2-20-16349/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Kohtujurist

Diana Endoja

Määruse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15.12.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-16349

Tsiviilasi

Menetlustoiming

QQ “QQQ QQQ“ QQ “QQQ QQQ“ xxx avaldus WWW

WWW WW vastu kahju hüvitamise nõudes.

Lõpplahend hagita asjas, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: QQ „QQQ QQQ“ (xxx registrikood xxx, QQ

„QQQ QQQ“ xxx, registrikood xxx, asukoht xxx),

lepinguline esindaja A L (e-post: xxx);

Puudutatud isik: WWW WWW WW (registrikood xxx,

asukoht xxx), seaduslik esindaja S B (e-post: xxx).

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista puudutatud isikult WWW WWW WW-lt avaldaja QQ „QQQ QQQ“

QQ „QQQ QQQ“ xxx kaudu kasuks põhivõlgnevus 1180,75 eurot, sissenõudmiskulu 40

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis (perioodil 16.10.2020-06.11.2020) 5,68 eurot.

3. Välja mõista puudutatud isikult WWW WWW WW avaldaja QQ „QQQ QQQ“ QQ

„QQQ QQQ“ xxx kaudu kasuks viivis tagastamata põhivõlgnevuselt 1180,75 eurot VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.11.2020 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

4. Välja mõista puudutatud isikult WWW WWW WW-lt avaldaja QQ „QQQ QQQ“

QQ „QQQ QQQ“ xxx kaudu kasuks viivis sissenõudmiskulult 40 eurot VÕS § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud määras alates 06.11.2020 kuni sissenõudmiskulu tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata avaldaja QQ „QQQ QQQ“ QQ „QQQ QQQ“ xxx kaudu nõue

mõista puudutatud isikult WWW WWW WW-lt välja sissenõutavaks muutunud viivis

0,27 eurot.

6. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

Menetluskulude jaotamine

7. Jätta menetluskulud puudutatud isiku WWW WWW WW kanda.

8. Välja mõista puudutatud isikult WWW WWW WW-lt avaldaja QQ „QQQ QQQ“

QQ „QQQ QQQ“ xxx kaudu menetluskulud 410 eurot (riigilõiv 50 eurot ja

õigusabikulu 360 eurot).

9. Välja mõista puudutatud isikult WWW WWW WW-lt avaldaja QQ „QQQ QQQ“

QQ „QQQ QQQ“ xxx kaudu kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtumäärusele edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

Avalduse aluseks olevad asjaolud

1. QQ “QQQ QQQ“ QQ “QQQ QQQ“ xx kaudu (avaldaja) esitas 06.11.2020 Harju

Maakohtule avalduse WWW WWW xx (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes.

Avalduse (tl 1-4) kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil

xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx.

Kindlustusvõtjaks on E E. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. 2020.

aasta augustis sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus

24.08.2020 xxx korteris veekahju. Veekahju on alguse saanud xxx korterist, kus dušinurgas

asuv kraan oli jäänud mitmeks päevaks jooksma. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud

korteri nr xxx üle 28.08.2020 ning koostas ehitise ülevaatusakti. Ehitise ülevaatusakti kohaselt

on korteris xxx saanud kahjustada köögi lagi, laminaatparkett, seinakate, tapeet ja

köögimööbel. Avaldaja esindaja pildistas korteri nr xxx nähtavad kahjustused. Korteri nr xxx

remondiks tegi hinnapakkumise xxx summas 1280,75 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri

remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud

veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahju summas

1180,75 eurot. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik on

korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud

isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 30.09.2020 puudutatud isikule kohtuvälise kahju

hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 14.10.2020. Puudutatud isik

avaldajale kahju ei hüvitanud. Avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue

summas 1180,75 eurot (põhinõue), võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue summas 40 eurot

ning viiviste nõue.

Avaldaja palub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista:

-

kahju summas 1180,75 eurot (põhinõue);

-

viivise põhinõudelt seisuga 06.11.2020 summas 5,95 eurot;

-

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 07.11.2020

kuni põhinõude täieliku tasumiseni;

-

võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot;

-

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskulult (40

eurot) alates 06.11.2020 kuni võla sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni;

-

avaldaja menetluskulu;

-

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates

menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku

tasumiseni.

Menetluse käik

2. 12.11.2020 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. Kohus määras puudutatud isikule

avaldusele vastamiseks tähtaja 15 päeva alates kohtumääruse ja avalduse kättesaamisest.

Samuti kohustas kohus menetlusosalisi teatama 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse

kättesaamisest, kas nad soovivad enda ärakuulamist isiklikult ja suuliselt. Kohus selgitas, et

kui menetlusosalised enda isiklikult ja suuliselt ärakuulamist ei soovi, lahendab kohus

avalduse kirjalikus menetluses.

3. 12.11.2020 teatas avaldaja kohtule, et ta ei soovi enda ärakuulamist isiklikult ja suuliselt (tl

37-38).

4. 24.11.2020 edastas puudutatud isik kohtule e-kirja, milles märkis, et tema korter oli

kindlustatud, ta on suhelnud oma kindlustusega ja nemad on nõus kahju katma. Puudutatud

isik palus koostada kompromissi, mille alusel tema tasub nõutud summa, menetluskulud

jäävad poolte endi kanda ja menetlus lõpeb. Tasumiseks palus puudutatud isik anda 5 päeva

määruse jõustumisest (tl 39).

5. 24.11.2020 kirjaga tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku põhjalikult kaaluda

kompromissi sõlmimise võimalusi. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja kuni 30.11.2020

kompromissi sõlmimiseks (tl 40, 42).

6. Menetlusosalised kompromissini ei jõudnud.

7. 04.12.2020 kirjaga palus kohus muuhulgas puudutatud isikul esitada kohtule allkirjastatud

vastuse avaldusele hiljemalt 11.12.2020 (tl 48).

Puudutatud isiku seisukoht

8. Puudutatud isik sai menetlusse võtmise määruse kätte avaliku e-toimiku vahendusel

24.11.2020 ja avalduse koos lisadega 12.11.2020. Kuna menetlusosalised arutasid

kompromissi sõlmimise võimalusi, määras kohus puudutatud isikule vastuse esitamise

tähtajaks 11.12.2020. Puudutatud isik oma kirjalikku seisukohta kohtule esitanud ei ole.

Samuti ei ole puudutatud isik taotlenud enda ärakuulamist isiklikult ja suuliselt.

Kohtumääruse põhjendused

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 4 sätestab, et menetlusosaline tuleb

tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult

ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste

menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu

hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt

esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja

seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb

märkida menetlust lõpetavas määruses.

Menetlusosalised ei ole kohtule teatanud, et nad soovivad enda ärakuulamist isiklikult ja

suuliselt. Kohus lahendab avalduse kirjalikus menetluses.

10. TsMS § 198 lg 3 sätestab, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel.

Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses

tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb

seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse

seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja

õigemaks lahendamiseks. TsMS § 614 lg 1 kohaselt korteriomanditeks jagatud kinnisomandi

puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka korteriomanikud ja korteriühistu.

Riigikohus on leidnud, et TsMS § 614 lg-d 1 ja § 198 lg 1 p 2 tuleb koosmõjus tõlgendada

selliselt, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka

üksnes asjast puudutatud korteriomanikud. TsMS § 614 lg 1 ei eelda, et asja lahendamisse

peavad alati olema kaasatud kõik korteriomanikud (Riigikohtu lahend nr 2-12-24747, p 18).

Kohtu hinnangul kuuluvad menetlusosaliste hulka üksnes avaldaja ja asjast puudutatud isik.

11. TsMS § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras

kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 475 lg 1 p 13

kohaselt hagita asjad on muuhulgas korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 476 lg 1

kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse

avalduse alusel. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses

korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud

nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks.

Alates 01.01.2018 kehtiv TsMS § 613 lg 1 p 1 on sõnastatud varasemast laiemalt, hõlmates

sätte sõnastuse kohaselt asju, mis tulenevad korteriomandist ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi. Lisaks korteriomanikult majandamiskulude tasumise nõudele

tuleb Riigikohtu arvates hagita menetluses lahendada muu hulgas rikkumisele eelnenud

olukorra taastamise nõue, sh nõusolekuta tehtud kaasomandi eseme olulise muutmise

tagajärgede likvideerimine (st endise olukorra taastamine). Samuti tuleb kehtiva TsMS § 613

lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt hagita menetluses lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis

tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku

eriomandile (reaalosale). Samuti tuleb kohtuvaidlus korteriomanike kaasomandi esemeks

olevate torude kahjustamisest (vähemasti kanalisatsioonitorude osas) lahendada hagita

menetluses (vt ka Riigikohtu lahendeid nr 2-12-24747 ja 2-17-7999). Kohtupraktika kohaselt

tuleb asja lahendada hagita menetluses, kui hagita menetluses esitatava nõudega (nõue kahju

põhjustanud korteri omaniku vastu) on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude

üleminekuga VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud

korteri omaniku õigusliku positsiooni (Riigikohtu lahendi nr 2-19-19561 p-d 13 ja 14).

Avaldaja on esitanud avalduses nõude, mida lahendatakse hagita menetluses.

12. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

13. xxx korteri kindlustamiseks on sõlmitud kindlustusleping nr xxx (tl 7-8), mille järgi

kindlustusvõtjaks on E E, omavastutusega 100 eurot ning kindlustusandjaks on QQ „QQQ

QQQ“ xxx. 2020. aasta augustis sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt

toimus 24.08.2020 xxx korteris veekahju. Veekahju on alguse saanud xxx korterist, kus

dušinurgas asuv kraan oli jäänud mitmeks päevaks jooksma (tl 9). Avaldaja esindaja vaatas

kahjustada saanud korteri nr xxx üle 28.08.2020 ning koostas ehitise ülevaatusakti (tl 10).

Ehitise ülevaatusakti kohaselt on korteris xxx saanud kahjustada köögi lagi, laminaatparkett,

seinakate, tapeet ja köögimööbel. Avaldaja esindaja pildistas korteri nr xxx nähtavad

kahjustused (tl 19-34). Korteri nr xxx remondiks tegi hinnapakkumise xxx summas 1280,75

eurot (tl 11). Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale kahju summas 1180,75 eurot (tl 10).

Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik on korteriomandi

xxx (registriosa nr xxx) omanik (tl 13-16, pöördel). Avaldaja esitas 30.09.2020 puudutatud

isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (tl 17-18). Avaldaja palus kahju hüvitada

hiljemalt 14.10.2020. Puudutatud isik avaldajale kahju ei hüvitanud. Kohus loeb nimetatud

asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

14. Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud

kahjustada saanud korteri xxx parandamise kulu summas 1180,75 eurot. VÕS § 492 lg 1

kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale

või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on

nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude

üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik

võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju

kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.

15. Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma

korteriomandi kasutamisel. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 24.08.2020, kohaldub

korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).

16. Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega

seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu

olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p

6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata

ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja

rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik

(kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei

lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju

hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule

korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul

nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei

hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest

tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude.

Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise

tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.

17. Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (antud juhul avaldajal) olla puudutatud isiku vastu

VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik

rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad:

-

teine korteriomanik on kohustust rikkunud;

-

teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest;

-

kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju;

-

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga;

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

18. Puudutatud isik vastuväiteid avaldaja kahjunõudele esitanud ei ole.

19. Kohtu hinnangul on kahjunõude eeldused täidetud.

19.1. Kohus leiab, et puudutatud isik on rikkunud KrtS-is sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1

p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi

eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi

ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele

kaasomanikele kahjulikku mõju.

Kuna puudutatud isiku korteris voolas vesi sulgemata dušikraanist põrandale ja sealt edasi

läbi vahelae alumise naabri korterisse, siis järelikult ei hoidunud puudutatud isik tegevusest,

mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning ta on

rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab

rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse

rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel

konkreetsel põhjusel vesi põrandale jooksis. Puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri

omanik.

Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle

on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et

tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.

19.2. Kohus leiab, et puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest. Üldjuhul peab TsMS

§ 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid

tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et

kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et

viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma (korrashoiu)kohustust.

Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik)

tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma

kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud xxx

korterist.

VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust

tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Korteriomanik

(puudutatud isik) ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise

eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Puudutatud isik ei ole tõendanud,

et ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

19.3. Kohus leiab, et xxx korterile on kahju tekkinud. Kahjustada saanud korteriomanik teatas

avaldajale, et tema korter nr xxx on saanud 24.08.2020 toimunud veeuputuse tagajärjel

kahjustada. Korteri ülevaatusakti kohaselt on korteris xxx saanud kahjustada köögi lagi,

laminaatparkett, seinakate, tapeet ja köögimööbel.

VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust

rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku

tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju

tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,

millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada

avaldajal kahju olemasolu, puudutatud isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos

puudutatud isikule etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel.

KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku

vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles

puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Kohus

leiab, et puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et põrandale voolanud vesi võib

tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku

(VÕS § 127 lg 3).

19.4. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p

10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi

eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu

25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). xxx korteri siseviimistlus sai

kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise

xxx summas 1280,75 eurot. Kohus leiab, et korteri remondiks tehtud hinnapakkumine oli

mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede

likvideerimiseks. Avaldaja hüvitas kahju summas 1180,75 eurot, omavastutus summas 100

eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Seega on kahju suuruseks 1180,75 eurot.

19.5. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille

järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese

sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada

asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas

kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

173-12, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud

kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg.

Kohus leiab, et puudutatud isiku käitumise (kraani sulgemata jätmise ning seetõttu põrandale

voolanud vee) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest

tekkinud kahjustused) vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku

korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka

kahju tekkinud.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult 1180,75 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja saatis

30.09.2020 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude ja andis talle mõistliku tähtaja kahju

hüvitamiseks- so hiljemalt 14.10.2020. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese

lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse

täitmist. Kuna kahju hüvitamiseks antud tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole

kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 15.10.2020. Puudutatud

isik avaldajale kahju hüvitanud ei ole.

20. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse (kahju) 1180,75

eurot.

21. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja soovib sissnõutavaks

muutunud viivise väljamõistmist ja edasiulatuva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt

alates 07.11.2020. Kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 15.10.2020.

Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning

avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 16.10.2020. Viivis avalduse esitamise

seisuga 06.11.2020 (periood 16.10.2020-06.11.2020 ehk 22 päeva, viivisemäär 8 % aastas) on

5,68 eurot. Avaldaja on ekslikult viivituses oldud päevade arvuks märkinud ühel juhul 24

päeva ja teisel juhul 23 päeva, mis on toonud kaasa ebaõige sissenõutavaks muutunud viivise

summa. Avaldaja nõue jääb rahuldamata 0,27 euro osas (5,95 - 5,68). Lisaks eeltoodule

mõistab kohus puudutatud isikult välja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt seadusjärgses

määras alates 07.11.2020.

22. Avaldaja nõuab puudutatud isikult sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõudmiskulult

viivist seadusjärgses määras alates 06.11.2020. Puudutatud isik on majandustegevuses

tegutsev eraõiguslik juriidiline isik. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda

viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus

on tuvastanud, et avaldaja viivisenõue on põhjendatud. Kohus peab avaldaja

sissenõudmiskulu nõuet põhjendatuks. Lisaks peab kohus põhjendatuks puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja mõista viivise sissenõudmiskulult alates 06.11.2020 kuni

sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni.

23. Eelnevale tuginedes rahuldab kohus avalduse osaliselt ja mõistab puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja põhivõla 1180,75 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning sissenõutavaks

muutunud viivise põhivõlgnevuselt 5,68 eurot. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras põhivõlgnevuselt (1180,75

eurot) alates 07.11.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning edasiulatuva viivise

seadusjärgses määras sissenõudmiskulult (40 eurot) alates 06.11.2020 kuni sissenõudmiskulu

tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata avaldaja nõude mõista puudutatud isikult välja

sissenõutavaks muutunud viivis 0,27 eurot.

Menetluskulude jaotamine

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1

alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita

menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui

see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et

käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluskulude

puudutatud isiku kanda jätmist ei mõjuta asjaolu, et kohus rahuldas avalduse osaliselt ja jättis

rahuldamata avaldaja nõude mõista puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivise

0,27 eurot. Tegemist oli avaldajapoolse arvutusveaga ning sisuliselt rahuldas kohus avaldaja

nõude tervikuna.

25. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50

eurot ja õigusabikulu kokku summas 360 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Õigusabi on

osutatud 3 tundi, tunnitasu on 120 eurot. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas

seisukohta esitanud.

26. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab

põhjendatuks avaldaja esindaja ajakulu 3 tundi. Esindaja tunnitasu 120 eurot vastab

turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 360 eurot. Samuti on tõendatud

avalduselt riigilõivu 50 eurot tasumine. Kohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud

kuluga.

27. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

28. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 410 eurot (riigilõiv 50

eurot ja õigusabikulud 360 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja, samuti

tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik