2-19-122478/50 · 2-19-122478/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-122478 Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 15. detsember 2020 Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Kohtuasi AS-i ÜHISTEENUSED hagi Olga Sultsi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 451 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 2. novembri 2020. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Olga Sultsi apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): Olga Sults (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja (hageja): AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), volitatud esindajad Helen Prins ja Berit Koks Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast Olga Sultsi apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 2. novembri 2020. a otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus Olga Sultsile tagastatuks.

2(3) Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Olga Sultsi kanda. Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS 1. Tartu Maakohtu menetluses oli AS-i ÜHISTEENUSED (hageja) hagi Olga Sultsi (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tartu Maakohus rahuldas hagi 2. novembri 2020. a otsusega osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 451 eurot, sh 440 eurot leppetrahvid ja 11 eurot kahjuhüvitis ning jättis hagi võla sissenõudmiskulu 30 euro väljamõistmiseks rahuldamata. Maakohus jättis kostja taotluse ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata, menetluskulud 93,76% ulatuses kostja kanda ja 6,24% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 93 eurot 76 senti. Kostja esitas 11. detsembril 2020 apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale. 2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et Tartu Maakohtu 2. novembri 2020. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Käesolevas asjas oli hagihind maakohtu menetluses 481 eurot. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 3. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid põhjuse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja temale hageja poolt määratud trahvide suurust. Kostja apellatsioonkaebuse väite kohaselt on kostjalt trahvide sissenõudmine õigusvastane põhjusel, et kinnistu asukohaga X omanikud ega majas moodustatud korteriühistu ei otsustanud 10. mai 2016. a koosolekul sõlmida hagejaga lepingu parkimisteenuse osutamiseks. Kostja ei ole 10. mai 2016. a koosolekul vastuvõetud otsuseid vaidlustanud. Maakohus leidis põhjendatult, et 10. mai 2016. a üldkoosoleku protokolli kehtivuse tuvastamine ei ole käesoleva vaidluse esemeks.

3(3) Maakohus on põhjalikult kontrollinud hageja nõuet, selle aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid ning viidanud asjakohastele materiaalõigusnormidele. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole eksinud hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisel, tõendite hindamisel ega õigusnormide tõlgendamisel. 4. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuses esineb ka muid puuduseid (TsMS § 633 lg 2 p 2, lg 3, lg 7), sh kaebuselt on osaliselt tasumata riigilõiv (RLS § 59 lg-d 1 ja 15), kuid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise tõttu, ei tule seda ka tasuda. 5. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Lisaks on kostjal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv (s.o 75 eurot). Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule sellekohane taotlus.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke