1-20-3885/16 · 1-20-3885/16 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3885 (20270000001) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi U.H

süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav U.H (isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx ; töökoht: ; karistatus: kriminaalkorras karistatud: Tartu Maakohtu 18.12.2018.a. otsusega KarS § 424 lg 2 järgi 9 kuulise vangistusega, millest KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 16 päeva ja ülejäänud vangistust osa 8 kuud ja 14 päeva vangistust jäetud tingimisi kohaldamata 2 aasta ja 6 kuulise katseajaga, käitumiskontrolli nõuetega KarS § 75 lg 1 järgi. Lisakohustused KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel; tõkend: ei

ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja §

249 kohus otsustas:

1. Tunnistada U.H (KarS)

süüdi § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistusseadustiku mõista talle karistuse üks ks 1 ( ) aasta vangistust .

KarS 65 lg oleva kohtuotsusega U.H-le § 2 alusel suurendada käes mõistetud karis mõistetud tust Tartu Maakohtu 18.12.2018.a. otsusega 1-18-9365 nr

karistuse ärakandmata osa, 8 (kaheksa) kuu ja 14 (neljateist) päeva vangistuse võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust.

KarS § 74 KarS § 69 lg 5 ja lg 1, 3 alusel asendada U.H-le mõistetud 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 14 (neliteist) päeva üldkasuliku tööga vangistust 614 (kuussada neliteist 2 (kaks aastat ) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks ) kohtuotsuse jõustumisest arvates.

2

KarS § 69 lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise on U.H kohustatud perioodil järgima KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõude 75 lg-s id: 1)

elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M U.H-le 75 lg 2 p 2 kontrolli ajal äärata katseajaks KarS § alusel käitumis kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Määrata U.H le katseajaks KarS § 2 p 8 alusel käitumis - 75 lg kontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

2. Menetluskulud

e hüvitamine: KrMS § 18 välja mõista 0 lg 1 alusel U.H-lt kriminaalmenetluse kuludena

sundraha 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot

86 ja riigi õigusabi tasu (kaheksakümmend kuus) äärata kriminaalmenetluse eurot 40 senti riigi kasuks. M kulud 524 ( nd neli eurot 40 senti tasumisele ositi aasta jooksul ) viissada kakskümme järgmiselt: 1) alates 20 nelikümmend 21.a. jaanua kuust igakuise menetluskulu osa 43 ( ri kolm eurot 70 senti ) tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasu 25. mistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri U.H , otsus nr 1-20-3885, 99920700045061 ning selgituse “ menetluskulu“.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta U.H sundraha summas 438 eurot ja kaitsja sõidukulu tasu sõidule kulutatud aja eest ja summas 44,40 eurot riigi kanda.

3.

Asitõendid ja salvestised: 2 DVD-R plaati

videoülekuulamistega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konna- kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

3 K naalhooldaja kriminaalhooldus- äitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on .H toime pannud kuriteona teise inimese kehalise U väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes KarS § järgi, mis seisnes

121 lg 2 p 2 selles, et tema 28.12.2019.a kella 19.30 paiku xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx ega elumajas lõi esmalt kahel korral püksirihmaga enda alaealist po X.X parema reie piirkonda põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi ning seejärel lõi ühel korral püksirihmaga ka enda alaealist tütart X.X ( ) vasaku reie piirkonda X põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 121 lg 2 p 2 ja

2 alusel suurendada mõistetud karistust 1 aasta vangistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18.12.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 8 kuu ja 14 päeva vangistuse võrra ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 14

päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada mõistetav karistus 1 aasta 8 kuud ja 14 päeva vangistust üldkasuliku tööga 614 tundi, määrates tegemise tähtajaks 2 aastat. Üldkasuliku töö t

egemise ajal on .H U kohustatud järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid: -

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) a ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakond registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et .

on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema U H kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on ol et kokkulepp nud

4 süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikat- siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS

§ 121 lg 2 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluse

s. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb e 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 ( Vabariigi Valitsus Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava U.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 130,80 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus- tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid KrMS § 180 lg 3 - . kohaselt m t seisundit ja enetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalis resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud vähendada sundraha poole võrra, s.o 438 eurot ja k

aitsja sõidukulu summas eurot jätta riigi kanda. 44,40

Kriminaalmenetluses on s 524,40 eurot üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku : sundraha 438 eurot ja 86,40 eurot. Arv

riigi õigusabi tasu estades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu m

uud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid R plaati videoülekuulamistega tuleb KrMS § 126 2 DVD-

lg 3 p 1 alusel . jätta kriminaalasja juurde KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik