluses.

9. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t

kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel

tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt

Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14).

10. Määruskaebusest võib aru saada, et kostja väitel on hageja praeguses vaidluses esitanud

kostja vastu nõude 880 eurot (tsiviilasja hind) ning kostja väitel ei või väljamõistetavate

menetluskulude summa ületada tsiviilasja hinda. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga.

Maakohus on määranud hagi hinnaks 13. mai 2019. a otsuse ja 17. juuni 2019. a täiendava

otsuse sissejuhatuses 2250 eurot ning menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa

tsiviilasja hinda muuta (vt ka Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 13).

Ringkonnakohus märgib, et elatise nõude puhul ei moodustu tsiviilasja hind üksnes

tagasiulatuva elatise nõudest, vaid see määratakse TsMS § 129 lg 2 järgi.

11. Siiski nõustub ringkonnakohus määruskaebuse väidetega, et maakohus on hageja

esindajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud osaliselt diskretsioonipiire.

Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise ega ka mahuka vaidlusega, vaid tavalise

5 (6)

miinimumelatise nõudega. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et hageja on esitanud

mõningaid ebavajalikke menetlusdokumente olukorras. Samuti ei ole maakohus hinnanud

kostja vastuväiteid hageja esindaja ajakulule apellatsioonimenetluses.

12. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, lugedes põhjendatuks hageja esindajal hagi

koostamiseks ja konsultatsiooniks kulunud aja. 2,5 tundi hagiavalduse koostamiseks ja

kliendiga konsultatsiooniks ei ole ilmselgelt ülemäärane ajakulu ka tavapärases elatiseasjas.

Seda ei muuda ka asjaolu, et hagiavaldus sisaldas ka hagi tagamise taotlust, mille maakohus

jättis rahuldamata. Kohtud ei ole hagi tagamise avaldusega seonduvaid menetluskulusid jätnud

hageja kanda.

13. Kostja vaidlustab maakohtu määrust ka osas, milles maakohus pidas hageja lepingulise

esindaja poolt hagi vastusega tutvumist, kohtumist kliendiga, konsultatsiooni ja hagi vastusele

kirjaliku seisukoha koostamiseks vajalikeks toiminguteks kokku 3,75 tunni ulatuses.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohtumine kliendiga on põhjendamatu toiming. Tuleb

arvestada, et seadusest tuleneva ülalpidamisnõude lahendamine ei ole eelkõige õiguslik vaidlus,

vaid asja lahendamisel saab määravaks eelkõige faktiliste asjaolude väljaselgitamine ja kohtu

ette toomine. Selleks, et kohtu ette tuua kliendi huve kaitsvad asjaolud ning vaielda vastu

vastaspoole väidetele, on üldjuhul vajalik, et lepinguline esindaja kohtuks kliendiga asjaolude

väljaselgitamiseks. Küll aga on maakohus põhjendamatult pidanud vajalikuks hagi vastusele

kirjaliku seisukoha esitamist. Maakohus kostjalt sellist kirjalikku seisukohta ei küsinud, vaid

oli edastanud pooltele kutsed istungile. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik aeg hagi

vastusega tutvumiseks ja kliendiga konsulteerimiseks 1,25 tundi.

14. Kostja vaidlustab maakohtu määrust mh osas, milles maakohus pidas põhjendatuks esindaja

ajakulu 12. veebruari 2019 istungist osavõtuks ja konsultatsiooniks kokku 3,25 tunni ulatuses.

Maakohtu 12. veebruari 2019 kohtuistungi protokolli nähtuvalt algas istung kell 10.15 ja lõppes

kell 12.09. Kohtuistung kestis 1 tund ja 54 minutit. Seega hageja esindaja põhjendatud

ajakuluks kohtuistungil osalemiseks on 1 tund ja 54 minutit. Sama kulurea kohaselt kulus

hageja esindajal seega konsultatsiooniks 1 tund ja 21 minutit. Kliendiga konsultatsiooni ajakulu

põhjendatust ja vajalikkust saab hinnata, arvestades konkreetset menetluslikku olukorda, milles

see on toimunud. Kuna menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja lepinguline esindaja

varasemate menetlustoimingute käigus juba kliendiga asja arutanud, pidi klient olema

menetluslikust olukorrast ning asjaoludest teadlik. Lisaks nähtub 12. veebruari 2019

kohtuistungi protokollist, et hageja seaduslik esindaja võttis isiklikult istungist osa. Seega pidi

klient teadlik olema ka 12. veebruari 2019 istungil arutatust. Sellises olukorras saab pidada

mõistlikuks ajakuluks kliendiga asja arutamiseks kuni 0,5 tundi.

15. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja 26. veebruari 2019 menetlusdokumendi

esitamisega seotud ajakulu 6 tundi on põhjendamatu. Maakohus andis pooltele tähtaja

täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, mh hagejale tõendamaks, et kostja ei ole

hagejat vahetult ülal pidanud. Sellises olukorras ei saa hagejale ette heita tõendite esitamist

kulutuste kohta, mida hageja ema hagejale on teinud. Arvestades 26. veebruari

menetlusdokumendi sisu ja lisatud tõendeid ei ole 6 tunnine ajakulu ilmselgelt ülemäärane.

16. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et 21. märtsil 2019 esitatud menetlusdokumendiga

seotud ajakulu ei ole tervikuna põhjendatud ja vajalik. Maakohus küsis 15. märtsi 2019 e-

kirjaga hagejalt üksnes seisukohta kostja tõendite kogumise taotluse, mitte kogu kostja

menetlusdokumendi kohta. Mh sisaldab hageja 21. märtsi 2019 seisukoht osaliselt ka hageja

varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohti. Ringkonnakohtu hinnangul saab

hageja 21. märtsi 2019 menetlusdokumendiga seotud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

pidada 1 tundi.

17. Kostja vaidlustab maakohtu määrust ka osas, milles maakohus pidas põhjendatuks esindaja

ajakulu

maakohtu

otsusega

tutvumiseks,

konsultatsiooniks

ja

apellatsioonkaebuse

koostamiseks kokku 4,5 tunni ulatuses. Arvestades maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse sisu

6 (6)

ja mahtu, ei ole see ajakulu ringkonnakohtu hinnangul tervikuna põhjendatud.

Apellatsioonimenetluses oli vaidluse all üksnes edasiulatuva elatise väljamõistmata jätmine.

Poolte vaidluse mahukam osa tagasiulatuva elatise üle ringkonnakohtus enam vaidluse all ei

olnud. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebuse koostamisega seotud põhjendatud ja

vajalik ajakulu 3 tundi.

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ülejäänud menetluskulude kindlaksmääramisel,

st 11. detsembri 2018. a, 23. aprilli 2019 ja 3. oktoobri 2019 istungitega seonduva ajakulu

põhjendatuks lugemisel diskretsioonipiire ületanud. Kostja ei ole selle ajakulu põhjendatusele

ka vastu vaielnud.

19. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on valesti kostjalt välja

mõistnud hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu

30. oktoobri 2019. a otsuse kohaselt jäid kõik hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

kostja kanda. Otsusest ei tulene, et menetluskulude jaotus oleks hagi tagamise taotluse osas

teistsugune. TsMS ei piira kohtukulude hüvitamist. Seega leidis maakohus õigesti, et hageja

tasutud riigilõiv kui kohtukulu tuleb kostjalt välja mõista.

20. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud

lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu põhjendatud ja vajalik 9 tunni ja 51 minuti

ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 60 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu, mistõttu see on põhjendatud. Hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu on

kokku 1299 eurot (21,65 tundi × 60 eurot), millele lisandub riigilõiv 50 eurot. Maakohtu määrus

tuleb seda ületavate menetluskulude väljamõistmise osas tühistada.

21. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

22. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav