1-09-18005/22 · 1-09-18005/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-18005 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Tõlk Kea Lemming Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 17. mai 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi E.E, Daniil Boroviku ja B.E süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ning Stanislav Jankovski süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja 121 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 09. veebruari 2010.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava E.E kaitsja Nikolai Pozdnjakov Prokurör Enge Selge

Süüdistatav E.E

sünd 28.03.1991.a, XXXX XXXXXXXXXXXX XXXXXX, elukoht XXXXXX XXXXX X.XX, ei õpi, ei tööta, varem kahel korral kohtu poolt karistatud, viimati 04.09.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1järgi 4 kuulise vangistusega, katsejaga 18 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel loetud selle karistusega kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus, 14.07.2009.a määrusega katseaega 6 kuu võrra pikendatud Kaitsja Nikolai Pozdnjakov RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 09. veebruari 2010.a otsus muutmata. E.E kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

E.E tunnistati Harju Maakohtu 09.02.2010.a otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra

ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 04.09.2008.a otsusega mõistetud kandmata karistuse (4 kuud vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti vanglasse ilmumise päev.

E.E tunnistati süüdi selles, et ta koos D. Boroviku, S. Jankovski ja B.E-ga

04.07.2009.a kella 20-21 paiku Harjumaal XXXXXX, vastavalt eelnevalt kokkulepitule, kutsusid sõidukisse BMW nr XXX XXX A. G., eesmärgiga temalt ära võtta mobiiltelefon. S. Jankovski juhtis sõidukit ja B.E istus kõrval, tagaistmel istus A. G.. E.E ja D.

Borovik mängisid hääletajaid, kes võeti auto peale. Seejärel E.E nõudis

pneumopüstoliga ähvardades A. G.ilt mobiiltelefoni ning D. Borovik pani noa B.E

kõrile ja nõudis samuti telefoni ja raha, et ähvardamine tunduks A. G.ile reaalsemana. Ähvarduse mõjul andis A. G. ära oma mobiiltelefoni №kia N 96 väärtusega 8 085 krooni.

APELLATSIOONI SISU

Apellant ei ole nõus karistuse ulatuse ega täitmisega ning on seisukohal, et KarS § 61 lg 1 p 2 alusel on võimalik kohaldada karistust alla §-s 200 lg 2 ettenähtud alammäära. Juhul, kui E.E-le mõistetakse karistuseks mitte üle 2 aasta vangistust, siis on see võimalik asendada üldkasuliku tööga.

Selline taotlus on põhjendatud alljärgnevate asjaoludega.

E.E ei olnud kuriteo initsiaatoriks, ta ilmus vabatahtlikult politseisse ja kahetses

toimepandut. E.E on väikelaps, sünd XX.XX.XXXX.a, mis on erandlikuks

asjaoluks, mis võimaldaks mõista karistuse alla alammäära. Kuriteo toimepanemisest kuni siiani ei ole süüdistatav seadust rikkunud. Ta on Töötukassas arvele võetud, mis viitab tema soovile enda sotsiaalset seisundit parandada. Eelnevat arvestades taotleb apellant maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja uue otsusega 1-aastase vangistuse mõistmist, mida 1/3 võrra vähendada, liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust, mis asendada KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 730 tunni ulatuses.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Prokuröri hinnangul on E.E-le mõistetud karistus seaduslik ja põhjendatud, maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna apellatsioon alust.

3

Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid maakohtu poolt mõistetud

karistuse tühistamist, uue otsusega kergema karistuse mõistmist ning karistuse asendamist üldkasuliku tööga.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära

kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Süüdistatavale mõistetud karistustusse puutuvalt rõhutab kohtukolleegium esmalt, et

kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab

süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et

madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid

asjaolusid või valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Maakohus mõistis E.E-le KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi karistuse sanktsiooni minimaalses määras, s.o 3 aastat vangistust. Kaitsja leiab apellatsioonis, et E.E puhul

on KarS § 61 alusel võimalik kohaldada karistust alla KarS § 200 lg-s 2 sätestatud

alammäära. Kohtukolleegium kaitsjaga ei nõustu. Kaalumaks isiku karistuse kergendamist KarS § 61 alusel, peavad süüdistusasjas esinema erandlikud asjaolud, mis võivad olla seotud nii isikuga kui ka süüteo toimepanemisega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole kaitsja poolt apellatsioonis esile toodud asjaolud käsitatavad erandlikena KarS § 61 mõttes.

