2-20-3979/16 · 2-20-3979/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Summary
AI generated1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Kohtujurist Diana Endoja Määruse tegemise aeg ja koht 11.12.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3979 Tsiviilasi I. T.i (T.) hagi M. T.i (T.) vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I. T. (isikukood xxxx), seaduslik...
Full Text of the Judgment · 2-20-3979/16
1
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Kohtujurist Diana Endoja Määruse tegemise aeg ja koht 11.12.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3979 Tsiviilasi
I. T.i (T.) hagi M. T.i (T.) vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I. T. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja O. S. (isikukood xxxx); Kostja: M. T. (isikukood xxxx). RESOLUTSIOON 1. Kinnitada I. T.i ja M. T.i, koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Muuta Harju Maakohtu 28.05.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-3766 väljamõistetud elatise suurust selliselt, et M. T. tasub I. T.ile (T.) elatist summas 292 eurot kalendrikuus, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärale, alates 12.03.2020 kuni I. T.i täisealiseks saamiseni (s.o xxxx). 1.2. Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele alaealisele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Antud dokumendiga M. T.i (T.) poolt makstav elatise summa on pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. 2020 a. on see summa 292 eurot kalendrikuus. Summa muutub vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud seadustele kuni xxxx. 1.3. Dokumendi koostamise hetkel (10.12.2020) elatisenõue on I. T.i ülalpidamiseks M. T.i (T.) poolt täidetud täies mahus ehk siis ei oma võlgnevust oma lapse ees. 1.4. Punktis 1.1. nimetatud elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 15. kuupäeval pangakontole nr xxxx selgitusega: „I. T. elatis“. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-3979. 3. I. T.i ja M. T.i menetluskulud jätta nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. 4. Määrus toimetada pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.
2 MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on I. T.i hagi M. T.i vastu elatise suurendamise nõudes. 2. 10.12.2020 esitasid I. T. ja M. T. kohtule poolte vahel allkirjastatud kompromisslepingu. Pooled sõlmisid kompromisslepingu alljärgnevalt: 1. Muuta Harju Maakohtu 28.05.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-3766 väljamõistetud elatise suurust selliselt, et M. T. tasub I. T.ile (T.) elatist summas 292 eurot kalendrikuus, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärale, alates 12.03.2020. kuni I. T.i täisealiseks saamiseni (s.o xxxx). 2. Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lg 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele alaealisel lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Antud dokumendiga M. T.i (T.) poolt makstav elatise summa on pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. 2020 a. on see summa 292 eurot kalendrikuus. Summa muutub vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud seadustele kuni xxxx. 3. Dokumendi koostamise hetkel (10.12.2020) elatisenõue on I. T.i ülalpidamiseks M. T.i (T.) poolt täidetud täies mahus ehk siis ei oma võlgnevust oma lapse ees. 4. Punktis 1 nimetatud elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 15. kuupäeval pangakontole nr xxxx selgitusega: „I. T. elatis“.
Pooled soovivad saavutada õigusrahu ning sõlmivad käesoleva kompromissi ja paluvad menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Menetlusosalised ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist. Menetlusosalised paluvad kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Kompromissileping jõustub kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisel.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 6. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 7. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. 8. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku
3 üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 9. Kui M. T. vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). 10. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. I. T. ja M. T. leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik