2-17-11459/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Margo Klaar, Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-17-11459 Kohtuasi Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu hagi XX vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16. juuni 2020. a otsus ja 3. juuli 2020. a täiendav otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu (registrikood 80221442), lepinguline esindaja Marko Jaani, seaduslikud esindajad MK, MS, KV Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine 11. detsembri 2020. a kohtuistungil RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 16. juuni 2020. a otsus ja Harju Maakohtu 3. juuli 2020. a täiendav otsus tsiviilasjas nr 2-17-11459. 2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-17-11459 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised: 2.1. XX tasub Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistule kompromissina summa majandamiskulude võlgnevuse ja viivise eest 300 eurot (arved nr 114100031, 115040031, 117030031 ja 117040031) ning varasemalt sissenõutavaks muutunud viivise 34,90 eurot. XX maksab summa hiljemalt 16. detsembriks 2020. a Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu pangakontole, selgitusega „kompromiss tsiviilasjas nr 2-17- 11459“. 2.2. Sellest tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel teineteise vastu rohkem nõudeid. 2.3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3. Tagastada XX-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 62,50 eurot, ja kanda see XX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa edasi kaevata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a korteriühistu (hageja, korteriühistu) esitas 29. juuli 2017. a Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda

2 (2) kasuks välja põhivõla 417,41 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 173 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,07 % päevas. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteri nr 3 (registriosa nr 17783401) omanik ja korteriühistu liige. Kostja on jätnud hagejale majandamiskulude arved osaliselt tasumata. Tasumata on arve nr 114100031 summas 80,67 eurot, arve nr 115040031 summas 113,44 eurot, arve nr 117030031 summas 107,15 eurot ja arve nr 117040031 summas 116,15 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt korteriühistu põhikirja p-s 3.2.10 sätestatud viivist määraga 0,07 % päevas nii tasumata arvetelt, kui ka varasemalt esitatud arvete tasumisega viivitamise eest (arved nr 115100031, 115110031 ja 115120031). 2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on talle nõude kujunemine arusaamatu. Arve nr 114100031 summas 80,67 eurot on korteriühistule tasutud 25. novembri 2014. a maksekorraldusega. Kostja tehtud maksed 26. aprillil 2016 summas 90,33 eurot selgitusega arve nr 115100031, 27. aprillil 2016 summas 124,74 eurot selgitusega arve nr 115110031 ja 28. aprillil 2015 summas 130,66 eurot selgitusega arve nr 115120031 on käsitatavad ettemaksuna korteriühistu pangakontole. 1. aprilli 2017. a seisuga on ettemaks 78,97 eurot. Lisaks ei saa hageja nõuda viiviseid õigeaegselt saatmata arvete eest ning hageja on jätnud viivised igakuistele arvetele lisamata. Kostja ei pea tasuma arvel nr 117030031 ja arvel nr 117040031 sisalduvat haldustasu 32 eurot. Hageja korduva üldkoosoleku otsus, millega suurendati haldustasu, on tühine, kuivõrd protokolli on lubamatult allkirjastanud juhatuse esimees ja see ei sisalda koosoleku osavõtjate nimekirja. Kostja vaidlustas ka arvetel kajastuva elektri üldkulu suuruse. Arvetel olev üldkulude arvestus ei ole välja toodud, puudub tarbitud kogus ja hind. Kulud peavad olema jagatud vastavalt korteri suurusele või proportsionaalselt elanike arvuga korterites. 3. Harju Maakohus rahuldas 16. juuni 2020. a otsusega (täiendav otsus 3. juuli 2020. a) hagi ja jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu 16. juuni 2020. a otsuse ja 3. juuli 2020. a täiendava otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. 5. Pooled esitasid ringkonnakohtule 11. detsembri 2020. a kohtuistungil kinnitamiseks kompromissi, milles paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse TsMS § 645 lg 1 alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel. 7. Kohtuistungil selgitati pooltele TsMS §-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise õiguslikke tagajärgi. 8. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. 9. Kostja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks (125 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Kostja palus riigilõivu tagastada pangakontole, milliselt riigilõiv tasuti. 10. Vastavalt kokkuleppele jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud (TsMS § 661 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)