1-20-9208/6

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2020, Tallinna kohtumaja

Kriminaalasja number

1-20-9208 (15230105525)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Mari Kirs

Tõlk Natalija Mehh

P

rokurör Katrin Paesoo

Kaitsja

Ilja Sipari

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

Q.J (isikukood XXX xxx kodakondsusega; emakeel: xxx keel; xxx ; ; elukoht: xx xxx; 1 kehtiv kriminaalkaristus) ; töökoht:

süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, järgi 4

RESOLUTSIOON

Mõista Q.J xxx (kannatanu M J) episoodis 1, 4

KarS § 209 lg 2 p järgi esitatud süüdistuses õigeks seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.

Tunnistada s Q.J 209 lg 2 p 1, 4 1 ( üüdi KarS § järgi ja mõista talle karistuseks üks) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 15.09.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6823 Q.J-ile karistuse , s.o 5 kuud mõistetud ja ärakandmata ga vangistust kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus (viis) kuud. , mõistes 1 (üks) aasta ja 5

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 28.11.2016- 28.03.2017, s.o 4 (neli) kuud, kandmise ja 1 ( vangistust. le jääb 1 (üks) aasta üks) kuu

KarS § 74 lg te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui - Q.J ei pane 18 (k kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning aheksateistkümne) täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2

KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1. elama oma alalises elukohas xxx; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 74 lg 5, KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 75¹ lg 3 kohaselt kohustub Q.J alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 1 (üks) kuu. KarS § 75¹ lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdistatava keha külge.

Q.J allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja algust luge

da kohtuotsuse kuulutamise päevast.

KrMS Q.J-ilt riigituludesse: § 175, § 179 alusel välja mõista

- sundraha 876 eurot

1,5 palga alammääras –

KrM

S § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu summas 408 eurot, ekspertiisist nr 2-003/2017 tekkinud kulu summas 831,60 eurot ning ekspertiisist nr 2-004/2017 tekkinud kulu summas 216 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud menetluskulud, kogusummas 876 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena summas 73 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustu

. slik märkida viitenumber 99920700056775 Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e toimiku süsteemi kaudu - koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Tsiviilhagid

Jätta KrMS § 310 M J poolt esitatud tsiviilhagi, summas 35 553,23 eurot, Q.J suhtes

lg 2 alusel läbi vaatamata.

S poolt kriminaalasjas esitatud hagiavaldus Q.J suhtes Š 7903,76 euro nõudes jätta läbi vaatamata. Kannatanu J V ja F O te poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Q.J-ilt kannatanu kasuks 6500

Kannatanu J R poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada

täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Q.J-ilt kannatanu kasuks 5000 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxx märkides selgitusena „ , tsiviilhagi“. 1-20-9208

Kannatanu V H poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsM Q.J-ilt kannatanu kasuks 5000 eurot, mis S § 440 lg 1 alusel välja mõista tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr xxx märkides selgitusena „ , tsiviilhagi“. 1-20-9208

Asitõendid

Asitõendid ja äravõetud objektid – jätta kriminaal

asja nr 1-17-11052 juurde.

Arestitud vara

Harju Maakohtu 23.05.2017 -17-4075 kannatanute poolt esitatud tsiviilhagide .a määrusega nr 1

tagamiseks arestitud Q.J-ile kuuluv vara, s.o kullast sõrmus, millele on kinnitatud üks läbipaistev sinist värvi kivi (massiga 1,87g) väärtusega 37 eurot; kullast sõrmus, millele on kinnitatud üks läbipaistev helesinist värvi kivi ja kaks läbipaistvat valget värvi kivi (massiga 3,39g) väärtusega 66 eurot; kullast sõrmus, millele on kinnitatud üks läbipaistev valget värvi kivi (massiga 2,39g) väärtusega 68 eurot; kullast sõrmus, millele on kinnitatud 65 väikest läbipaistvat valget värvi kivi (massiga 9,43g) väärtusega 178 eurot; kullast sõrmus, millele on kinnitatud kolm läbipaistvat valget värvi kivi (mas 9g) väärtusega 46 eurot; kullast sõrmus, millele siga 1,8 on kinnitatud üks läbipaistev valget värvi kivi (massiga 2,47g) väärtusega 53 eurot; kullast sõrmus, millele on kinnitatud valget värvi helmes ja üks läbipaistev valget värvi kivi (massiga 2,68g) väärtusega kullast kõrvarõngad, millele on kinnitatud sinist värvi kivi ja 56 eurot; väikesed läbipaistvad valget värvi kivid (massiga 3,84g) väärtusega 172 eurot; kullast kõrvarõngad, millele on kinnitatud rohelist värvi kivi ja väike läbipaistev valget värvi kivi (massiga 2,91g) väärtusega 106 eurot; kullast kõrvarõngad, millele on kinnitatud sinist värvi tähtefektiga kivi ja väikesed läbipaistvad valget värvi kivid (massiga 2,62g) väärtusega 76 eurot; üksik lehekujuline kõrvarõngas (massiga 1,30g) väärtusega 23,31 kullast käekett, millele eurot; on kinnitatud 16 läbipaistvat valget värvi kivi (massiga 6,42g) väärtusega 125 eurot restitud (a vara asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – jätta

arestituks tsiviilhagide tagamiseks ja vajadusel ide katteks. võõrandada tsiviilhag

Q.J rahakotis olnud sularaha summas 15 eurot (asub Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol

arestituks tsiviilhagide tagamiseks ) – jätta

Harju Maakohtu 23.05.2017 -17-4075 kannatanute poolt esitatud tsiviilhagide .a määrusega nr 1

tagamiseks arestitud Q.J-ile kuuluv vara, s.o kaks kullast kaelaketti koos ristikujuliste ripatsitega kokku väärtusega 128,51 eurot; kullast ripats (massiga 3,04g) väärtusega 57 eurot; kullast kõrvarõngad, millele on kinnitatud läbipaistev roosat värvi kivi ja väikesed läbipaistvad valget värvi kivid (massiga 1,13g) väärtusega 18 eurot; kullast kõrvarõngad, millele on kinnitatud läbipaistev valget värvi kivi (massiga 1,38g) väärtusega 26 eurot; kullast kõrvarõngad, millele on kinnitatud väikesed läbipaistvad valget värvi kivid (massiga 8,35g) väärtusega 452 eurot; kullast sõrmus, millele on kinnitatud halli värvi helmes ja kolm läbipaistvat valget värvi kivi (massiga 2,68g) väärtusega 53 eurot metallist ja valget värvi helmestest kaelakee (mass ; iga 28,1g) väärtusega 15 eurot kollase värvusega metallist münt Australia Lunar „Year of the ; Monkey“ 2016 (massiga 3,13g) väärtusega 112 eurot kullast sõrmus, millele on kinnitatud kuus ; läbipaistvat valget värvi kivi (massiga 1,92g) väärtusega 56 eurot kullast sõrmus, millele on ; kinnitatud üks sinist värvi tähtefektiga kivi ja 6 väikest läbipaistvat valget värvi kivi (massiga

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

Q.J-i lastatult grupis koos süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõ V T S B J R ’i ja ’iga, lõi ’le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. läks ’iga Nimelt V T 2013.a detsembris koos S B J R juurde ja nad lubasid teda abistada võlgade tasumisel korteriühistule, aidata müüa talle kuuluvat korterit aadressil xxx ja leida uue eluaseme, kuid tegelikkuses oli S B V T E omandisse J R ’i ja ’i eesmärk saada OÜ ’le kuuluv korter selle eest raha maksmata. Nad õpetasid notari juures tehingut tehes ütlema, et J R’t ta on ostjalt OÜ juba sularahas kätte saanud 16 - E lt 220 euro suuruse summa. 17.12.2013 vormistati notari juures xxx asuva korteri ostu- E, keda müügileping. Lepingu kohaselt ostis OÜ esindas juhatuse liige Q.J , korteri hinnaga 20001,60 eurot ning kannatanu J R kinnitas notarile, et sellest 16 220 eurot on temale tasutud sularahas enne lepingu sõlmimist. OÜ E juhatuse liige Q.J oli teadlik, et tegelikkuses sellist summat J R’le tasutud ei ole. Oma tegevusega tekitas Q.J J R J R ’le varalist kahju, s.o jäi ilma oma korteriomandist aadressil xxx väärtusega vähemalt 20001,60 eurot selle eest tasu saamata.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, uuesti, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos ’iga, lõi ’ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige V T V H ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil ’it, kes . Nimelt lubas V T 2015.a suvel aidata V H pöördus tema poole võlgadega abi saamiseks, korteri aadressil müümisel. ’il xxx V T lasi V H allkirjastada laenulepingud OÜ-ga E summadele 6400 eurot ja 5000 eurot ning samuti allkirjastada kassa väljamineku orderi. V H nimetatud summasid tegelikkuses ei saanud ja V T selgitas V H’ile, et tema skeem käib selliselt ja dokumentide allkirjastamine on tarvilik selleks, et oleks võimalik korter maha müüa. ’i ja OÜ V T E juhatuse liikme Q.J tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine OÜ . 26.08.2015 pöördus OÜ -le E E juhatuse liige Q.J Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega ’i V H vastu 6400 euro nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, millega kohustati ’it võlg tasuma, V H alustas kohtutäitur menetlust nr 025/2015/2630. 18.11.2015 pöördus OÜ E juhatuse liige Q.J uuesti Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega ’i vastu 5170 euro V H nõudes. Pärnu Maakohtu määruse alusel, mille ’it võlg tasuma, alustas ga kohustati V H kohtutäitur menetlust nr 025/2016/370. OÜ E juhatuse liige Q.J oli teadlik, et tegelikkuses laenulepingutes toodud summasid V H’ile ei tasutud. Täitemenetluse 025/2015/2630 käigus müüdi 08.04.2016 ’ile kuuluv korter aadressil V H xxx enampakkumisel hinnaga 14550 eurot. Korteri müügist laekus OÜ E arveldusarvele nr xxx SEB Pangas 11602,49

eurot. Oma tegevusega tekitas Q.J V H V H ’ile varalist kahju, s.o jäi täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil xxx

väärtusega vähemalt 14550 eurot.

’i arveldusarvele nr xxx. Oma tegevusega tekitas Q.J Y Kle varalist kahju, s.o Y K jäi täitemenetluse tulemusena i väärtusega vähemalt 38450 lma oma korteriomandist aadressil xxx eurot.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, uuesti, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos ’iga, lõi ’le ja ’le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige V T J V F O ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil pöördus 2015.a sügisel . Nimelt V T J V ja F O poole ja lubas neid abistada võlgade tasumisel korteriühistule. ’l ja ’l V T lasi J V F O allkirjastada erinevaid dokumente selgitamata nende sisu. Üks dokumentidest oli 19.11.2015 dateeritud laenuleping OÜ ’le ega ’le seda -ga E summale 8000 eurot, kuid tegelikkuses J V F O summat ei makstud. Seejärel 19.11.2015 viisid V T ja Q.J J V ning F O notari juurde, kus seati OÜ kasuks juhatuse liikme Q.J osavõtul E J V ja F O korterile aadressil xxx V T E juhatuse liikme Q.J hüpoteek summaga 10000 eurot. ’i ja OÜ tegelik eesmärk oli täitemenetluse kaudu varalise kasu saamine OÜ . Nimelt pöördus -le E 16.05.2016 OÜ juhatuse liige Q.J-i äitmisavaldusega kohtutäituri poole, kes alustas E täitemenetlused nr 022/2016/2551 ja 022/2016/2554. Täitemenetluse käigus müüdi 29.09.2016 J V F O xxx ’le ja ’le kuuluv korter aadressil enampakkumisel hinnaga 9500 eurot. Korteri müügist laekus OÜ E arveldusarvele nr xxx SEB Pangas 8000 eurot. Oma tegevusega tekitas Q.J

J V F O J V ja F O ’le ja ’le varalist kahju, s.o jäid täitemenetluse tulemusena ilma oma korteriomandist aadressil xxx

väärtusega vähemalt 9500 eurot.

Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, uuesti, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos ’iga, lõi Š’le tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige V T S ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil Š’t ja . Nimelt lubas V T 2016.a maikuus aidata S leida talle korteri aadressil xx asemel kõigi mugavustega remonditud korteri, millel puuduvad võlad. ’i tegelik eesmärk oli saada varalist kasu OÜ Š korteri müügist varalist kasu V T -le E ja S B G -le. V T lasi S -ga E summale 26 000 eurot, mille OÜ Š’l allkirjastada laenulepingu OÜ kohaselt pidi S laenu tagastama summas 30 000 eurot hiljemalt 27.06.2016. Leping on Š kuupäevaga 29.03.2016. Š’le raha ei makstud. Seejärel 04.0 Tegelikkuses S 7.2016 seati notari juures OÜ kasuks juhatuse liikme Q.J osavõtul Š E S korterile aadressil xxx hüpoteek summaga 30 000 eurot. OÜ , mille üks juhatuse liikmetest on B G V T, ostis kohtut xxx hinnaga äituri poolt 07.07.2016 läbiviidud vara enampakkumiselt korteri aadressil 11664 eurot. Antud korter vajas remonti ning korteril oli kommunaalmaksete võlg summas 2827,73 eurot. V T pakkus S vahetada korter aadressil xxx korteri vastu aadressil xx ja lubas Š’le

Seega Q.J pani toime isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil grupis, see on KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör S § Kar 209 lg 2 p 1, 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Q.J karistamist vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust Harju Maakohtu 15.09.2015 otsusega nr 1-15-6823 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu võrra mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 5 vangistuse, kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Q.J eelvangistuses viibitud aeg 28.11.2016 kuni 28.03.2017, s.o 4 kuud karistusaja hulka, mõistes Q.J-ile karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 ja 5 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta ja 1 kuud jäetakse täielikult täitmisele pööramata, kui Q.J ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all.

Vastavalt KarS § 75 lg 1 on Q.J käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) ; elama kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 74 lg 5, § 75 lg 2 p 9 alusel määrata, et Q.J allub elektroonilisele valvele, milleks ta on andnud oma nõusoleku. KarS § 751 lg 3 p 1 alusel määrata, et elektroonilise valve täht . Tulenevalt KarS § 75 aeg on 1 kuu 1 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Q.J keha külge.

Q.J Harju Maakohtu Tallinna ud nõustus kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmit kokkuleppega ja prokurör kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. ning kaitsja taotles id

KOHTU SEISUKOHT

7

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide selgitused

ga ning kuulanud ära süüdistatava ja prokuröri ning kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulep asub seisukohale, et süüdistatav pe juurde, on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe

on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb Q.J

esitatud süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi süüdi

mõista ja istus mõista vastavalt ko talle kar kkuleppele. Taotletud karistus vastab Q.J süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Kohtueelses menetluses on kannatanud J V ja F O esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 6500 eurot, kannatanu V H on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 5000 eurot ning kannatanu J R on esistanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 20001,60 eurot, mida ta on vähendanud 25.04.2018.a avalduses 5000 euroni süüdistatava Q.J vastu. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel mõistab kohus süüdistavalt Q.J-ilt

kannatanutele tekitatud kahju. välja

18.04.2018.a toimunud kohtuistungil loobus kannatanu S Q.J suhtes esitatud Š tsiviilhagist . 7903,76 euro varalise kahju nõudes

Kokkuleppest nähtuvalt loobus prokurör süüdistusest Q.J vastu M Jga seotud episoodis. KrMS § 301 kohaselt kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. KrMS § 14 lg 2 kohaselt süüdistusest loobumine KrMS § s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Kuna prokurör -

loobus xx Q.J xxx (kannatanu M J süüdistusest episoodis, siis mõistab kohus

) episoodis KarS § 209 lg 2 p järgi esitatud süüdistuses õigeks. 1, 4 Seoses Q.J õigeksmõistmisega tuleb KrMS § 310 lõikes 2 sätestatu kohaselt jätta , xxx episoodis, M J tsiv

iilhagi läbi vaatamata.

Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Kohtunik