Kohtukolleegium möönab, et E.E ei olnud kuriteo algne initsiaator, kuid tuvastatud

tehiolud näitavad ju seda, et noormehed tegutsesid ühtse ja läbimõeldud plaani alusel, kusjuures E.E oli see, kes ähvardas kannatanut pneumopüstoliga ning tema kätte jäi röövitud telefon. Seega oli tema roll kuriteos siiski märkimisväärne. Erandlikuna KarS § 61

mõttes ei saa kohtukolleegiumi hinnangul käsitada ka asjaolu, et kannatanule ei tekitatud füüsilisi vigastusi ning et kannatanu on kohtueelse uurimise käigus oma vara tagasi saanud.

Mis puudutab asjaolu, et E.E ise politseisse läks ja sellega kuriteo lahendamisele kaasa aitas, siis tuleb märkida, et politseisse pöördumisel oli E.E juba teada, et teda

taga otsitakse, mistõttu pole alust rääkida endaalgatuslikust ja omakasupüüdmatust politsei

aitamisest. Seega puuduvad kohtukolleegiumi hinnangul kuriteo toimepanemisega seotud erandlikud asjaolud.

Samuti ei esine käesoleval juhul ka süüdlase isikuga seotud erandlikke asjaolusid. Maakohus märgib põhjendatult, et kuriteo toimepanemises kahtlustatuna on E.E kohtu alla antud juba kolmandat korda. Kahel korral on teda karistatud vangistusega tingimisi, kuid vajalikke järeldusi ei ole ta enda jaoks teinud. Eelmise kohtuotsusega määratud katseajal ei järginud ta kontrollnõudeid, katseaega on pikendatud koguni kahel korral ning kontrollnõuete raskeimaks rikkumiseks on uue, esimese astme kuriteo toimepanemine.

Kaitsja rõhutab, et E.E on XX.XX.XXX.a sündinud väikelaps. Kohtukolleegiumi

hinnangul ei ole see kõne all oleva süüdistusasja kontekstis erandlikuks asjaoluks, mis

võimaldaks karistuse mõistmist alla alammäära. E.E pani kuriteo toime ajal, mil

lapse ema oli viimast kuud lapseootel. Seega pidi süüdistatav arvestama, et kui ta paneb

4

katseajal toime uue kuriteo, ei ole tal ka võimalik oma lapse kasvatamises ja toetamises osaleda soovitud määral. Kuidagi ei saa erandlikuna käsitada ka seda, et pärast 2009.a juulit ei

ole E.E seadust rikkunud. №rmaalne ja arusaamisvõimeline inimene ongi seaduskuulekas ja suudab oma elu nii korraldada, et ta seadust ei riku, rääkimata kuritegude toimepanemisest.

Eelnevast lähtudes ei anna apellatsioonis esitatu E.E-le mõistetud karistuse

tühistamiseks alust. Maakohtu otsus on seaduslik ja igati põhjendatud. Kohus on karistust mõistes arvestanud kergendavate asjaoludega maksimaalses määras, sealjuures rõhutanud ka

süüdistatava noorust ja soovi oma lapse kasvatamisel osaleda. Need asjaolud kogumis on tinginud E.E võimaliku leebeima kohtlemise – KarS §-s 200 lg-s 2 ettenähtud minimaalse karistuse mõistmise.

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 09.02.2010.a otsuse muutmata ja E.E kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Meelika Aava Julia Katškovskaja