2-19-2436/41 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

Tsiviilasi nr 2-19-2436

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 11.detsember 2020.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-2436 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind J S hagi S S vastu ühisvara jagamise nõudes ja S S samasisuline vastuhagi

Hagi hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vastuhagi hind 3500 eurot Hageja: J S (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepingulised esindajad: Andrei Vesterinen ja Olga Väina (Vesterinen Partnerid OÜ, xxx) Kostja: S S (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepingulised esindajad: Irina Bušujeva ja Aivira Jatsuk

Menetluse liik

Kohtuistungil osalejad

Kohtuistung 08.12.2020.a

Hageja ja tema lepinguline esindaja, vastuhageja lepinguline esindaja

RESOLUTSIOON 1. Jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.

2. Lõpetada J S ja S S ühisomand kinnistule x, registriosa number xxx, alljärgnevalt: 2.1 Jätta kinnistu Xxx , registriosa number xxx S S ainuomandisse.

2.2 Välja mõista S Slt J S kasuks omandikaotusest tulenev hüvitis 41000 eurot.

2

2.3 S Sl tuleb tasuda J Sle omandikaotusest tulenev hüvitis 14 päeva jooksul alates menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumisest.

3. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja ja vastuhageja nõuded J S esitas 14.03.2019.a hagiavalduse S S vastu ühisvara jagamise nõudes. Poolte ühisvaraks on korteriomand xxx. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele kaasomandi lõpetamises. Hageja on pakkunud kostjale erinevaid variante kaasomandi lõpetamiseks poolte kokkuleppel, kuid kostja ei ole ühegi variandiga nõustunud. Hageja nõue on lõpetada kaasomand kinnisasjale aadressil xxx, müües korteriomandi avalikul enampakkumisel.

S S esitas 17.04.2019.a vastuhagi. Vastuhageja soovib jätta korteriomandi enda ainuomandisse. Korteriomandi väärtus on käesoleval ajal 75000 eurot. Vastuhageja soovib maksta kostjale kostja osa 37500 eurot ja anda vastuhagejale selleks 6-kuuline tähtaeg. Vastuhageja hiljem täiendas, et soovib ise korterisse elama asuda ja korteri lastele jätta. Vastuhageja asus menetluse lõpus seisukohale, et korteriomandi väärtus on 82000 eurot ja vastuhageja on nõus maksma vastukostjale hüvitist 41000. Vastuhagejal on see raha olemas ja ta saaks hüvitise maksta mõne päeva jooksul otsuse jõustumisest.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et vastuhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pooled olid abielus 03.04.1980.a kuni 14.01.2016.a.

J S ja S S on kinnistu xxx, kinnistusraamatu registriosa number xxx, ühisomanikud. Kinnistusraamatusse on korteriomandi omanikuna kantud S S,

Pooled ei ole ühisomandit korterile kokkuleppel lõpetanud. Ka menetluse ajal ei sõlminud pooled kompromissi, kumbki pooltest ei olnud nõus teisele mingiski osas vastu tulema.

Hageja soovib ühisomandi lõpetada kinnistu avalikul enampakkumisel, vastuhageja soovib, et kinnistu jääks tema ainuomandisse ja vastuhageja hüvitab vastukostjale omandikaotuse.

Pooled on esitanud kinnistu väärtuse tõendamiseks kolm erinevat eksperthinnangut. Vastuhageja esitas Oberhaus Kinnisvara 11.04.2019.a hinnangu, millise kohaselt kinnistu väärtus on 85000 eurot. Hageja esitas RE Kinnisvara 04.06.2019.a hinnangu, millise kohaselt kinnistu väärtus on 93000 eurot. Vastuhageja esitas ERI Kinnisvara 16.11.2020.a, millise kohaselt kinnistu väärtus on 82000 eurot.

3

Kohus arvestab poolte ühisomandi väärtuse määramisel, et kaks esimest eksperthinnangut on antud ligi poolteist aastat tagasi. Samuti arvestab kohus seda, et kaks esimest eksperthinnangut on valminud vaid 2-kuulise vahega, kuid korteriomandi hinnavahe on hinnangute kohaselt 8000 eurot. Eeltoodu näitab, et üks või mõlemad hinnangud ei vasta tegelikkusele. Kohus võtab kinnistu väärtuse määramisel aluseks 16.11.2020.a ERI Kinnisvara hinnangu. Kinnistu väärtuseks on seega 82000 eurot.

Perekonnaseaduse (PkS) § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PkS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ajaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist, kui nõudeõigus ei ole kaasomanikevahelise kokkuleppega välistatud. AÕS § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab omanikke kõige vähem. Kohus peab ühisomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Ühisomandi lõpetamine kohtus on TsÜS § 68 lg 5 alusel omanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega ühisomand lõpetatakse, omanike kokkulepet ühisomandi lõpetamise kohta.

Hageja soovib korteriomandi müüki avalikul enampakkumisel ja vastuhageja soovib korteriomandi temale jätmist. Hageja elab korteris, nagu ta väitis, harva ning vastuhageja ei ela üldse korteris. Vastuhageja avaldas, et soovib korterisse elama asuda ja soovib, et korter jääb lastele. Rahvastikuregistri andmetel on poolte tütar 34-aastane ja poolte poeg 40-aastane. Seega ei ole poolte lapsed sellises vanuses, et nende huvidega peaks arvestama kaasomandi lõpetamise viisi valimisel. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kumbki pooltest korteriomandiga tihedalt isiklikult seotud.

Kohus valib kaasomandi lõpetamise viisi selle järgi, milline valik oleks pooltele rahaliselt kõige soodsam. Avalikul enampakkumisel võidakse saada võrreldes muude kaasomandi lõpetamise viisidega kinnistu müümisel kõige õiglasem hind ja pooled saaksid omandikaotuse eest kõige õiglasema hüvitise. Samas kaasnevad kaasomandi lõpetamisega avalikul enampakkumisel riskid, ebasoodsate asjaolude korral võidakse kinnistu müüa ka tugevalt alla omahinna. Samuti on ettemääramatu, millise perioodi jooksul korteriomandi müük õnnestub. Kohtu arvates on poolte jaoks kõige turvalisem kaasomandi lõpetamise viis, et kinnistu jääb vastuhagejale ja vastuhageja hüvitab teisele poolele omandikaotuse. Vastuhageja esitas kirjaliku tõendi (konto väljavõte), et tal on hüvitise tasumiseks vahendid olemas ning kinnitas, et tasub hüvitise 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4

Eeltoodust tulenevalt lõpetavad pooled ühisomandi xxx korterile. Kohus määrab ühisomandi lõpetamise viisiks, et korter jääb vastuhagejale ning vastuhageja hüvitab hagejale ½ osa korteri väärtusest ehk 41000 eurot 14 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Kuna korteriomand on kinnistusraamatus registreeritud vastuhageja nimele, siis ei ole vaja kinnistusraamatu kandes muudatusi teha.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik