1-20-6002/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6002 (20284000277) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi Q.J süüdistuses KarS § 423

1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav Q.J (isikukood: XXX; elukoht: Xxxx xx xx xxxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx ; karistatus: kriminaalkorras ; töökoht: ei tööta karistatud: Tartu Maakohtu 23.10.2018 otsusega nr 1-18- 6437 KarS 199 lg 1, § 4231 järgi liitkaristusega KarS § 64 lg 1 järgi 5 kuulise vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel ärakandmata karistus 4 kuud ja 29 päeva vangistust, mis KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäetud tingimisi täielikult täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga;

tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada

(KarS)

Q.J süüdi karistusseadustiku § 423 1 järgi ja mõista talle karistuse

aasta vangistust ks 1 (üks) .

KarS § 21.07.2020.a, s.o 3 päeva mõistetud 68 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 19.- lg

karistusaja hulka ja lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 Q.J-il (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. M katseaeg ning äärata Q.J-ile 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud mõistetud vangistust üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata 11 ( täitmisele, kui Q.J ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s i

1 sätestatud käitumiskontrolli nõude d: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx xx xx xxxxxx-xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M

75 lg 2 p 8 kontrolli ajal äärata Q.J-ile katseajaks KarS § alusel käitumis kohustusena is, osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogramm mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

2. Menetluskulud

e hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Q.J-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus riigi õigusabi tasu ) eurot ja 97 (üheksakümmend seitse) äärata kriminaalmenetluse kulud eurot 20 senti riigi kasuks. M 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) eurot 20 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2021.a. jaanuarikuust igakuise menetluskulu osa 81 (kaheksakümmend üks) tasumine, kuni menetluskulude täieliku eurot 10 senti tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) 25. tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri , otsus nr 1-20-6002, 99920700056380 ning selgituse “Q.J menetluskulu“.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni)

tähtaja möödumisel.

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt Q.J mootorsõiduki juhtimise on toime pannud kuriteona v

423 astava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt KarS § 1 järgi, mis seisnes selles, et tema, olles Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.10.2018.a otsusega nr 1-

3 18-

6437 karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis taas 19.07.2020.a kella 13.31 paiku Viljandi maakonnas Viljandi linnas Riia mnt 54b juures Volkswagen Passat mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategoor

ia mootorsõiduki juhtimisõigust.

Samuti tema, olles Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.10.2018.a otsusega nr 1-18-6437 karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis taas 10.08.2020.a kella 02.30 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Pärnu mnt ringil suunaga Rahumäe tn poole mootorsõidukit registreerimismärgiga

Volkswagen Passat XXX XXX , omamata vastava kategoor

ia mootorsõiduki juhtimisõigust.

Oma tahtliku tegevusega rikkus Q.J (liiklusseaduse) s.o LS § 94 lg 1 nõuet, mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Proku kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. ratuur ja süüdistatav on nõustunud Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 4231

1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg alusel arvata Q.J-il 19.07.2020-21.07.2020.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3

päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistu 11 kuud ja 27 päeva s vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi: KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Q.J

on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlm et kokkulepp imine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4 Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 . näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb use 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 ( Vabariigi Valits Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava

Q.J-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 97,20 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid KrMS § 180 lg 3 - . kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s le arvestuslikult menetluskuludeks kokku 973,20 eurot üüdistatava : sundraha 876 eurot ja 97,20 eurot.

riigi õigusabi tasu Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel

Q.J on kahtlustatavana kinni peetud 19.-21.07.2020, seega on

Q.J viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus

vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik