2-20-12778/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 15. detsember 2020

Tsiviilasja number

2-20-12778

Tsiviilasi

Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistu

avaldus A.A. pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks,

hooldaja määramiseks ja loa saamiseks kinnisasja

võõrandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. oktoobri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistu

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Lüganuse vald, Kiviõli linn,

Viru tn 19 korteriühistu (registrikood 80400860),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

Puudutatud isikud:

1. A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX) (surnud X)

2. B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19

korteriühistu määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus

jättis Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19

korteriühistu

avalduse

inventuuri

läbiviimiseks

rahuldamata.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata

A.A. pärandvara inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäitur

Natalja Malahhova ja anda kohtutäiturile pärandaja

kohustuste kindlakstegemiseks pärimisseaduse §-s 140

sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes

Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja

kohtule

pärimisseaduse

§-s 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks

kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.

4. Lugeda maakohtu määruse resolutsioon lõplikult

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Võtta Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19

korteriühistu avaldus menetlusse.

4.2.

Kohaldada

pärandi

hoiumeetmeid

A.A.

pärandavara

suhtes

ja

korraldada

pärandvara

valitsemine kuni pärimisasja lahenemiseni.

4.3. Määrata A.A. pärandvara hooldajaks Lüganuse

vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistu.

4.4. Kohustada pärandvara hooldajat Lüganuse vald,

Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistut:

- valitsema pärandvara heaperemehelikult ning tagama

pärandvara säilimine;

- andma kohtule iga kuue kuu järel käesoleva

kohtumääruse jõustumisest aru A.A. pärandvara

hooldamisest;

-võtma PärS § 111 lg 3 sätestatud juhul, samuti muul

juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise

tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev

pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle

eraldamine pärija varast.

4.5. Pärandi hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes

oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega

seonduvate kulude katmiseks. Pärandi hooldajal ei ole

õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat

kinnisasja. Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara,

mis on antud hooldaja valitseda.

4.6. Kohustada hooldajat esitama hooldamise lõppemisel

kohtule kirjalik aruanne.

4.7. Jätta rahuldamata nõue anda luba pärandvarasse

kuuluva korteriomandi võõrandamiseks.

4.8. Rahuldada Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19

korteriühistu

taotlus

pärandvara

inventuuri

läbiviimiseks ning määrata inventuuri läbiviijaks Jõhvi

kohtutäitur Natalja Malahhova. Anda kohtutäiturile

kooskõlas PärS § 139 lg-ga 4 pärandaja kohustuste

kindlakstegemiseks

PärS

§-s

sätestatud

üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud

Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule

pärimisseaduse §-s 141 sätestatud pärandvara nimekirja

esitamiseks

kolm

kuud

alates

kohtumääruse

kättesaamisest.

4.9. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

4.10. Saata kohtumäärus avaldajale ja puudutatud

isikutele teadmiseks.

4.11. Teha kanne pärimisregistrisse.

4.12. Määrus kuulub täitmisele kätte toimetamisest

pärandvara hooldajale.

5. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud pärandvara kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistu (avaldaja) esitas 3. septembril 2020 Viru

Maakohtule avalduse A.A. pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks või alternatiivselt äraolija

varale hoolduse seadmiseks, hooldaja määramiseks ja loa saamiseks kinnisasja

võõrandamiseks.

Avalduse kohaselt kuulub A.A.le korteriomand asukohaga X (registriosa nr X). A.A. ei ole

korteris elanud üle kümne aasta. 31. juuli 2020. a seisuga on võlgnevus avaldaja ees 1158 eurot

90 senti. Rahvastikuregistri andmetel on A.A. viimane teadaolev elukoht 28. veebruarist 2005

X. Avaldajale teadaolevalt on A.A. surnud X aastal. Rahvastikuregistri andmetel on A.A.l neli

last: C.C. (X), B.B. (X), D.D. (X) ja E.E. (X). Keegi neist Eestis ei ela, ilmselt on kõik lahkunud

Saksamaale. B.B. elukoha aadress on X.

Avaldaja

palub

teha

päring

Saksamaa

pädevale

ametiasutusele

A.A.

surmaaja

väljaselgitamiseks, rakendada A.A. pärandvara suhtes hoiumeetmeid, korraldada pärandvara

valitsemine, määrata pärandvara hooldajaks avaldaja ja pärandi inventuuri tegijaks Jõhvi

kohtutäitur Natalja Malahhova ning anda pärandi hooldajale luba pärandvarasse kuuluva

korteriomandi võõrandamiseks. Alternatiivselt juhul kui kohus ei tuvasta, et A.A. on surnud,

määrata A.A. Eestis asuva vara hooldajaks avaldaja ja anda avaldajale nõusolek korteriomandi

võõrandamiseks.

2. Viru Maakohus keeldus 8. septembri 2020. a määrusega korteriühistu avaldust A.A.

pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks, hooldaja määramiseks ja loa saamiseks kinnisasja

võõrandamiseks menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas

maakohtu määruse peale määruskaebuse.

Tartu Ringkonnakohus tühistas 1. oktoobri 2020. a määrusega Viru Maakohtu 8. septembri

2020 määruse ja saatis avalduse maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus võttis 13. oktoobri 2020. a määrusega avaldaja avalduse menetlusse,

kohaldas A.A. pärandavara suhtes pärandi hoiumeetmeid ja korraldas pärandvara valitsemise

kuni pärimisasja lahenemiseni. Maakohus määras A.A. pärandvara hooldajaks avaldaja,

kohustas pärandvara hooldajat valitsema pärandvara heaperemehelikult ning tagama

pärandvara säilimine; andma kohtule iga kuue kuu järel kohtumääruse jõustumisest aru A.A.

pärandvara hooldamisest; võtma pärimisseaduse (PärS) § 111 lg 3 sätestatud juhul, samuti muul

juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses

olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast. Pärandi

hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara

valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Pärandi hooldajal ei ole õigust kohtu loata

käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis

on antud hooldaja valitseda. Maakohus kohustas hooldajat esitama hooldamise lõppemisel

kohtule kirjaliku aruande. Maakohus jättis rahuldamata nõude anda luba pärandvarasse kuuluva

korteriomandi võõrandamiseks ning menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldusest ja registri andmetest nähtub, et A.A. viimane teadaolev elukoht oli Saksamaal ja

kuna tegemist on pärimisasjaga, kuulub kohaldamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) nr 650/2012 (edaspidi määrus), mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning

otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades

ning Euroopa pärimistunnistuse loomist.

Määruse art 4 kohaselt on pärimisasja tervikuna lahendamiseks pädevad isiku surma hetkel

tema alaliseks elukohaks olnud liikmesriigi kohtud, st praegusel juhul Saksamaa kohtud.

Määruse art 19 kohaselt võib liikmesriigi kohtutelt taotleda asjaomase riigi õigusega ette nähtud

ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamist isegi juhul, kui teise liikmesriigi

kohtud on pädevad asja sisuliseks arutamiseks. Seega on Eesti kohus pädev kohaldama ajutise

meetmena pärandvara hoiumeetmeid olukorras, kus pärimisasja tervikuna lahendamiseks on

pädev Saksamaa kohus. Kuivõrd võõrandamine ei ole aga ajutine meede määruse art 19

tähenduses, jättis maakohus taotluse loa andmiseks kinnisasja võõrandamiseks rahuldamata.

PärS § 110 lg 1 p-de 2 ja 3 ning § 111 lg 3 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral

rakendada pärandvara hoiumeetmeid ka pärandvara võlausaldaja taotlusel kui pärija ei ole teada

või kui pärija ei viibi pärandvara asukohas. Avaldajale teadaolevalt on pärijal neli last, kes

elavad Saksamaal ja kellega ei ole õnnestunud kontakti saada. Järelikult ei viibi pärija(d)

pärandvara asukohas.

PärS § 110 lg 2 alusel on pärandvara hoiumeetmed pärandvara valitsemise korraldamine.

Pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi

vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara

nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma (PärsS § 112 lg 1).

PärS § 112 lg 5 alusel ei ole pärijal õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda.

Pärandvara suhtes ajutise meetmena hoiumeetmete rakendamine kaitseb nii võimalike pärijate,

kui ka võlausaldajate huve, võimaldades ära hoida pärandvaral lasuvate kohustuste suurenemise

ja tagab pärandvara säilimise. Avaldaja on andnud nõusoleku tema hooldajaks nimetamiseks.

PärS § 112 lg 4 kohaselt ei ole hooldajal õigust kohtu loata võõrandada pärandisse kuuluvat

kinnisasja. Maakohus jättis rahuldamata nõude anda luba pärandvarasse kuuluva korteriomandi

võõrandamiseks, kuna see ei ole ajutine meede määruse art 19 tähenduses.

Kuna pärimisasi allub Saksamaa kohtule, siis ei määranud maakohus pärandvara inventuuri,

kuna Eesti kohtul on määrusest tulenevalt pädevus määrata ajutise meetmena ainult

pärandavara hooldus.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja vaidlustab maakohtu

määrust resolutsiooni p-de 2–8, 10 ja 11 osas, millega maakohus kohaldas ajutise meetmena

pärandi hoiumeetmeid A.A. pärandavara suhtes, korraldas pärandvara valitsemise ning jättis

rahuldamata avaldaja muud taotlused, s.o inventuuri läbiviimise ja korteriomandi võõrandamise

nõuded.

Määruskaebuse kohaselt on pärandi hoiumeetmete kohaldamine ja pärandvara valitsemise

korraldamine ennatlik meede. Pärandvara hoiumeetmete rakendamise eelduseks on pärandaja

surm (PärS § 110 lg 1). Rahvastikuregistris A.A. elusoleku või surma kohta andmed puuduvad

ning täpsed andmed A.A. surma kohta puuduvad nii maakohtul kui ka avaldajal.

Maakohus leidis ebaõigesti, et nõue anda luba pärandvarasse kuuluva korteriomandi

võõrandamiseks, ei ole ajutine meede määruse art 19 tähenduses ning kohus ei saa määrata

pärandvara inventuuri, kuna pärimisasi allub Saksamaa kohtule. Ringkonnakohus leidis

käesoleva asja 1. oktoobri 2020. a määruses, et Eesti kohus on pädev kohaldama ajutise

meetmena pärandvara hoiumeetmeid. PärS § 112 lg-st 1 nähtub, et pärandvara hoiumeetmeteks

on muuhulgas pärandvara inventuuri tegemine ja vajadusel ka pärandvara võõrandamine

pärandvara hooldaja poolt. PärS § 112 lg 1 sätestab, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus

pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja

käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks

kohtutäituri, kohaldades vastavalt PärS §-e 138–141. Pärandvara hooldaja võib pärandvara

käsutada kohtu loa alusel üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega

seonduvate kulude katmiseks (PärS § 112 lg 4), milleks on sh pärandvaraga seotud kohustuste

täitmine (PärS § 112 lg 3 p 3), nt korteriomandi majandamisega seotud majandamiskulud.

Pärandvara hoiumeetmete rakendamine ei võimalda ära hoida pärandvaral lasuvate kohustuste

suurenemist. Kommunaalvõlgnevus avaldaja ees kasvab pidevalt ning see ületab oluliselt juba

korteriomandi väärtust. Korter on väga kehvas seisukorras ja selle üürile andmine on võimatu.

Kui kohus ei rahulda nõuet anda luba pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks,

suureneb kommunaalvõlgnevus jätkuvalt. See kahjustab nii pärijate kui võlausaldaja huve.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse avaldaja pärandvara inventuuri läbiviimise nõude rahuldamata jätmise osas

ning teeb tühistatud osas uue määruse (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab avaldaja

taotluse pärandvara inventuuri läbiviimiseks, määrab inventuuri läbiviijaks Jõhvi kohtutäitur

Natalja Malahhova, annab kohtutäiturile kooskõlas PärS § 139 lg-ga 4 pärandaja kohustuste

kindlakstegemiseks PärS §-s 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes

Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule PärS §-s 141 sätestatud

pärandvara nimekirja esitamiseks kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud avaldaja kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole avaldaja taotlust inventuuri läbiviimiseks

lahendanud kohtumääruse resolutsioonis (TsMS § 463 lg-d 1–2, § 442 lg 5). Maakohtu määruse

põhjendustest tulenevalt jättis maakohus aga taotluse rahuldamata.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult rakendanud pärandvara hoiumeetmeid

tuginedes määruse art-le 19, PärS § 110 lg 1 p-le 2 ja lg 2 p-le 1. Avaldaja on avalduse

esitamiseks õigustatud isikuks PärS § 111 lg-te 1 ja 3 järgi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 586 lg-st 1 otsustab kohus hoiumeetmete

rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta

sätestatule, kui seadusest ei tulene teisiti. PärS § 110 lg 1 kohaselt võib kohus pärandaja surma

korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid. PärS § 110 lg 2 p 1 järgi on pärandvara

hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine ning PärS § 111 lg 1 alusel võib

pärandvara hoiumeetmeid kohaldada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

Eesti kohus on pädev kohaldama määruse art 19 järgi ajutisi meetmeid. Mõiste „ajutine meede“

on Euroopa Lliidu õiguses autonoomne, tegemist on siseriikliku õiguse meetmetega, mis

peaksid kindlustama neid õigusi, mille tunnustamist põhiasjas pädeva kohtu poolt taotletakse.

Ringkonnakohtu hinnangul ei hõlma pärandvara inventuuri läbiviimine elemente, mis on seotud

pärandvara üleminekuga pärijale, olles seega üks pärandvara säilitamiseks vajalik ajutine

meede.

TsMS § 117 lg 1 kohaselt võib Eestis asuva pärandvara hoiumeetmeid Eesti kohus rakendada

sõltumata sellest, millise maa seaduse järgi pärimine toimub ja millise maa ametiasutus või -

isik võib pärandimenetluse kohtualluvuse järgi üldiselt läbi viia.

Kohus märgib, et avaldaja seisukohad on olnud vastuolulised. 3. septembri 2020. a avalduse

kohaselt palus avaldaja rakendada pärandi hoiumeetmeid ning korraldada pärandvara

valitsemine. Määruskaebuses leiab avaldaja, et pärandi hoiumeetmete kohaldamine ja

pärandvara valitsemise korraldamine on ennatlik.

Avaldaja enda 3. septembri 2020. a avalduse kohaselt on A.A. surnud. Avaldaja tugineb

seejuures rahvastikuregistri vastusele, mille kohaselt on A.A. GENI andmetel surnud X aastal.

A.A. sündis X. Ringkonnakohus loeb usutavaks rahvastikuregistri vastust tema surmaaja, s.o X

aasta kohta. Kuigi A.A. täpne surma kuupäev ei ole teada, on pärandvara hoiumeetmete

rakendamise eeldused PärS § 110 lg 1 p 1–3 järgi täidetud.

7. PärS § 112 lg 1 järgi nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus

võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja

nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades

vastavalt PärS §-d 138–141. Seega tuleks pärandvara hooldaja määramisel viia läbi ka

pärandvara inventuur.

PärS § 138 teine lause sätestab, et kui pärand avanes välisriigis, määratakse inventuuri tegijaks

kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara hulka kuuluv kinnisasi. A.A.le kuuluv

kinnisasi asub X. Avaldaja palus määrata inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäituri Natalja

Malahhova.

Ringkonnakohus rahuldab avalduse ja määrab pärandi inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäituri

N. Malahhova, kellele annab pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS § 140 sätestatud

üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate

avaldamiseks ja kohtule PärS § 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaja kolm

kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.

8. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus kinnisasja võõrandamiseks loa saamise

avalduse rahuldamata jätmise osas tuleb jätta rahuldamata.

PärS § 112 lg 4 järgi võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja

pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata

käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja.

PärS § 112 lg 3 p 6 järgi on pärandvara hooldaja muuhulgas kohustatud rakendama meetmeid

pärija isikute väljaselgitamiseks. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kui pärija ei ole selgunud

kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei

ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi

hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu.

Sellisel juhul ei kohaldata PärS § 112 lõikes 4 sätestatut.

TsMS § 589 lg 1 kohaselt võib pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise

avalduse pärandi hooldaja esitada pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule.

PärS § 140 lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia

läbi üleskutsemenetlus.

9. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. TsMS § 172 lg 4 kohaselt hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest

tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste

kohta. PärS § 142 lg 1 p-de 1–3 kohaselt tasutakse pärast inventuuri tegemist esimeses

järjekorras pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise

ning inventuuri tegemise kulud; teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt

esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded;

kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud. TsMS § 587 lg 1

alusel on avaldajal kui pärandvara hooldajal õigus pärandvara hooldamisega seotud kulude,

sealhulgas pärandvara müügiga seotud kulude hüvitamisele pärandvara arvelt.

Kohus jätab menetluskulud pärandvara kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke