1-09-21514/19

1-09-21514/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

2010-05-24

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

1(4) 1-09-21514 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-21514 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 17. mai 2010. a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi Mario Veidik...

1(4) 1-09-21514

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2010. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-21514 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 17. mai 2010. a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi Mario Veidiku süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 184 lg 2 p 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17. veebruari 2010. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Mario Veidik Prokurör Günter Koovit Süüdistatav Mario Veidik

39105170289 elukoht XXXXXXX XXX XXX-XX, ei tööta, varem 2 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 23.04.2009. a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 ja § 201 lg 2 p 1,4 järgi 9 kuu 25 päeva vangistusega, mis asenadti 590 tunni üldkasuliku tööga, kinni peetud 20.12.2009. a Kaitsja Vandeadvokaat Kristina Šuvalova

RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 17. veebruari 2010.a otsus Mario Veidiku suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2(4) Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 24. mail 2010. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 17. veebruari 2010. a otsusega lühimenetluses tunnistati M. Veidik süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 23. aprilli 2009. a otsusega mõistetud 9 kuu 25 päeva vangistusega. Lisaks sellele tunnistati M. Veidik süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 3 aasta vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 23. aprilli 2009. a otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, so 9 kuu 25 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 20.12.2009. a.

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõisteti M. Veidik, et tema omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult 1 kilekoti pulbrilise ainega massiga kokku 0,076 g, mis sisaldas fentanüüli, so narkootilist ainet väikeses koguses. Omandatud narkootilise aine pakendas ta jogurtitopsi ning andis 3. septembril 2009. a Tallinnas XXX XXX maja ees L. L., et ta viiks selle Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonnas Tallinnas Vikerlase 14 viibivale kinnipeetavale A. L.. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult 11 fooliumvoldikut pulbrilise ainega massiga kokku 0,28 g, mis sisaldas keskmiselt 11% fentanüüli (puhtal kujul 0,031 g fentanüüli), so narkootilist ainet suures koguses. Omandatud narkootilist ainet kandis M. Veidik endaga kaasas, kuni see 20. detsembril 2009. a kella 02.00 ajal Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonnas Tallinnas Vikerlase 14 tema juurest läbivaatusel leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani M. Veidik toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M. Veidik mõisteti süüdi veel KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna pani uuesti toime kolm vargust F. kino fuajeest, hotellist S. ja I., kuid selles osas kohtuotsust ei vaidlustata.

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Veidik, kes taotleb 3. septembri 2009. a kuriteoepisoodis enda õigeksmõistmist, sest ta ei ole L. L. narkootilist ainet edasi andnud. Ta tunnistas end kohtueelsel uurimisel ja kohtus süüdi, sest süüdi mittetunnistamise korral ähvardas prokurör taotleda tema karistamist viie kuni kuueaastase vangistusega. Tegelikult andis talle jogurtitopsi R. S., kes käskis selle A. L. ema kätte viia. Kohtueelsel uurimisel R. S. üle ei kuulatud. Seoses sellega taotleb M. Veidik 20. detsembri 2009. a kuriteoepisood kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista minimaalne karistus. Kui kohus selle taotlusega ei nõustu, siis palub M. Veidik mõista talle KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistus alla sanktsiooni alammäära. Samuti palub ta vähendada temalt välja mõistetud kohtukulusid.

3(4) 4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid esitatud apellatsioon ja taotlesid selle rahuldamist. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

5.1

Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatava M. Veidiku talle esitatud süüdistuses süüdi mõistab ja selliselt karistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelse uurimise lõpetamisel ei ole M. Veidik ega tema kaitsja esitanud prokurörile taotlust täiendavate tõendite kogumiseks, sealhulgas tunnistajate ülekuulamiseks. Küll aga esitas süüdistatav M. Veidik prokurörile taotluse kriminaalasja lahendamiseks tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. Maakohtu istungil kinnitas M. Veidik, et ta soovib endiselt asja lahendamist lühimenetluses ning et ta tunnistab end toimepandud kuritegudes täielikult süüdi. Kohtuistungil viibis M. Veidiku kaitsja vandeadvokaat K. Šuvalova. Seetõttu peab kohtukolleegium kohatuks apellatsiooni väiteid selle kohta, et M. Veidik tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi hirmust prokuröri ees.

Tunnistaja L. L. ütlustest nähtub, et ta palus süüdistataval M. Veidikul tuua kauplusest toiduaineid ja sigarette, et need viia arstimajas viibivale pojale. Pärast kauplusest naasmist ei tulnud M. Veidik mitte kohe L. L. juurde, vaid läks koos toidukotiga ca pooleks tunniks oma korterisse. Arestimajas leiti jogurtitopsist kilepakend narkootilise ainega. DNA ekspertiis pidas võimalikuks kilepakendilt võetud segaproovis M. Veidiku bioloogilise materjali sisaldumist. Jogurtitopsist leitud narkootiline aine oli fentanüül. M. Veidiku juurest leitud üheteistkümnes fooliumvoldikus oli samuti fentanüül. M. Veidik kui narkomaan tarvitas ka ise fentanüüli. Neid asjaolusid arvesse võttes ei ole kohtukolleegiumil vähimatki kahtlust selles, et fentanüüliga kilepakendi pani jogurtitopsi M.Veidik.

5.2

KarS § 61 lg 1 kohaselt võib kohus erandlikke asjaolusid arvestades kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas M. Veidiku suhtes selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Apellatsioonis ei ole samuti nendele asjaoludele osundatud. Kohus on kohaldanud M. Veidiku suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ja suurendanud mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

5.3.

M. Veidikult mõisteti välja riigituludesse menetluskuludena sundraha 10875 krooni, määratud kaitsja tasu 3720 krooni ja ekspertiisikulu 5638 krooni. Kohtukolleegium leiab, et M. Veidiku taotlus menetluskulude vähendamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 järgi on menetluskulud ekspertiisi tegemise kulud, määratud kaitsjale määratud tasu, ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 417 lg 2

4(4) kohaselt peab süüdimõistetu tasuma rahalise karistuse täies ulatuses kohtu arvelduskontole kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul.

Apellandi väited, et temalt väljamõistetud menetluskulusid tuleks vähendada, kuna ta viibib vanglas, ei ole aluseks kohtukulude vähendamiseks. Kohtukolleegium on seisukohal, M. Veidik on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud.

KrMS § 424 näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 17. veebruari 2010. a otsus Mario Veidiku suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Julia Katškovskaja Malle Preimer