2-19-5942/93 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Kairi Piirisild

Otsuse kuupäev

11. detsember 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-5942

Tsiviilasi

X AS-i hagi Compensa Vienna Insurance Group, akcinė

draudimo bendrovė (Eesti filiaali kaudu kui Seesam

Insurance AS-i üldõigusjärglane) vastu kindlustushüvitise

ja viivise saamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 17. veebruari 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X AS-i apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

10 633 526,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X AS (registrikood XXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kadri Michelson ja

Margus Mugu

Kostja (vastustaja): Compensa Vienna Insurance Group,

akcinė draudimo bendrovė (Seesam Insurance AS-i

üldõigusjärglane, Leedu Vabariigi registrikood 304080146,

Eesti filiaali registrikood 12970620), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Andrus Kattel ja Martin Triipan

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil (menetluskonverents) 23. novembril 2020,

millel osalesid poolte lepingulised esindajad

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 17. veebruari 2020 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga muuta

ja täiendada selle põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

4. Rahuldada kostja Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė

(Eesti filiaali kaudu) taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

apellatsioonimenetluses 12 250 eurot ja mõista see summa hagejalt X AS-ilt kostja

Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Eesti filiaali

kaudu) kasuks välja. Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda

kostjale

alates

otsuse

jõustumisest

kuni

kulude

hüvitamiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

2 (33)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X AS (hageja) esitas 16. aprillil 2019 Harju Maakohtule hagi Seesam Insurance AS-i vastu

kindlustushüvitise ja viivise saamise nõudes. Ringkonnakohtu menetluse ajal Seesam

Insurance AS kustutati äriregistrist seoses ühinemisega ja menetlusse astus tema

üldõigusjärglasena Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Eesti

filiaali kaudu). Lihtsuse huvides märgib ringkonnakohus neid edaspidi mõlemat kostjana, sest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 209 lg 2 järgi on üldõigusjärglasele kohustuslikud

kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid

olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale.

1.1. Hageja palus kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 9 592 776,26 eurot; sissenõutavaks

muutunud viivise 16. aprilli 2019 seisuga 273 328,42 eurot ja viivise põhinõudelt alates

17. aprillist 2019 kuni põhinõude lõpliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

1.2. Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

-

pooled sõlmisid kindlustuslepingu, hageja büroode, jäätmekäitlusjaamade, hoidlate,

jäätmekütuse tehase, seadmete ja kaupade kindlustamiseks 1. märtsist 2018 –

28. veebruarini 2019. Kindlustuslepingu osa oli vara nimekiri ja selle järgi oli mh

kindlustatud Tallinnas aadressil Suur-Sõjamäe 31a/33 asuv jäätmekütuse tehas

(edaspidi: tehas) ning selle bioloogilise töötlemise osa koos vastavate seadmete ja

inventariga. Kindlustuspoliisi kohaselt on kindlustatud risk mh tulekahju;

-

tehases toimus 27. aprillil 2018 tulekahju, milles said oluliselt kahjustada nii tehase

hoone kui ka selles asuvad seadmed ja inventar (edaspidi: põleng I). Hageja esitas

17. mail 2018 põlengu I kohta kostjale kahjuavalduse;

-

kostja tunnistas põlengu I kindlustusjuhtumiks. Sellega seoses otsustas kostja hüvitada

põlenud hooneosa lammutamisega tekkinud kahju 5300 euro ulatuses, millest oma-

vastutus 3000 eurot, ja hoone osade tulekahjust tekkinud ehitusprügi utiliseerimise

kulu koos transpordiga 3355 euro ulatuses;

-

tehases toimus 29. juunil 2018 uus tulekahju, mille tulemusel hävis sisuliselt tervikuna

nii tehase hoone kui ka selles asuvad seadmed ja inventar (edaspidi: põleng II). Hageja

esitas 13. augustil 2018 kostjale põlengu II kohta kahjuavalduse. Põlengu II osas ei

teinud kostja kindlustusjuhtumiks tunnistamise otsust;

-

põlenguga I seotud kahju on omavastutust (3000 eurot) ja tasutud kindlustushüvitist

(5655 eurot) arvestades 1 851 182,02 eurot, sh hoonekahju 1 356 160,02 eurot ning

seadmete ja inventari kahju 503 677 eurot;

3 (33)

-

põlenguga II seotud kahju on omavastutust (3000 eurot) arvestades 7 741 594,24 eurot,

sh hoonekahju 3 020 502,76 eurot ning seadmete ja inventari kahju 4 724 091,48 eurot;

-

vastavalt kindlustuslepingule ja vara nimekirjale on tehase hoone kindlustussumma

4 584 733 eurot ning seadmete ja inventari kindlustussumma 6 414 200 eurot.

Taotletav kindlustushüvitis on kooskõlas eeltoodud kindlustussummadega ega ületa

neid. Kostja ei lõpetanud kahjukäsitlustoiminguid mõistliku aja jooksul ja on nendega

viivitanud vastuolus hea usu põhimõttega;

-

kostja täitmise kohustus muutus VÕS § 450 lg 2 alusel sissenõutavaks hiljemalt

7. detsembril 2018. Kostja on kohustuse täitmisega viivituses.

1.3. Põlengute tekkepõhjuste osas väitis hageja, et

-

põlengu I tekkepõhjuseks oli säde, mis tekkis ekskavaatori haaratsi löögist vastu

betoonpõrandat või metalleset. Sädemest süttis tuleohtliku ainega normaalrõhu all

olevas anumas plahvatusohtlik gaasisegu, mille tagajärjel toimus plahvatus;

-

põlengu II tekkepõhjuseks oli isesüttimine purustis nr 100. Tule leviku tehase

bioloogilise töötlemise ossa põhjustas eelkõige päästetööde ebakohane juhtimine. Selle

asemel, et koheselt asuda takistama tule levikut tehase bioloogilisse ossa, püüti lihtsalt

lokaalselt tuld kontrolli alla saada.

1.4. Eelmises alapunktis refereeritud väidete osas tugines hageja asjatundjate arvamustele:

-

H-ekspertiis OÜ 20. septembri 2019 ekspertiisiaktid nr 1819E ja 1820E, mille

koostasid HP (riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert) ja RL (abiekspert) ning mis

käsitlesid vastavalt põlenguid II ja I (HE arvamus 1, dtl 1569; HE arvamus 2,

dtl 1448 jj);

-

Tuleohutusekspert TR OÜ 30. septembri 2019 analüüs nr 19-030, mille koostas TR

(6. taseme tuleohutusekspert) ja mis käsitles mõlemat põlengut (TR arvamus,

dtl 1431 jj).

2. Kostja vaidles hagile vastu.

2.1. Kostjal ei ole seaduse ega kindlustuslepingu tingimuste järgi kohustust maksta hagejale

kindlustushüvitist, sest mõlemad põlengud olid hageja ulatuslike ja tahtlike rikkumiste otsene

tagajärg:

-

põlengu I põhjustas hageja sellega, et käitles tuleohtlikul viisil väga tule- ja plahvatus-

ohtlikke Penosil ehitusvahu aerosoolipudeleid koos põlevmaterjalidega. Tehase

vastuvõtuhall ei olnud projekteeritud ega ehitatud kasutamiseks tuleohtlike ainete

ladustamiseks, töötlemiseks ja segamiseks. Hageja rikkus keskkonnakompleksloa

(edaspidi: kompleksluba) tingimusi. Hagejal puudusid andmed, milliseid jäätmeid ja

mis koguses ta vastu võttis ja kuhu jäätmekäitluskompleksis ladustas. Nii polnud

tagatud, et ei toimuks ohtlike jäätmete lubamatut hoidmist, töötlemist ja segamist kohas

ning viisil, mille tulemusena võib realiseeruda jäätmetes endis või koostoimes teiste

jäätmetega oht inimestele ja varale. Samuti puudusid hagejal toimivad ja töökorras

automaatse tulekustutuse (AKS) ja tulekahjusignalisatsiooni (ATS) süsteemid;

-

põlengu II põhjustas see, et hageja katsetas tavapärase tootmisprotsessi asemel

ohtlikumat tootmisvarianti purustis nr 90 ja jättis seadmed järelevalveta. Tootmisruum

oli puhastamata ning tulekahju avastamise ja kustutamise süsteemid ei olnud töökorras.

Tulekahju puhkemine avastati juhuslikult alles siis, kui suitsusammas oli hoone

katusest juba väljas, mistõttu ei õnnestunud tuld enam kontrolli alla saada. Tuli levis

ühendusava kaudu esiteks kõrval asuvasse purustisse nr 100, mille mahuti oli eelmise

tulekahju järel jäetud põlevmaterjalidest tühjendamata, ja teiseks tehase bioloogilise

töötlemise ruumidesse, kuhu hageja oli ladustanud tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid.

4 (33)

2.2. Eelmises alapunktis refereeritud väidete osas tugines kostja asjatundjate arvamustele:

-

Finesto OÜ (Finest Advisors) 10. mai 2019 analüüs nr I-190401, mille koostas MI

(riskide ja julgeolekunõunik) ja mis käsitleb põlengu I kuupäeva videosalvestisi ja

põlengujärgseid fotosid (FA arvamus, dtl 738 jj);

-

Fireplan OÜ 16. detsembri 2019 töö nr 1955, mille koostas RP (6. taseme tule-

ohutusekspert) ja milles antakse hinnang tehase ehituslikele tuleohutusnõuetele seoses

mõlema põlenguga (FP arvamus, dtl 1884);

-

KK-Palokonsultti Oy nimel koostatud

o 28. septembri 2018 analüüs, mille koostasid SH (tuleohutuse ja –ohutustehnika

juhtiv ekspert) ja EM ning mis käsitleb põlengu II põhjuseid (KK arvamus 1,

dtl 980 jj);

o 23. mai 2019 arvamus, mille koostas TK ja mis sisaldab põlengu I

põlemiskoormuse määra ja iseloomu analüüsi (KK arvamus 2, dtl 829 jj);

o 23. mai 2019 arvamus, mille koostas SH ja mis sisaldab hinnangut ATS-i

puudumise mõju kohta põlengu II kahjustuste ulatusele (KK arvamus 3,

dtl 1195 jj);

o 13. detsembri 2019 seisukoht, mille koostasid SH ja TK ning mis sisaldab nii

hinnangut TR arvamusele ja HE arvamustele kui ka hinnangut põlengu II

kustutusvõimalustele (KK arvamus 4, dtl 2097 jj);

-

MH

20. septembri 2018

aruanne

tähisega

SIMMER 22381,

mis

käsitleb

elektrisüsteemi

ja

ATEX-i

tingimustega

seonduvaid

põlengu II

põhjuseid

(MH arvamus, dtl 1084 jj);

-

jäätmeeksperdi MV 17. detsembri 2018 vastused kostja küsimustele seoses mõlema

põlenguga (MV arvamus, dtl 2165 jj);

-

OP Turvallisuuspalvelut nimel koostatud

o 19. septembriga 2018 dateeritud fotode lisa, mille autoriks on märgitud RK

(uurija) ja mille lisaks temale kinnitas MK (meeskonnajuht) ning mis lisaks

põlengu I aegsete fotode ja videokaadrite seletusele sisaldab ka tema järeldusi

(OP arvamus 1, dtl 769 jj);

o 10. oktoobriga 2018 dateeritud memo, mille autor on HM, kinnitajad aga RK ja

MK ning mis sisaldab nii uurimistoimingute ülevaadet kui ka järeldusi

põlengu II kohta (OP arvamus 2, dtl 890 jj);

-

OÜ Park Projekt nimel koostatud PP (riiklikult tunnustatud ehitus- ja 6. taseme

tuleohutusekspert, 8. taseme volitatud ehitus ja keemiatehnoloogia insener)

o 6. juuni 2019 hinnang Nordecon Betoon OÜ hinnapakkumisele, aga samas

dokumendis refereerib autor KK arvamusi 1 ja 3 (PP arvamus 1, dtl 1221 jj);

o 17. detsembri 2019 hinnang mõlema põlenguga seotud Maru Ehituse AS

eelarvetele ning HE arvamustele 1 ja 2, aga ka TR arvamuses esitatud andmetele

(PP arvamus 2, dtl 1907 jj);

-

SH (Aalto Ülikooli tuleohutustehnika professor)

o 29. mai 2019 arvamus põlengu I kohta (SH arvamus 1, dtl 839 jj);

o 13. detsembri 2019 kommentaar HE arvamusele 2 (SH arvamus 2, dtl 2016 jj).

2.3. Lisaks esitas kostja vastuväite, et kindlustushüvitis ei ole sissenõutav. Keskkonna-

inspektsioon pole lõpetanud hageja jäätmekütuse tootmises tulekahjude järgselt ilmnenud

rikkumistega seotud väärteomenetlust. Seetõttu ei saa kostjale ette heita viivitust ega

kindlustuslepingu rikkumist. Kindlustuslepingu kohaselt peab kostja hüvitise suhtes otsuse

tegema hiljemalt ühe kuu jooksul väärteomenetluse lõpetamisest.

5 (33)

2.4. Nõudesumma arvutusele vaidles kostja samuti vastu. Hageja eiras oma varasemat

kinnitust, et tehas ega selle seadmed ei hävinenud täielikult. Hageja nimetatud hüvitise summad

on liiga suured, nimetatud on esemeid, mille kahjustumist ei saanud kostja kontrollida, ning

arvesse on võtmata seadmete alakindlustus. Kostja ei pea hüvitama varuosasid, mida hageja ei

saa uue tehnoloogiaga sobimatuse tõttu enam kasutada. Samuti ei pea kostja kinni maksma

investeeringuid uude tehnoloogiasse, mis ei sobitu kindlustatud ja kahjustatud seadmetega.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 17. veebruari 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras need kindlaks

rahaliselt.

3.1. Põlengu I tekkepõhjuse kohta tuvastas maakohus järgmist.

3.1.1. Maakohus analüüsis kõnealuses osas HE arvamust 2, SH arvamust 2, KK arvamusi 1

ja 4, FA arvamust, MH arvamust, MV arvamust, PP arvamust 2, FP arvamust ning

OP arvamust 1. Neis ei täheldanud kohus olulisi erimeelsusi asjaolus, et põlengu I tekke ja kiire

leviku põhjus oli hageja poolt tuleohtlike ainete (ehitusvahu aerosoolipudelite) käitlemine koos

teiste jäätmete ja ainetega. Seda kinnitavad ka kohtuistungil uuritud videofailid, millelt

nähtuvad põlengu I puhkemine ja ülikiire levik ning põlenguga seotud plahvatused.

3.1.2. Põlengu I tekkimiseni viis mh asjaolu, et hageja rikkus kompleksloa tingimusi.

Rikkumine seisneb mh selles, et hageja segas tule- ja plahvatusohtlikke aerosoolipudeleid

tehase vastuvõtuhallis ehitusjäätmetega. Kompleksluba ei andnud hagejale luba selleks, et

tükeldada ja ladustada tehases tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid. Hageja ei täitnud seaduse

ega kompleksloaga ettenähtud mõistliku hoolsuse ja parima võimaliku tehnika põhimõtteid, kui

võttis vastu tavajäätmeteks liigitatud ehitusjäätmeid, mis tegelikult sisaldasid ohtlikke jäätmeid,

ega taganud vajalikke meetmeid avariide vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks. Sel

viisil rikkus hageja jäätmeseaduse (JäätS) §-s 60 sätestatud jäätmete segamise keeldu, sest ei

järginud sama seaduse § 61 lg 1 erandi lubamiseks vajalikke tingimusi ohutuse tagamisel.

3.1.3. Kompleksloa saamiseks lubas hageja, et tehases toimib automaatne tuletõrjesüsteem

ning tootmisruumid on eraldatud tuletõkkeseinaga ja automaatsete tuletõkkeustega, vahetult

peale peenpurustit on konveieritel sädemepüüdjad, sädeme tekkimisel käivitub automaatselt

sprinklersüsteem ja täidab konveieri veega. Tegelikult puudus hagejal põlengu I puhkemisel nii

toimiv ja töökorras AKS kui ka ATS.

3.1.4. Põlengust I teatamisel telefoni teel esines oluline viivitus võrreldes olukorraga, kui ATS

oleks toiminud. Hilinenud teavitus oli tulekahju kiire leviku tõttu omakorda oluline põhjus

kahju tekkimisel. Põleng I sai alguse kell 8.35.57. Päästeametit teavitati telefoni teel kell 8.39.

Järelikult ei vastanud ATS nõuetele, mis tulenevad siseministri 7. jaanuari 2013 määruse nr 1

„Nõuded

tulekahjusignalisatsioonisüsteemile

ja

ehitised,

kus

tuleb

automaatse

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“ (edaspidi: määrus

nr 1) § 5 lg-st 2 ja § 18 lg-st 1. ATS peab tagama, et tulekahjuhäire teade edastatakse

automaatselt Häirekeskusesse 10 s jooksul alates edastuse algusest ehk tulekahju avastamisest.

Põlengu I kustutamist ja kontrolli alla saamist mõjutas lisaks, et AKS ei hakanud tuld kustutama

ning tehases polnud kohal töötajat, kes oleks jälginud vastuvõtuhallis toimuvat ning nt käsitsi

käivitanud häire- ja kustutussüsteemi. Kokkuvõttes rikkus hageja tuleohutuse seaduse (TuOS)

§ 31, § 32 ja § 36 lg 1.

3.1.5. Hageja suurendas olulisel määral kindlustusriski JäätS § 28 lg-s 1¹ ette nähtud jäätmete

sorteerimise ja arvestuse pidamise kohustuse rikkumisega, sest tal puudus ülevaade

käideldavatest jäätmetest. Hageja 15. märtsi 2019 kirjast kostjale nähtub, et 27. aprilli 2018

seisuga ei olnud teada vastuvõtuhallis olevate jäätmete täpne kogus ja koosseis.

6 (33)

3.2. Põlengu II tekkepõhjuse kohta tuvastas maakohus järgmist.

3.2.1. Maakohus uuris OP arvamust 2, KK arvamust 1, MH arvamust ja PP arvamust 2. Neist

nähtub, et põleng II sai alguse purusti nr 90 seest ning levis sealt edasi kõrval asuvasse

purustisse nr 100 ja mujale. Seejuures jäeti katsetamisel olev purusti nr 90 järelevalveta tööle.

3.2.2. Kui põleng oleks ka saanud alguse purustisse nr 100 jäänud materjali isesüttimisest, siis

oleks hageja ikkagi rikkunud TuOS § 27 lg 1, sest materjali jätmine purustisse suurendas

tuleohtu ja oli vastuolus purusti kasutusjuhendiga.

3.2.3. Põlengu II levikut mõjutas oluliselt asjaolu, et 29. juunil 2018 ei olnud ATS töökorras

ja AKS puudus. Telefoni teel põlengust teavitamine toimus hilinemisega, kuna seda tehti alles

siis, kui väljast märgati tootmishoonest väljunud suitsu. Teavitamise hilinemine ei ole

vabandatav VÕS § 103 tähenduses. Nimetatud asjaolud moodustuavad sarnaselt põlenguga I

olulise TuOS §-de 31, 32 ja 36 rikkumise. ATS-i viivitus tähendab määruse nr 1 § 18 lg 1 ja

§ 25 lg 2 p 9 rikkumist. AKS puudumine tähendab siseministri 30. märtsi 2017 määruse nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi: määrus

nr 17) § 37 lg 1 p-de 5 ja 8 ning lg 2 rikkumist. ATS-i ja AKS-i puudusi ei õigusta hageja väide,

et põlengust I oli möödunud vaid kaks kuud, mistõttu ei saa mõistlikult eeldada, et kõik

põlengu I kahjustused oleks tuvastatud ja kõrvaldatud.

3.2.4. Nähtuvalt tunnistajate VS ja JS (mõlemad juhtisid põlengu II päästetöid) ütlustest oli

põleng II päästjate saabumise ajaks arenenud selliseks, et tuletõrjujatel ei olnud enam võimalik

tõkestada põlemist, plahvatusi ja tule levikut. Põlengu II muutis eriti intensiivseks ja ohtlikuks

kemikaalide suures koguses ladustamine biotunnelite ruumis (st TuOS §-s 19 tuleohtlike ainete

hoiutingimuste kohta sätestatu rikkumine) ning ohtlike ainete plahvatustest tingitud lööklained.

Tunnistajad viitasid ka asjaolule, et hageja töötajad ei olnud võimelised andma põlengu II

kustutamiseks vajalikku teavet, mh ohtlike jäätmete koguste kohta. Seega ei täitnud hageja

sarnaselt põlenguga I ka põlengu II osas JäätS §-st 28 tulenevaid kontrollitud jäätmekäitluse

nõudeid. Ohtlike jäätmete ladustamine tehases mõjutas otseselt põlengu II kulgu, intensiivsust

ja takistas kustutustöid.

3.3. Põlengute I ja II tekkepõhjustest järeldas maakohus, et kostjal kui kindlustusandjal pole

kohustust tasuda hagejale kui kindlustusvõtjale hüvitist.

3.3.1. Maakohus kohaldas VÕS § 7, § 437 lg 1, § 444 ja § 445 lg 2 ning kindlustuslepingu

osaks olevate üldiste lepingutingimuste (edaspidi: ÜT) p-te 23.1.1–23.1.4, 23.1.6 ja 23.1.8,

samuti ettevõtte varakindlustuse tingimuste (edaspidi: VKT) p-te 87, 100, 104, 105, 107, 108,

114 ja 121. Nende põhjal ja tuvastatud asjaoludel leidis maakohus, et kostja vabaneb

kindlustuslepingu täitmise kohustusest täies ulatuses.

3.3.2. Hageja rikkus põlengutega seoses oma kohustusi sedavõrd oluliselt, et just need

rikkumised viisid põlengute puhkemiseni ja hagejale kahju tekkimiseni. Hageja ei teinud kõike

temalt mõistlikult eeldatavat oma vara kaitseks ega järginud seoses vaidlusaluste tulekahjudega

käibes vajalikku hoolt oma asjade eest hoolitsemisel. Põlenguid ei oleks toimunud, kui hageja

oleks järginud minimaalseid seadusest tulenevaid ohutusnõudeid (rääkimata kõrgendatud

hoolsuskohustuse järgimisest) ja poleks kindlustusriski ulatuslikult suurendanud. Tulekahjude

põhjuseks olid hageja enda poolt õigusaktides ja kindlustuslepingus sätestatud kohustuste

olulised rikkumised. Hageja rikkus olulisel määral talle kohustuslikke õigusakte ning jättis

rakendamata käibes vajaliku hoolsuse.

3.4. Tulenevalt menetluskulude jaotusest määras maakohus kulud rahaliselt kindlaks kostja

nimekirja põhjal. Kostjale osutatud õigusabi on põhjendatud ja vajalik 248 t ulatuses tunnitasu

määraga 175 eurot – kokku 43 400 eurot (= 248 × 175). Kostja dokumentaalsete tõendite

saamise kulu 6452,65 euro on põhjendatud ja vajalik. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista menetluskulu hüvitis 49 852,65 eurot (= 43 400 + 6452,65) ja sellelt viivis.

7 (33)

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Esimese

võimalusena taotleb hageja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist, teise võimalusena

hagi rahuldamist. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks ei järginud maakohus poolte võrdsuse ja õigusliku ärakuulamise põhimõtteid.

4.1.1. Maakohus andis 23. oktoobri 2019 määrusega pooltele võimaluse esitada väiteid ja

tõendeid kuni eelmenetluse lõpuni 18. detsembriks 2019, kuid esitatud väidetele ja tõenditele

lubas esitada üksnes seisukoha ilma tõendeid esitamata ja seda 6. jaanuariks 2020, mis pühade

tõttu jättis vastamiseks üksnes ühe nädala tööpäevad. Arvestades asja spetsiifikat ja keerukust,

samuti esitatud uute tõendite mahtu, oli sellega võetud hagejalt võimalus vastaspoole esitatut

ümber lükata ja vastu vaielda.

4.1.2. Kostja esitas 18. detsembril 2019 hulgaliselt uusi tehnilisi väiteid ja 16 täiendavat

tõendit, millele maakohus tugines otsuse tegemisel, aga millele hageja ei saanud vastata.

Maakohtu menetluse juhtimise tulemusel puudus hagejal võimalus tõendeid esitada ja kostja

uusi väiteid ümber lükata.

4.2. Teiseks rikkus maakohus otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kohustust. Otsus on

pinnapealne, olulisi detaile mittearvestav ja kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav.

4.3. Kolmandaks hindas maakohus ebaõigesti tõendeid, arvestas üksnes kostja tõendeid ega

selgitanud, miks on need kaalukamad hageja tõenditest.

4.3.1. Kostja ei esitanud ühegi tulekahjueksperdi või tulekahju uurimise pädevusega isiku

arvamust. Kostja esitas avamused, mida ei saa hinnata ekspertarvamusena. Hageja esitas Eestis

tulekahjude uurimisel kõige pädevama isiku arvamuse, mille maakohus jättis põhjendamatult

kõrvale. Lisaks põhinevad kostja esitatud arvamused põlengute kohta tehtud muul arvamusel

selle õigsust eeldades.

4.3.2. SH arvamus 1 põhineb selgelt OP arvamuses 1 esitatud ebaõigetel väidetel, mitte aga

iseseisval analüüsil. FP arvamus põhineb kõigil varasemalte arvamustel. MV arvamuses ei ole

märgitud aluseks olevate materjalide loetelu. KK arvamus 2 ei põhine iseseisval uurimisel, vaid

OP arvamusel 1. PP arvamus 2 põhineb OP arvamusel 2. Mitmete arvamuste koostajad ei

käinud kohapeal ega viinud ise läbi uurimist.

4.3.3. Maakohus tugines põlengu I tekkepõhjuste osas MV arvamusele, kuid jättis

tähelepanuta, et selle koostaja MV ei ole tulekahjuekspert ega ka muus valdkonnas riiklikult

tunnustatud ekspert. Eestis ainsana riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert on HP, kes välistas

aerosoolipudelid põlengu I tekkepõhjusena. MV ei ole pädev andma arvamust seoses tulekahju

tekkepõhjustega.

4.3.4. Maakohus tugines PP arvamuse 2 järeldusele, et põleng I tekkis ehituskeemia, sh

ehituse aerosoolipudelite, purustamise tagajärjel. PP ei ole tulekahjuekspert vaid ehituse- ja

tuleohutusekspert. Tema arvamust põlengu tekkepõhjuste kohta ei saa arvestada, sest tal

puudub pädevus tulekahju tekkepõhjuste ja leviku valdkonnas. Ta on pädev üksnes tulekahju

ennetamises, ehitiste tuleohutuse tagamises jms.

4.3.5. Maakohus ei põhjendanud, millisel alustel peab ta usaldusväärsemaks konkreetsete

asjaolude suhtes madalama pädevusega (või ebapädevate) isikute arvamusi. Ekspert peab

lähtuma oma töös kogutud tõenditest ja faktidest, loodusseadustest ning loogikast. Eksperdi töö

kvaliteedi kriteerium on erapooletus. Eksperdi arvamuse sõltuvus ekspertiisi tellija või kellegi

kolmanda isiku huvidest on lubamatu. Selliselt läbiviidud tööd ei saa käsitleda ekspertiisina.

8 (33)

4.4. Neljandaks jõudis maakohus mõlema põlengu tekkepõhjuste osas vääratele järeldustele.

4.4.1. Põlengu I osas järeldas maakohus ebaõigesti, et

-

kostja rikkus kompleksloa tingimusi, kui segas aerosoolipudeleid tehase vastuvõtu-

hallis ehitusjäätmetega. Kompleksloaga on ette nähtud ohtliku jäätmekütuse tootmine,

mis seisnebki ohtlike jäätmete segamises tavajäätmetega. Hagejal oli kompleksloa

alusel õigus tehases käidelda aerosoole, sh tühje ehitusvahu pudeleid ehk reostunud

taarat. JäätS §-d 60 ja 61 ei keela ohtlike jäätmete segamist tavajäätmetega. Seega

käitles hageja ohtlikke jäätmeid kooskõlas kompleksloa ja seadusega;

-

peale kasutusloa saamist muudeti tehases tootmist selliselt, et tuleohutusklass muutus.

Ehitusprojekti eelprojektis nimetati toodetava jäätmekütuse sisendina mh segaolme-,

tööstus-ehitus-, pakendi- ja ohtlikud jäätmed. Päästeamet kinnitas, et tehast kasutati

otstarbekohaselt jäätmekütuse tootmiseks. TR arvamuse järgi vastas tehas ehitus- ja

kasutusloa tuleohutusnõuetele ning tehase tehnoloogias ei tehtud muudatusi ega

alahinnatud põlemiskoormust. Tehases ei ole tootmist kasutusloa saamise järel

muudetud, muutunud ei ole ka tuleohutusklass;

-

tehases puudus töökorras tulekahjusüsteem ja et tulekahjust teatamisel telefoni teel

esines oluline viivitus. Päästeamet kinnitas tuleohutuspaigaldiste toimimist. Tuletõkke-

sektsioon täitis oma eesmärgi. Häirekeskus sai töötajalt telefoni teel teate kolme minuti

jooksul põlengu I algusest, st teavitamine ei viibinud. Puuduvad tõendid, et ATS oleks

pidanud või saanud saata signaali häirekeskusesse oluliselt varem. ATS-i signaal saab

alguse termokaablitest vastuvõtuhalli laes. Järelikult said termokaablid sisendi (ehk

kuumus jõudis nendeni) hiljem ja seejärel ATS edastas teate häirekeskusele;

-

tehases ei olnud kohal töötajat, kes oleks jälginud vastuvõtuhallis toimuvaid tegevusi

ja näiteks käsitsi käivitanud häire- ning kustutussüsteemi. Tehases olid töötajad

(tõstukijuht, ekskavaatorijuht), kes jälgisid vastuvõtuhallis toimuvaid tegevusi. TuOS

ei näe ette kohustust tagada, et töötaja häire- ning kustutussüsteemi nupu juures seisaks;

-

hageja ei ole eristanud ohtlike jäämete hulgast tavajäätmed. Hageja eristas ohtlikke ja

tavajäätmeid. Isegi kui mõni ohtlik jääde sattus tavajäätmete hulka, oli see praktikas

vältimatu. Lisaks leidsid asjatundjad, et kuna aerosoolipudelid olid enne ja pärast

põlengut samas kohas, siis sai nende mõju olla üksnes lokaalne;

-

hageja rikkus jäätmete sorteerimise ja arvestuse pidamise kohustust. Hageja koostab

jäätmearuandeid JäätS § 116 kohaselt. JäätS § 28 lg-st 1¹ ega kompleksloast ei tulene

kohustust monitoorida reaalajas tehasesiseselt, veel vähem käitluskoha siseselt

liikuvaid jäätmeid. Hagejal on olemas ülevaade jäätmetest ja Keskkonnaamet on

aktsepteerinud hageja aruandlust.

4.4.2. Põlengu II osas järeldas maakohus ebaõigesti, et

-

tekkepõhjus oli purusti nr 90 süttimine käivitunud tootmisprotsessis, et purustis nr 100

ei saanud toimuda isesüttimist ja et hageja vastutas isesüttimise eest. HE arvamuse 2

kohaselt on välistatud võimalus, et süttis purusti nr 90, sh tehti tolmueksperiment, mis

välistas tolmu süttimise. Asjatundjad jõudsid järeldusele, et põlengu põhjustas purusti

nr 100 isesüttimine. Tavajäätmeteks liigitatud ehitusjäätmed sisaldavad taimset

päritolu saadusi ja võivad teatavate asjaolude kokkusattumisel süttida. Tegemist oli

avariijärgse olukorraga, mil toimus ettenägematu õnnetusjuhtumm, selle ette nägemata

jätmist saaks hagejale ette heita;

-

põlengu ajal toimus tehases tootmistegevus. Tehases ei toimunud sel ajal tootmist, vaid

alustati purustite tööle seadmist, et hinnata tekkinud kahju;

-

hageja rikkus kompleksluba seeläbi, et ladustas ohtlikke jäätmeid tehases ning see

mõjutas põlengu kulgu ja intensiivsust. Kompleksloa järgi võis tehase tootmishoones,

kus põleng toimus, ladustada ohtlikke jäätmeid kuni kolm aastat.

9 (33)

4.5. Viiendaks kohaldas maakohus valesti materiaalõigust.

4.5.1. Maakohus eiras kindlustusõiguses kehtivat tõendamiskoormist. Kindlustushüvitise

mittemaksmise põhjust peab tõendama kindlustusandja (VÕS §-d 444 ja 445).

4.5.2. Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 127 lg 4, leides, et pole vajalik tuvastada iga

rikkumise mõju tekkinud kahjule.

Tulenevalt VÕS § 445 lg-st 2 ei anna VÕS § 452 lg 2 p 2 kindlustusandjale õigust keelduda

poolte kokkuleppe alusel maksmast kindlustushüvitist täies ulatuses juhul, kui kindlustusvõtja

rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja vastu eesmärgiga vähendada kindlustus-

riski või vältida selle suurenemist, ja rikkumine mõjus kindlustusjuhtumi toimumisele ja

kindlustusandja täitmise kohustusele. Seega tuleb iga rikkumise puhul eraldi tuvastada nii

kindlustusriski suurenemine kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kindlustusjuhtumi vahel ning

kindlustusvõtja süü. Need komponendid on mõlema põlengu osas tõendamata ja tuvastamata.

Maakohus ei eristanud väidetavat kindlustusriski suurendamist ja kindlustusvõtja muude

kohustuste rikkumist. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamise korral tuleb iga riskiasjaolu

puhul esmalt määratleda, milline oli algne kokkulepitud kindlustusrisk ning kas ja millises

ulatuses algset kindlustusriski suurendati (VÕS § 445 lg 2). Seejärel saab hinnata, kas riski

võimalikkuse suurendamisel oli üldse mõju kindlustusjuhtumi tekkimisele ning kindlustusandja

täitmisele kohustusele (VÕS § 445 lg 3). Kindlustusvõtja muu kohustuse rikkumise korral oleks

maakohus pidanud esmalt tuvastama, kas kindlustusvõtja on kohustust rikkunud, kas tegu oli

kindlustusjuhtumi toimumisele eelneva ja järgneva kohustusega ning seejärel tegema vastavalt

kindlaks VÕS § 452 lg 2 p-de 1–4 tingimuste esinemise.

4.5.3. Maakohus jättis VÕS § 452 lg 2 rakendamisel kohaldamata proportsionaalsuse põhi-

mõtte, st arvesse tuleb võtta kindlustusvõtja süüd ning põhjuslikku seost rikkumise ja

kindlustusjuhtumi vahel.

4.5.4. Maakohus rikkus õigusnormi (mh VÕS § 127 lg 2, § 139, § 452 lg 2 p 2), kui ei

eristanud kahju tekkepõhjust ja kahju ulatust. Eespool p-s 4.5.2 refereeritud kaalutlustel

pidanuks kohus välja selgitama iga rikkumise, konkreetse rikkumise ja tekkinud kahju vahel

põhjusliku seose, iga rikkumise mõju tekkinud kahjule. Tehases toodeti juba enne kindlustus-

lepingu sõlmimist ohtliku jäätmekütust. Kostja aktsepteeris kindlustuslepingu sõlmimisel

tehase kindlustamisega kaasnevaid riske ja kalkuleeris vastavalt kindlustusmakse.

4.5.5. Maakohus kohaldas lisaks ebaõigesti jäätmeregulatsiooni (JäätS § 28 lg 1¹, § 60, § 61,

§ 81 lg 2 p 6 koosmõjus tööstusheite seaduse (THS) § 41 lg-ga 1¹ ja lg 2 p-ga 10, JäätS § 116).

Hageja ei rikkunud jäätmete sorteerimise ja arvestuse pidamise kohustust. Hageja peab

arvestust JäätS § 116 lg-s 2 sätestatud ulatuses. Puudub kohustus pidada jooksvalt reaalajas

täpset arvestust tehase sees liikuvate jäätmete üle, sh kõigis vaheladudes ja hoonetes ladustatud

jäätmete liigi, hulga ja omaduste kohta. Hagejal on piisav ja asjakohane ülevaade jäätmetest

ning Keskkonnaamet on senini aruandlust sellisel kujul igati aktsepteerinud. Seega ei ole hageja

suurendanud kindlustusriski, kuna peab tema valduses olevate jäätmete osas arvet ning esitab

vastava informatsiooni põhjal jäätmearuanded.

Kuigi hageja ei võta jäätmeid vastu vastuvõtuhallis ega fikseeri reaalajas üksikasjalikult

jäätmete siseliikumist (kuna vastav kohustus JäätS ja kompleksloa järgi puudub), ei järeldu

sellest, et hageja ei valinud jäätmete käitlemiseks ohutut kohta, seadmeid ja meetodeid või et

hageja ei saa tagada, et ei toimuks ohtlike jäätmete lubamatut hoidmist, töötlemist ja segamist.

Kohus ei saa ette heita sellise kohustuse rikkumist, mis ei tulene seadusest. Veel vähem saab

sel alusel jätta kindlustushüvitise välja maksmata.

5. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

10 (33)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

A. SISSEJUHATUS

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

muutmata, aga osaliselt täiendab ja muudab selle põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest hageja (kindlustusvõtja) ja kostja (kindlustusandja)

vahel kindlustuslepingu sõlmimise ning selles mh tulekahju kui kindlustusriski määratlemise

kohta. Samadel alustel on selge, et hageja käitab prügilat, sh tehast, milles toimusid 27. aprilli

ja 29. juuni 2018 põlengud (põlengud I ja II), mille tulemusel sai kahjustada hageja vara.

Hageja on kahjujuhtumitest kostjale teatanud ja taotlenud kahju hüvitamist.

8. Nõude õigusliku kvalifitseerimise ja sellest tingitud tõendamiskoormise jaotuse üle pooled

üldjoontes ei vaidle.

8.1. Hageja nõuab kostjalt kahjukindlustuse lepingust tuleneva kindlustushüvitise maksmist.

Sellise nõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1 koostoimes sama seaduse § 422 lg-ga 1 ning

§ 476 lg-tega 1 ja 3, Põlengud I ja II on kindlustusjuhtumid VÕS § 423 lg 1 tähenduses.

Kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja VÕS § 476 lg 1 järgi hüvitama kindlustusjuhtumi

tõttu tekkinud kahju. Asjade kogumi kindlustamise korral hõlmab kindlustus VÕS § 476 lg 2

järgi kõiki asju, mis kindlustusjuhtumi toimumisel kogumi moodustavad.

8.2. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et mõlema põlengu puhul vabanes kostja kindlustus-

lepingu täitmise kohustusest VÕS § 445 lg 2 alusel, sest hageja oli rikkunud sama seaduse

§-s 444 sätestatud kohustust vältida kindlustusriski suurenemist. Maakohtu hinnangul suurenes

kindlustusrisk hagejast tuleneva asjaolu tõttu mõlemal juhul sedavõrd suures ulatuses, et kostja

vabaneb hüvitise maksmise kohustusest tervikuna.

8.3. Kui kindlustusvõtja rikub VÕS §-s 444 sätestatud kindlustusriski suurendamise keeldu,

vabaneb kindlustusandja VÕS § 445 lg 2 järgi kindlustuslepingu täitmise kohustusest

kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses.

Samuti võib kindlustusandja vabaneda hüvitamiskohustusest, kui kindlustusvõtja rikub mõnda

muud kohustust. Kindlustusandja ei vabane täitmiskohustusest, kui kindlustusriski

võimalikkuse suurenemisel või kindlustusandja kohustuse rikkumisel pole mõju kindlustus-

juhtumi toimumisele (VÕS § 445 lg 3 p 2, § 452 lg 2 p 2) või kui suurem kindlustusrisk ei oleks

mõjutanud kindlustusandja täitmise kohustuse kehtivust ega ulatust (VÕS § 445 lg 3 p 3, § 452

lg 2 p 1; vt nt Riigikohtu 31. märtsi 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14152, p 13.4 esimene lõik).

8.4. Hageja poolt kindlustusriski suurendamisele ja teatavate kohustuste rikkumisele tugineb

kostja kui kindlustusandja, st ta peab oma väite TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama.

Lisaks peab ta tõendama, kas ja kuivõrd mõjutas riski suurendamine ja kindlustuslepingu

rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist. Eelkõige tuli kostjal tuua esile ja tõendada hageja

toimingud, mis suurendasid kindlustusriski ja olid põhjuslikus seoses tulekahjuga, aga ka seda,

millises ulatuses mõjutas väidetav suurem kindlustusrisk kostja täitmise kohustuse ulatust, st

hageja kahju (vt Riigikohtu 31. märtsi 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14152, p 13.4 teine lõik

ja seal viidatud varasem praktika).

8.5. Kindlustusvõtja rikkumise tulemusel ei ole välistatud kindlustusandja vabanemine

kindlustuslepingu täitmise kohustusest tervikuna, kui risk suurenes ainuüksi kindlustusvõtja

kohustuse rikkumise tõttu (vt Riigikohtu 1. aprilli 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-09, p 13;

23. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-14, p 14). Hinnates, milline mõju oli

hoolsuskohustuse rikkumisel kindlustusjuhtumi toimumisele, tuleb võtta arvesse, milline oli

kahju tekitanud juhtum ja kas kindlustusvõtja tegevus tõi otseselt kaasa kindlustusjuhtumi

toimumise (Riigikohtu 7. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-17, p 15).

11 (33)

9. Kostjal on kindlustusjuhtumist tingitud kahju hüvitamise kohustus kindlustuslepingus

kokku lepitud tingimustel (VÕS § 8 lg 2, § 23 lg 1 esimene lause ja § 476 lg 1 esimene lause).

Kindlustusleping koosneb mitmest dokumendist ja pooled ei vaidle, et selle osa moodustavad

mh ÜT (dtl 2666 jj) ja VKT (dtl 2682 jj). Maakohus viitas neile tingimustele, aga jättis nende

sisu tuvastamata. Selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada.

9.1. ÜT osas tugines kostja maakohtu menetluses järgmistele punktidele:

20.5. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisel rakendama võimaluse piires

kõiki abinõusid kahju edasiseks piiramiseks, võimalike lisakahjude vältimiseks ja

kindlustusjuhtumi asjaolude ja põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ning

tunnistajate väljaselgitamiseks.

20.7. Kindlustusvõtja peab andma kindlustusjuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja

võimalike kahju tekitanute kohta Seesamile viivitamatult õiget ja täielikku

informatsiooni.

20.9. Kindlustusvõtja peab esitama Seesamile kindlustusjuhtumi asjaolude kohta

dokumente, suuliseid ja kirjalikke seletusi, vastama kindlustusjuhtumiga seotud

küsimustele ja osalema Seesami kutsel sündmuskoha või kahjustunud eseme

ülevaatusel.

23.1. Seesamil on õigus kindlustushüvitist vähendada või selle väljamaksmisest

keelduda, kui:

23.1.1. kindlustusvõtja või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi raske

hooletuse tõttu või tahtlikult;

23.1.2. kindlustusvõtja on rikkunud kohustust täita ohutusnõudeid ja mitte

suurendada

kindlustusriski

ning

see

rikkumine

on

mõjutanud

kindlustusjuhtumi toimumist ja Seesami täitmise kohustust;

23.1.3. kindlustusvõtja on rikkunud süüliselt muud kohustust, kui punktis 23.1.2

märgitud ning see rikkumine on mõjutanud kahju tekkimist ja selle

suurust;

23.1.4. kindlustusvõtja ei ole täitnud kohustust teatada Seesamile kindlustusriski

suurenemisest;

23.1.5. kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust,

mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist;

23.1.6. kindlustusvõtja rikkus raske hooletuse tõttu kohustust, mida tuli Seesami

suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ning rikkumisel oli mõju

kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele või Seesami täitmise kohustusele;

23.1.7. kindlustusvõtja on tahtlikult või raskest hooletusest jätnud andmata

Seesamile andmed ja dokumendid, mis võimaldavad Seesamil tagasinõuet

esitada (punkt 24.3);

23.1.8. esineb muu kindlustusliigi tingimustes ette nähtud alus kindlustushüvitise

vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumiseks.

9.2. VKT osas tugines kostja kindlustushüvitise maksmise kohustusest tervikuna vabastamise

alusena järgmistele punktidele:

59. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on põhjustatud pikaajalisest protsessist […],

kulumisest, […] ülekuumenemisest […], vibratsioonist […].

63. Hüvitamisele ei kuulu kahjustuste taastamiskulud, mis on tekkinud installeerimise,

montaaži, testimise, ülekoormamise või katsetamise käigus esemele endale.

12 (33)

83. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma Seesami nõusolekuta

suurendada kindlustusriski ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest

ta vastutab.

84. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest tuleb Seesamile viivitamatult teatada,

välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise on põhjustanud

üldteada asjaolu.

85. Seesamit tuleb teavitada enne kindlustuslepingu algust või selle kehtivuse ajal

toimunud andmete muutumisest, mida on küsitud kindlustuse sooviavalduses või

muul kujul kindlustuspoliisi sõlmimisel. Samuti tuleb teavitada kindlustusriski

mõjutavatest olulistest asjaoludest.

85.1

Olulisteks asjaoludeks on näiteks: kindlustatud eseme rendile andmine, ehitise

rekonstrueerimine, renoveerimine ning muud ehitises toimuvad ehitustööd

(p 62.1), hoone kasutusotstarbe muutumine, hoone kasutusest loobumine,

valvesüsteemidest osaliselt või täielikult loobumine.

86. Kindlustusvõtja peab tagama, et tegevused kindlustatud hoones või rajatises

oleksid kooskõlas sellele väljastatud kasutusloaga. Vajadusel viima viivitamatult

sisse vajalikud muudatused, taotlema uue kasutusloa ning teavitama sellest

Seesamit.

87. Kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mille eesmärgiks oli kindlustusriski

realiseerumise võimalikkuse vähendamine, siis on Seesamil õigus vähendada

kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest juhul, kui kohustuse

rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ning Seesami täitmise

kohustusele.

99. Kindlustusvõtja on pärast kindlustusjuhtumi toimumist kohustatud tagama

Seesami esindajale juurdepääsu kindlustatud esemele, andma vajalikku

informatsiooni ja avaldama kindlustatud varaga seotud lepinguid. Seesami

esindajal on õigus kindlustatud ese üle vaadata ning vajadusel anda juhiseid.

100.

Kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult või raskest hooletusest kohustust, mida ta pidi

täitma pärast

kindlustusjuhtumi toimumist ning

rikkumisel

on mõju

kindlustusjuhtumi asjaolude ja Seesami täitmise kohustuse kindlakstegemisele,

vabaneb Seesam hüvitamise kohustusest osaliselt või täielikult.

102.

Käesolevate ohutusnõuete [VKT p-d 102 jj] näol on tegemist kindlustusvõtjale

lepinguga pandud kohustustega, mille eesmärgiks on vähendada kindlustusriski

realiseerumise tõenäosust.

103.

Kindlustusvõtja on kohustatud tagama, et kindlustatud isikutele, kindlustatud

eseme seaduslikele valdajatele, kindlustusvõtjale ja isikutele, kelle eest

kindlustusvõtja vastutab, on teatavaks tehtud kindlustatud eset, kindlustuskohta ja

seal tehtavaid tegevusi puudutavad õigusaktid (näiteks “Tuleohutuse seadus“),

poliisil ja kindlustustingimustes toodud ohutusnõuded (vt ka üldised

lepingutingimused). […].

104.

Punktis 103 nimetatud isikud on kohustatud:

104.1 vara hoidma ja kasutama üksnes õigusaktides või käesolevates tingimustes

ettenähtud viisil;

104.2 vara ja kaupa ladustama, laadima ja transportima üksnes õigusaktides või

käesolevates tingimustes ettenähtud viisil ja piisavas pakendis;

104.3 tagama kindlustatud vara paigaldus-, kasutus- ja hooldustingimuste (sh

tarbitav[a] voolutugevuse, õhu niiskuse, temperatuuri) vastavuse maale-

tooja või valmistaja poolt etteantud juhistele, õigusaktidele, kindlustus-

tingimustele ja -lepinguga kehtestatud normidele ning ohutusnõuetele;

13 (33)

104.4 võtma

kasutusele

mõistlikud

ettevaatusabinõud

kahju

tekkimise

ärahoidmiseks;

104.5 kahju tekkimisel võtma kasutusele mõistlikud ettevaatusabinõud kahju

minimeerimiseks.

105.

Kindlustusobjekt ja selle osad peavad olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud

ja kasutusse võetud nõuetekohaselt, nõuete puudumisel selliselt, et nende

kasutamine ja hooldamine on ohutu inimestele ja kindlustatud varale.

107.

Valvesignalisatsiooni

ja

tulekahjusignalisatsiooni

süsteemid

(edaspidi

signalisatsioonisüsteemid)

ning

automaatne

tulekustutussüsteem

peavad

arvestama ruumi suurust ja eripära ning olema piisavad, et katta kogu ruumi.

Andurite tööpiirkond ei tohi olla varjatud mööbli, kaupade või muude esemetega.

108.

Kindlustusvõtja peab tagama, et signalisatsioonisüsteemid on töökorras.

114.

Kindlustusvõtja on kohustatud täitma kõiki õigusaktidega kehtestatud tuleohutuse

nõudeid.

120.

Hoone seinte lähedusse ei tohi ladustada tuleohtlikke materjale, -aineid, masinaid

või seadmeid.

121.

Kindlustuskohas on keelatud ladustada selliseid kaupu, põlevvedelikku ja -gaasi,

mis ei ole ehitusprojekti ning kasutusloaga antud kohas ettenähtud.

9.3. Maakohus põhjendas vaidlustatud otsuse p-s 141 hagi rahuldamata jätmist ÜT

p-dega 23.1.1–23.1.4, 23.1.6 ja 23.1.8 ning VKT p-dega 87, 100, 104, 105, 107, 108, 114

ja 121.

9.4. Muu hulgas VKT p-de 103, 104 ja 114 viidete tõttu õigusaktidele oleneb kostja

hüvitamiskohustus mh sellest, kas hageja rikkus õigusaktide nõudeid seose tuleohutusega

(järgnevas p 10) või jäätmeohutusega (p-d 11 ja 11.4). Mõlemas valdkonnas kohalduvad

põlengute I ja II toimumise ajal kehtinud õigusaktide redaktsioonid. ÜT p 23.1 alapunktide

alusel hüvitamiskohustuse piiramine oleneb omakorda hageja süüst (järgnevas p 12).

10. Tuleohutusalased nõuded tulenevad eelkõige TuOS-st ja selle alusel kehtestatud määrustest

nr 1 ja 17. Käesoleval juhul saab eristada ühelt poolt tuleohutuspaigaldistega (AKS ja ATS)

seonduvaid norme (järgnevas alapunktid 10.1–10.3) ning teiselt poolt üldisemaid eeskirju

tulenevalt hoonete ning neis käitatavate seadmete ja ainetega (alapunktid 10.4–10.7).

10.1. TuOS § 1 lg 1 järgi sätestab see seadus mh kohustused ja vastutuse tuleohutuse tagamisel.

Tuleohutusnõue sama seaduse tähenduses on tehniline norm või tegevuspiirang, mille eesmärk

on tagada ehitise, seadme töö või isiku tegevuse tuleohutus ning tulekahju puhkemise korral

evakuatsiooni ja päästetöö võimalikkus (§ 2 lg 1).

TuOS § 3 lg 1 kohustab iga isikut järgima tuleohutusnõudeid (p 1), kontrollima tema valduses

oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust (p 2),

tagama ehitises nõutavate sama seaduse §-s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja

korrashoiu (p 4) ja rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest,

mis võib põhjustada tulekahju (p 5).

TuOS § 30 lg 1 nimetab tuleohutuspaigaldisena mh järgmised: autonoomne tulekahju-

signalisatsiooniandur (p 1); autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (p 2); automaatne

tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS, p 3) ja automaatne tulekustutussüsteem (AKS, p 4).

TuOS § 31 kohustab tuleohutuspaigaldise omanikku tagama tuleohutuspaigaldise korrashoiu ja

katkematu toimepidevuse (p 1) ning korraldama ettenähtud juhtudel tuleohutuspaigaldise

vaatlust, kontrolli ja hooldust (p 2). Tuleohutuspaigaldis tuleb projekteerida ja paigaldada ning

seda kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes

ettenähtule selliselt, et tuleohutuspaigaldis täidaks oma otstarvet (TuOS § 32 lg 1).

14 (33)

10.2. Ehitise omanik, kelle ehitisele tuleb paigaldada ATS, peab tagama ATS-st tuleva tule-

kahjuteate automaatse edastamise Häirekeskusesse (TuOS § 36 lg 1). Teate peab TuOS § 36

lg 2 järgi automaatselt edastama ehitiselt, kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju

inimesi ja kus võib tekkida suur varaline kahju ning mis vastab sama paragrahvi lõike 6 alusel

kehtestatud määruses nr 1 sätestatud kriteeriumitele. Määruse nr 1 lisa 2 määratleb sellise

ehitisena ka tööstus- ja laohooned 4000 m²-st suurema pindalaga, kui need kuuluvad 2. või

3. tuleohuklassi. Vaidlustamata asjaoludel vastab tehase hoone neile tingimustele.

10.3. Määruse nr 1 § 5 lg 2 järgi tuleb ATS projekteerida ja paigaldada selliselt, et see avastaks

kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varases staadiumis ja annaks sellest teate

avastamispiirkonna äranäitamisega ning avastaks süsteemi tööd ohustavad rikked, andes

nendest rikketeate. Kui ehitis vastab TuOS § 36 lg 2 tingimustele, siis tuleb ATS ühendada

automaatse teateedastussüsteemiga. Viimase kohta näeb määruse nr 1 § 18 lg 1 p 2 ette, et

automaatse teateedastussüsteemi kaudu edastatav informatsioon peab olema Häirekeskusel

hiljemalt 10 s jooksul pärast edastuse algust. Määruse nr 1 § 25 lg 2 kohustab ATS-i omanikku

mh tagama selle vastavuse samale määrusele ja tootja juhistele (p 1), töökindluse säilimise

(p 4), regulaarse hoolduse, sh hooldustööde käigus avastatud puuduste kõrvaldamise (p 8) ja

hoolduse kindlustamise pärast riket, tulekahju vm sündmuse toimumist (p 9).

10.4. Seadme ja paigaldise paigaldamisel, kasutamisel, hooldamisel ja kontrollimisel tuleb

vältida tuleohtu ning juhinduda tootja kasutusjuhendist ja õigusaktidest (TuOS § 27 lg 1).

Keelatud on kasutada tuleohtu põhjustada võiva rikkega seadet ja paigaldist (TuOS § 27 lg 2).

10.5. Põlevmaterjal on süttiv aine, vedelik või valmistis, mis sädemete ja lahtise leegiga

kokkupuutel ning ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri mõjul süttib, levitab tuld ning

eraldab soojust, suitsu, mürgiseid gaase ja kuumi või põlevaid tilku (TuOS § 2 lg 3).

Põlevmaterjali ei tohi hoida selliselt, et see põhjustaks tuleohu või raskendaks päästetööd, ja

see tuleb paigutada vastavalt ohtlike ainete hoidmise ühtesobivusele (TuOS § 19 lg-d 1 ja 4).

10.6. Aine ohtlikuks liigitamisel tuleb juhinduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu

16. detsembri 2008 määrusest (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude

klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive

67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ)

nr 1907/2006 (edaspidi: määrus nr 1272/2008).

Määruse nr 1272/2008 I lisa (ohtlike ainete ja segude klassifitseerimise ja märgistamise

nõuded) 2. osa (füüsikalised ohutegurid) sisaldab jaotist:

2.3. Tuleohtlikud aerosoolid

2.3.1. Mõisted

Aerosool ehk aerosoolpakend – ühekordselt täidetav metallist, klaasist või plastikust

mahuti, mis sisaldab rõhu all kokkusurutud veeldatud või lahustatud gaasi kas koos

vedeliku, pasta või pulbriga või ilma selleta ning on varustatud väljastusseadmega, mis

võimaldab pakendi sisu pihustada tahke aine või vedeliku aerosoolina, vahuna, pastana

või pulbrina või vedelikuna või gaasina.

2.3.2 Klassifitseerimise kriteeriumid

2.3.2.1. Aerosoolid klassifitseeritakse tuleohtlikuks vastavalt punktile 2.3.2.2, kui nende

mis tahes komponendi saab klassifitseerida tuleohtlikuks vastavalt käesolevas

osas esitatud kriteeriumidele, st:

-

vedelikud, mille leekpunkt on ≤ 93 °C, mis vastavalt punktile 2.6 hõlmab

tuleohtlikke vedelikke;

-

tuleohtlikud gaasid (vt punkt 2.2);

-

tuleohtlikud tahked ained (vt punkt 2.7). […]

15 (33)

2.3.2.2. Tuleohtlik

aerosool

klassifitseeritakse

ühte

käesoleva

klassi

kahest

kategooriast, lähtudes selle komponentidest, eripõlemissoojusest, ja võimaluse

korral ka vahukatse (vahtaerosoolid), süttimiskauguse katse ja suletud ruumi

katse (pihustatavad aerosoolid) tulemustest vastavalt joonisele 2.3.1 ja ÜRO

ohtlike kaupade veo soovituste katsete ja kriteeriumide käsiraamatu III osa

alapunktidele 31.4, 31.5 ja 31.6. […]

2.3.3. Ohust teavitamine

Ohuklassi klassifitseerimise kriteeriumidele vastavate ainete ja segude puhul

kasutatakse tabelile 2.3.2 vastavaid märgistuselemente.

Tabel 2.3.2

Tuleohtlike aerosoolide märgistuselemendid

Klassifikatsioon

1. kategooria

2. kategooria

GHSi

piktogrammid

Tunnussõna

Ettevaatust

Hoiatus

Ohulause

H222: Eriti tuleohtlik aerosool

H223: Tuleohtlik aerosool

10.7. Eripõlemiskoormus (eespool ja edaspidi: põlemiskoormus) on määruse nr 17 § 2 lg 3

määratluse järgi ehitise põlemisel põranda pinnaühiku kohta eralduv summaarne soojushulk,

mis vabaneb kõikide põlevmaterjalide põlemisel ruumis, kaasa arvatud seinte, põrandate ja

lagede pinnakatted. Selle suuruse mõõtühik on megadžaul ruutmeetri kohta (MJ/m²).

Määruse nr 17 § 5 lg 1 näeb ette, et hoone tuleohutuse määravad sama määruse lisas 1

nimetatud kasutusviis, ruumide kasutusotstarve, korruste arv ja pindala, hoone kõrgus,

tuletõkkesektsiooni pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus ja hoones toimuva tegevuse

tuleohtlikkus.

Järgmises

lõikes

jaotatakse

hooned

tuleohutusest

lähtuvalt

kolme

tuleohutusklassi: tulekindel (TP1), tuldtakistav (TP2) ja tuldkartev (TP3). Määruse nr 17 lisa 1

kohaselt on jäätmekäitushoone VI kasutusviisiga hoone (tööstus- ja laohoone).

Määruse nr 17 § 6 lg 1 kohaselt määratakse hoone kandekonstruktsiooni ja tuletõkke-

konstruktsiooni tulepüsivus suures osas samade näitajate, sh põlemiskoormuse järgi. Lisaks

võetakse põlemiskoormust arvesse tuletõkketsoonide moodustamisel (sama määruse § 7 lg 2 ja

§ 12 lg 2 p 5).

Määruse nr 17 eespool viidatud sätted jõustusid 7. aprillil 2017. Tehase hoone projekteerimise

ja ehitamise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004 määrus nr 315 „Ehitisele ja selle

osale esitatavad tuleohutusnõuded“ (edaspidi: määrus nr 315), mis kõnealuses osas sisaldas

sarnase sisu ja eesmärgiga sätteid.

11. Jäätmekäitluse ohutuse aspektist on käesoleval juhul asjakohased eelkõige JäätS sätted, mis

käsitlevad ohtlike (sh tuleohtlike) jäätmete käitamist (järgnevas alapunktid 11.1–11.4) ja

kompleksluba (alapunktid 11.5 ja 11.6), aga ka need, mis näevad ette jäätmetest ülevaate

omamise kohustuse (alapunkt 11.7).

11.1. JäätS võtab Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008

direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud

direktiivid (edaspidi: direktiiv 2008/98, käesolevas asjas kohaldatav redaktsioonis, mis kehtis

kuni 4. juulini 2018).

16 (33)

Direktiivile 2008/98 eelnes ajaliselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006

direktiiv 2006/112/EÜ jäätmete kohta (edaspidi: direktiiv 2006/112) ning sellele omakorda

nõukogu 12. detsembri 1991 direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (edaspidi:

direktiiv 91/689) ja nõukogu 15. juuli 1975 direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta (edaspidi:

direktiiv 75/442).

11.2. Direktiivi 2008/98 art 3 p-s 2 määratletakse ohtlikena jäätmed, millel on üks või rohkem

sama direktiivi III lisas loetletud ohtlikest omadustest. Direktiivi 2008/98 III lisa asendati

komisjoni 18. detsembri 2014 määrusega (EL) nr 1357/2014 (edaspidi: määrus nr 1357/2014).

JäätS § 6 lg 1 näeb ette, et ohtlikud on jäätmed, mis määruse nr 1357/2014 lisas nimetatud

vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või

keskkonnale.

Määruse nr 1357/2014 lisas, mis on ühtlasi direktiivi 2008/98 III lisa, loetletakse jäätmete

omadused, mille alusel loetakse jäätmeid ohtlikeks jäätmeteks. Selles sisaldub jaotis

HP 3

Tuleohtlik:

-

[…]

-

muud tuleohtlikud jäätmed: tuleohtlikud aerosoolid, tuleohtlikud isekuumenevad

jäätmed, tuleohtlikud orgaanilised peroksiidid ja tuleohtlikud isereageerivad jäätmed.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe tabelis 3 esitatud

ohuklassi ja -kategooria ja ohulausete koodiga, tuleb jäätmeid katsemeetodite kohaselt

hinnata, kui see on sobiv ja proportsionaalne. Kui mingi aine esinemine viitab sellele, et

jäätmed on tuleohtlikud, klassifitseeritakse need ohtlikeks koodiga HP 3.

Tabel 3. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood

(koodid) jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 3 [väljavõte]:

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)

Ohulause kood(id)

Aerosol 1

H222

11.3. JäätS § 2 lg 5 alusel kehtestas keskkonnaminister 14. detsembri 2015 määruse nr 70

„Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ (edaspidi: määrus nr 70). Määruse nr 70 § 2 p 1

määratleb ohtlikuna aine, mis on klassifitseeritud ohtlikuks vastavalt kriteeriumidele, mis on

sätestatud määruse nr 1272/2008 I lisa 2.–5. osas. Määruse nr 70 § 3 lg-te 1 ja 2 kohaselt

liigitatakse jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks jäätmenimistu alusel, kusjuures ohtlikeks

liigitatakse kõik jäätmenimistus tärniga (*) tähistatud jäätmed.

Määruse nr 70 lisana kehtestatud jäätmenimistu näeb ette liigituse, mis maakohtus poolte

sisulistes seisukohtades viidatud jäätmeliikide osas on järgmine [väljavõte]:

15

PAKENDIJÄÄTMED […]

15 01

Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed)

15 01 04

Metallpakendid

15 01 10*

Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid

16

NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA JÄÄTMED

16 03

Praaktootepartiid ja kasutamata tooted

16 03 05*

Ohtlikke aineid sisaldavad orgaanilised jäätmed

16 05

Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid

16 05 04*

Ohtlikke aineid sisaldavad gaasid (sealhulgas haloonid) survemahutis

17 (33)

11.4. JäätS § 60 lg 1 keelab ohtlike jäätmete segamise muud liiki ohtlike jäätmetega,

tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga. Ohtlike jäätmete segamine omavahel või

tavajäätmetega või mis tahes aine või materjaliga on eelviidatud normi ja JäätS § 61 lg 1 järgi

siiski lubatud, kui seejuures võetakse arvesse sama seaduse § 29 lg-tes 1 ja 2 sätestatut nii, et

välditakse jäätmetest tulenevat ohtu tervisele või keskkonnale või kui see ei ole võimalik, siis

vähendatakse seda, aga segamine peab siis olema tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.

Vastavalt JäätS § 29 lg-le 1 ei tohi rakendatavad menetlused ja meetodid ohustada tervist, vara

ega keskkonda, kusjuures tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada

keskkonnahäiringuid ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale.

11.5. Kompleksloa õiguslik regulatsioon sisaldub THS-s, mis § 1 lg 2 järgi mh määrab suure

keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad ja sätestab nõuded nendes tegutsemiseks.

THS § 19 lg 2 p 5 kehtestab kompleksloa kohustuse jäätmekäitsluses.

11.5.1. THS § 7 lg 2 järgi annab kompleksluba õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis

tagab sama seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või alltegevusvaldkonnas toimuva

tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja

kultuuripärandile. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase

kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise

ühest keskkonnaelemendist (vesi, õhk ja pinnas) teise.

11.5.2. THS § 26 lg 1 p 3 kohustab kompleksloa kohustusega käitise kasutamisel käitajat

kasutama parimat võimalikku tehnikat, mis on määratletud sama seaduse § 8 lg-tes 1 ja 2.

Lisaks kohustab seda järgima ka JäätS § 29 lg 3. Parimat võimaliku tehnika kohta koostatakse

valdkonnapõhiseid viitedokumente (PVT-viitedokument ehk BREF-dokument, THS § 8 lg 3)

ja järeldusi (PVT-järeldused, THS § 8 lg 4), mis mõlemad avaldatakse EIPPCB (Euroopa

kompleksse saastuse ja kontrolli büroo) kodulehel, aga PVT-järelduste alased otsused

avaldatakse ka Euroopa Liidu Teatajas.

11.6. Sarnaselt eespool p-s 9 kostja üldtingimuste kohta märgituga ei vaidle pooled selle üle, et

hagejale on väljastatud kompleksluba nr KKL/326557 (dtl 1332 jj). Samuti pole vaidluse all

loa sisu, aga selle asjakohased tingimused on maakohtu otsuses piisava selgusega tuvastamata.

11.6.1. Kompleksloa tabeli 1 p-de 1 ja 2 kohaselt anti see hageja käitisele samal aadressil, kus

asub tehas. Sama tabeli p-ga 3 nähti ette järgmine tegevus- ja alltegevusvaldkond:

Ohtlike jäätmete käitlemine – Segude koostamine või segamine enne mõne muu

käesolevas lõikes ja lõikes 3 nimetatud toimingu rakendamist.

Tabelis 3 kirjeldati käitise tegevust järgmiselt:

Käitise põhiliseks tegevusvaldkonnaks on tavajäätmete kogumine. Alltegevusvald-

kondadeks on ohtlike jäätmete kogumine, tavajäätmete ja ohtlike jäätmete töötlus ning

sorteeritud materjali taaskasutusele võtmine. […]

Suur-Sõjamäe 31a territooriumil toimuvad järgmised jäätmekäitlustegevused:

1. Ehitusjäätmete sortimine ja vaheladustamine

2. Pakendijäätmete sortimine ja vaheladustamine

3. Ohtlike jäätmete ja elektroonikajäätmete käitlemine ja vaheladustamine

4. Jäätmekütuse tootmine ja vaheladustamine

5. Jäätmekütuse sisendi (imporditud ehitus- ja tööstusjäätmete) vaheladustamine […]

11.6.2. Kompleksloas sisalduvas tabelis 24, aga ka tabeli 58 järgi sama loa lisaks nr 4 olevas

tabelite 24–26 koondvaates (dtl 1623 jj) sisaldub tekkivate ja käideldavate jäätmete loetelu

18 (33)

liikide ja osaliselt ka koguste kaupa, mis eespool p-s 11.3 kajastatud jäätmeliikide osas on

järgmine [väljavõte]:

Jäätmeliik

Kood

Toimingu kood

MBT-tehas ohtlikud jäätmed

Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid 15 01 10* R12x

Sorteerimisjaam – tavajäätmed

Praaktootepartiid ja kasutamata tooted

16 03

R12y, R12s, R13

Sorteerimisjaam – ohtlikud jäätmed

Pakendid (sealhulgas lahus kogutud olmepakendijäätmed)

15 01

R12y, R12s, R13

Praaktootepartiid ja kasutamata tooted

16 03

R12y, R12s, R13

Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid

16 05

R12y, R12s, R13

11.6.3. Kompleksloa tabeli 58 järgi sama loa lisaks nr 3 oleval asendiplaanilt (dtl 1646) nähtub,

et mh eristatakse järgmiseid hooneid ja hooneosi: MBT tehase sisendjäätmete laoplats, MBT

tehase jäätmete vastuvõtuhall, MBT tehas, ohtlike jäätmete ja elektroonikajäätmete vaheladu.

11.6.4. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2011 määrusega nr 148 kehtestati „Jäätmete

taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“, mille § 2 p-de 12 ja 13 järgi märgivad

p 11.6.2 tabeli kolmanda tulba tähised järgmisi toiminguid:

R12x – taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine;

R12y – jäätmete taaskasutamisele eelnev ümberpakkimine;

R12s – jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eralda-

mine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine,

demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel

tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub;

R13 – ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, v.a JäätS

§ 14 lg 1 kohane ajutine ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas.

11.7. JäätS § 28 lg 1 kohustab iga jäätmevaldajat käitlema jäätmeid vastavalt kehtestatud

nõuetele. JäätS § 28¹ järgi peab jäätmevaldajal olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete

liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest

tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. JäätS § 116 lg 2 esimene lause näeb ette mh

ette, et kompleksluba omav isik on kohustatud pidama, võttes arvesse sama seaduse § 28 lg-s 1¹

sätestatut, pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud,

veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta.

12. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Hooletus on käibes

vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole

olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Raskelt hooletult käitub isik, kelle

käitumine oleks rikkujaga sarnasele isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Samuti isik, kes rikub

korraga mitut seotud kohustust (Riigikohtu 8. detsembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-

08, p 13). Konkreetselt on peetud raskelt hooletuks näiteks sõidukiiruse ületamist libedal teel

(Riigikohtu 7. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-11, p 11). Tahtlus on õigusvastase

tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5).

B. KAEBUSE VÄITED MENETLUSÕIGUSE RIKKUMISE KOHTA

13. Kaebuse esimesed kolm väidet käsitlevad menetlusõiguse väidetavaid rikkumisi. Otsuse

käesolevas osas vastab ringkonnakohus neile üldiselt. Lisaks tuleb teisele ja kolmandale väitele

osaliselt vastata otsuse järgnevates osades konkreetsete väidete, tõendite ja põhjenduste kaupa.

19 (33)

14. Esimese väitega heidab hageja maakohtule ette poolte võrdsuse põhimõtte (TsMS § 5 lg 2

ja § 7) ja õigusliku ärakuulamise põhimõtte (TsMS § 328 lg 2) rikkumist (kaebuse p-d 4.1.1

ja 4.1.2). Hageja väitel avaldus rikkumine selles, et maakohus ei võimaldanud hagejal vastata

kostja 18. detsembri 2019 menetlusdokumendiga esitatud väidetele ja tõenditele. See väide pole

põhjendatud.

14.1. Maakohus tegi 18. oktoobril 2019 määruse, millega võttis vastu kõik seni esitatud

tõendid, v.a jättis rahuldamata hageja ekspertiisitaotluse. Siiski rahuldas kohus hageja

alternatiivse taotluse ja andis võimaluse esitada ehitusmaksumusega seonduvate täiendavate

tõendite esitamiseks kuni 18. novembrini 2019. Täiendavalt teatas maakohus pooltele

23. oktoobri 2019 kirjas (dateeritud 17. oktoobriga 2019), et kõik taotlused ja tõendid tuleb

esitada 26. novembriks 2019, millega kohus loeb eelmenetluse lõppenuks. Hageja esitas samuti

23. oktoobril 2019 vastuväited kohtu tegevusele ja palus pikendada talle 18. novembrini 2019

määratud tähtaega, samuti muuta istungi aega. Kohtunik saatis samal päeval pooltele e-kirja,

milles mh muutis taotluste esitamise ja eelmenetluse lõpetamise aja 18. detsembriks 2019 ning

võimaldas vastata teineteise taotlustele hiljemalt 6. jaanuaril 2020. Kohtuistungi ajaks pakkus

kohus 14. jaanuari 2010. Kostja esitas 24. oktoobril 2019 vastuväited kohtu tegevusele ja

seisukoha, et 6. jaanuarini 2020 määratud vastamise tähtaeg on liiga lühike. Kostja palus seda

tähtaega pikendada ja pidada 14. jaanuaril 2020 ainult korraldava istungi. Kohtunik jättis sama

päeva e-kirjaga kostja vastuväite ja taotluse rahuldamata.

14.2. Hageja esitas 18. detsembril 2019 seisukoha ja taotluse ühe täiendava dokumentaalse

tõendi vastuvõtmiseks. Kostja esitas samal päeval samuti seisukoha koos 16 dokumentaalse

tõendiga. Ühtlasi taotles kostja kahe tunnistaja ülekuulamist ja dokumentide väljanõudmist.

Pooled esitasid vastastikku 6. jaanuaril 2020 vastused. Hageja vaidles vastu kostja ühe tõendi

(kohtuotsus haldusasjas nr 3-15-44) vastuvõtmisele, samuti palus jätta rahuldamata taotlused

tunnistajate ülekuulamiseks ja dokumentide väljanõudmiseks. Ühtlasi esitas hageja sisulisi

vastuväiteid. Maakohus rahuldas 7. jaanuari 2020 määrusega dokumentaalsete tõendite ja

tunnistajate taotlused, aga jättis rahuldamata tõendite kogumise taotluse.

14.3. Kohtuistung maakohtus toimus 14. jaanuaril 2020. Istungi algul selgitas kohtunik, et

eelmenetlus on lõppenud. Kohtu küsimusele täiendavate taotluste kohta vastasid pooled

eitusega, aga kostja esitas vastuväite seoses tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisega.

14.4. Ringkonnakohus möönab, et maakohus võis määrata 18. detsembri 2019 taotlustele

vastamiseks liiga lühikese tähtaja. Samas ei olnud tähtaeg kindlasti liiga lühike selleks, et

hageja saanuks kujundada seisukoha, kas kostja esitas 18. detsembril 2019 uusi olulisi

faktiväiteid, millega hageja ei nõustu. Sisulised vastuväited sai hageja esitada 6. jaanuari 2020

menetlusdokumendis, mida ta osaliselt ka tegi. Hagejal omakorda tõendite esitamise vajadus ja

kohustus sõltus sellest, kas ja millises ulatuses soovis hageja kostja väiteid vaidlustada.

Hiljemalt 14. jaanuari 2020 istungil saanuks hageja esitada taotluse kas uute tõendite

vastuvõtmiseks või nende esitamiseks tähtaja määramiseks. Eelmenetluse varasem lõppemine

ei välista tõendite esitamist täielikult (TsMS § 399 p 1). Neil kaalutlustel pole põhjendatud

hageja väide, et tal puudus võimalus kostja väidetele ja tõenditele vastu vaielda. Maakohus ei

rikkunud TsMS § 328 lg 2. Samuti ei eksinud maakohus menetlusõiguse normide vastu ega

üllatanud hagejat, kui rajas otsuse mh kostja 18. detsembril 2019 esitatud tõenditele.

14.5. Kohus määras pooltele ühesugused tähtajad, st kohtles pooli võrdselt. Ringkonnakohus

ei tuvasta TsMS § 5 lg 2 ega § 7 rikkumist.

15. Teise väite järgi rikkus maakohus otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kohustust (TsMS

§ 436 lg 1), sest otsus on pinnapealne, olulisi detaile mittearvestav ja kohtu siseveendumuse

kujunemine ei ole jälgitav (kaebuse p 4.1.3). Kostja möönis, et maakohtu põhjendused võisid

olla teatavast aspektist ebapiisavad. Kõnealune väide on põhjendatud osaliselt. Ringkonna-

kohus täiendab maakohtu põhjendusi vastavalt järgnevates osades C ja D märgitule.

20 (33)

16. Kolmas väide on suunatud tõendite hindamisele, st eelkõige TsMS § 232 lg 1 rikkumisele.

Hageja väitel arvestas maakohus ainult kostja tõendeid ilma sellist eelistust põhjendamata.

Kohus pidas usaldusväärsemaks kostja esitatud asjatundjate arvamusi, mille ükski koostaja ei

ole Eestis riiklikult tunnustatud tulekahjuekspert, külla aga kostjaga otseselt või kaudselt seotud

isik. Samas hindas maakohus ebausaldusväärseks Eesti ainsa riiklikult tunnustatud tulekahju-

eksperdi HP osalusel koostatud HE arvamusi 1 ja 2 (kaebuse p-d 4.1.4–4.1.10).

16.1. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud

või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta (TsMS § 232 lg 1). Ühelgi

tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti

(TsMS § 232 lg 2). Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, siis ei ole kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu mh eksperdi arvamusel. Seega peab kohus nii eksperdi kui ka

asjatundja arvamust hindama seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kõrvuti

teiste tõenditega (vt nt Riigikohtu 23. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15, p 12).

16.2. Eelmises alapunktis märgitud kaalutlustel pole põhjendatud hageja arusaam, et

käesolevas asjas tuleks HE arvamustele 1 ja 2 omistada teistest tõenditest suurem tõendusjõud.

Kuigi asjatundjate pädevused on erinevad (vt eespool p-d 1.4 ja 2.2), ei tähenda see veel, et

põlengutega I ja II seonduvad asjaolud tuleks tuvastada just tulekahjueksperdi arvamuse alusel.

Tervikuna lähtus maakohus õigesti kõigist asjas esitatud tõenditest, aga ringkonnakohus

täiendab maakohtu põhjendusi vastavalt järgnevates osades C ja D märgitule.

16.3. Eespool p-s 14.4 märgitud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et maakohus

poleks pidanud rajama otsust kostja 18. detsembril 2019 esitatud väidetele ja tõenditele.

16.4. Lisaks märgib ringkonnakohus, et poolte esitatud asjatundjate arvamused sisaldavad

osaliselt õiguslikke hinnanguid. Tulenevalt TsMS § 293 lg-st 1 ei ole kohtul üldjuhul õigust

küsida eksperdiarvamust õigusküsimustes, vaid õiguse kohaldamine on TsMS § 438 lg 1 järgi

kohtu enda ülesanne. (Riigikohtu 9. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-12, p 11 teine

lõik). Sarnaselt ei saa kohus lahenda vaidlust asjatundja arvamuse õigusliku hinnangu põhjal.

Maakohus eiras seda reeglit, kui põhjendas otsust osaliselt asjatundjate õiguskäsitlusega. Selles

osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta ja jätta neist välja viited asjatundjate arvamustele seoses

neis sisalduvate õiguslike argumentidega.

C. PÕLENGUGA I SEONDUVAD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

C.1.

Tekkepõhjus ja kulgemine

17. Põlengu I eelsete sündmuste, käigu ja tagajärgede osas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude

üle, mis nähtuvad eelkõige vastuvõtuhalli valvekaamera salvestiselt (edaspidi: salvestis,

dtl 1267–1269), FA arvamusest ja SH arvamusest 1:

-

27. aprilli 2018 hommikul olid tehase hoone vastuvõtuhalli (suurus projekti järgi

1666,9 m²) valvekaamera suunast vasaku siseseina ääres kaubaalustele ladustatud

pappkastid ja sissepääsust paremale jääv ruum oli täidetud (vähemalt osaliselt ehitus-)

jäätmete massiiviga ulatudes paiguti kuni 5 m kõrguseni ja hõlmates vastuvõtuhalli

pindalast umbes 80% (≈ 1334 m²);

-

vastuvõtuhallis paiknes jäätmete eelpurusti;

-

kell 7:29:24 sõitis vastuvõtuhalli ekskavaator Liebherr 317, mille tõstuki otsas oli

metallist haarats; ekskavaator alustas tööd eelpurustist umbes 10 m kaugusel;

ekskavaator segas jäätmeid ja tõstis neid metallhaaratsiga põrandalt eelpurustisse;

-

kell 8:30:07 sisenes vastuvõtuhalli väike rataslaadur ja tõstis vasaku seina äärde

virnastatud kaubaalustel olevate pappkastidega ühe aluse (≈ 80 × 80 × 140 cm) halli

põrandale ekskavaatori haardeulatusesse; seejärel sõitis väikelaadur hallist välja;

21 (33)

-

kell 8:31:40 haaras ekskavaator haaratsiga ette tõstetud pakist, rebestades selle pooleks

ja lasi paki sisuks olevatel pudelikujulistel esemetel kukkuda muu jäätmemassi hulka;

seejärel segas ekskavaator jäätmetele kukkunud paki sisu muude jäätmetega;

-

kell 8:33:23 kordas ekskavaator sama tegevust väikelaaduri toodud kasti teise poolega;

-

kell 8:35:57 võttis ekskavaator kohast, kuhu eelnevalt kastide sisu puistati ja segati,

haaratsiga uue koguse jäätmeid, et tõsta need purustisse; sel hetkel tekkis ekskavaatori

haaratsi ja põranda või mingi metalleseme kokkupuutel säde, mille tulemusel süttis tuli

jäätmete massis (kohas kuhu segati kastid ja neist väljapudenenud esemed);

-

kell 8:36:27 liikus ekskavaator väljapääsu suunas;

-

kell 8:36:33 väljus ekskavaator vastuvõtuhallist ja samal ajal toimus gaasiline

plahvatus eelpurustis, läbides kiirelt kogu purusti šahti;

-

kell 08:39 teavitati tulekahjust Häirekeskust telefoni teel;

-

kell 08:47 edastas ATS tulekahjuhäire;

-

vastuvõtuhalli ja tehase vahelises (tuletõkke)seinas oli ava (läbiviik), mida läbis

eelpurustist jäätmesegu edasi kandev transportöörlint; ava kohal oli tulekustutus-

süsteemiks nn veekardin, mis oleks tulnud käsitsi käivitada juhtimisruumist, aga seda

ei käivitatud, sest juhtimisruumis kedagi polnud;

-

pärast põlengut oli eespool neljandas taandes viidatud pappkastidega kaubaaluste

asukohas hulgaliselt ehitusvahu pudelite jääke, nende arvuks ainult pealmises kihis

hinnati ligi 500;

-

põlengus I said kahjustada tehase hoone (eelkõige vastuvõtuhall), samuti seadmed ja

inventar (sh elektrisüsteemid ning ATS ja AKS ka tehase ülejäänud osas).

18. Hageja vaidlustas maakohtu järelduse, et tule süttimise ja kiire leviku põhjus oli tuleohtlike

ainete (eelkõige ehitusvahu aerosoolipudelite) käitlemine koos teiste jäätmete ja ainetega

(vaidlustatud otsuse p-d 87–92; kaebuse p-d 4.2.1–4.2.6). Ringkonnakohus kontrollib esmalt,

kas kaebuse väited on kõik lubatavad (järgnevas p 19) ja maakohtu põhjendused piisavad (p 20)

ning vastab seejärel kaebuse väidetele (p-d 21–23).

19. Siinkohal uuritavas osas ei ole TsMS § 652 lg 1 p 2, lg 3 p 2 ja lg 4 järgi lubatav hageja

kaebuse p 4.2.4 väide naaberruumist konveierlindi juurest leitud pudelite kohta, sest sellist

väidet hageja maakohtus ei esitanud. Hageja ei põhjendanud, miks ta ei saanud tuua sama

asjaolu esile juba varem. Selles osas on õige kostja seisukoht, et hageja valduses on algusest

peale olnud teave ja tõendid põlengute asjaolude, sh tehases ja prügila alal olnud jäätmete kohta.

Hiljemalt pärast kostja 10. juuni 2019 vastusega tutvumist saanuks hageja esitada kõik oma

väited ja tõendid tehases olnud ainete kohta.

20. Maakohtu põhjendused põlengu I tekkepõhjuse ja kulgemise osas ei ole piisavad.

20.1. Põhjendatud on hageja etteheide maakohtule osas, milles maakohus märkis vaidlustatud

otsuse p-s 91, et asjatundjatel pole olulisi erimeelsusi. Asjatundjate arvamuste ühisosa piirdub

põlengu I tekkepõhjuse küsimuses põhimõtteliselt sellega, et ekskavaatori haaratsi ja põranda

või mingi metalleseme kokkupuutel tekkis säde. Vastandlikud on aga seisukohad, kas ja

millises ulatuses moodustasid ehitusvahu aerosoolipudelid põlengu I tekke- ja levikupõhjuse.

HE arvamuse 2 p-de 4 ja 5 järgi toimus algne (sädemest tingitud) plahvatus normaalrõhu all

olevas anumas ning ehitusvahu pudelite osa nii põlengu tekkimisel kui levikul ei saa olla

oluline. Seevastu FA arvamuses, MV arvamuses, PP arvamuses 2 ning SH arvamustes 1 ja 2

leiti, et süttimise põhjustas just aerosoolipudelite käitlemine (sh purustamine, mille käigus

vabanes pudelites sisaldunud tule- ja plahvatusohtlik kandegaas).

Maakohus rikkus § 232 lg 1 ja § 442 lg 8 teist lauset, kui ei põhjendanud HE arvamuse 2 sisulist

kõrvalejätmist.

22 (33)

20.2. Vaidlustatud otsuse p-s 91 tegi maakohus väga üldistatud järelduse, et põlengu I tekke ja

kiire leviku põhjus oli hageja poolt tuleohtlike ainete käitlemine koos teiste jäätmete ja ainetega.

Nii sellele kokkuvõttele eelnevad kui ka järgnevad põhjendused tsiteerivad peamiselt

asjatundjate arvamusi, mis eespool p-s 16.4 märgitud kaalutlustel pole piisav. Lisaks on õige

hageja arusaam, et eristada tuleb põlengu tekkepõhjust ja tule levikut, mida maakohus oma

järelduse põhjendamisel piisavalt ei teinud.

20.3. Eelnevates alapunktides märgitud puudused ei toonud kaasa ebaõiget järeldust ega ka

ekslikku kohtulahendit. Ringkonnakohus saab puudused ise kõrvaldada.

21. Põlengu I tekkepõhjuse osas märgib ringkonnakohus järgmist.

21.1. Kostja väitel tekkis põleng I aerosoolipudelite purunemisest haaratsiga tõstmise käigus,

kusjuures tulekahju põhjustasidki neis pudelites lahustatud polüuretaan ja kandegaas.

Täpsemalt kirjeldas kostja, et ekskavaatorile toodi vastuvõtuhallis eraldi virnastatud

pappkastidest üks kaubaalus pappkastidega, mille purustamisel ja teiste jäätmetega segamisel

lahvatas ruum põlema. Hageja vaidles vastu ja tõi esile, et tulekahju tekkepõhjus oli säde, mis

tekkis ekskavaatori haaratsi löögist vastu betoonpõrandat või metalleset. Sädemest süttis

tuleohtliku ainega normaalrõhu all olevas anumas plahvatusohtlik gaasisegu.

21.2. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse p-s 88 FA arvamuse põhjal õigesti, et põlengu I

eelselt purustati ekskavaatori metallhaaratsiga kaste ilma neid eelnevalt avamata ja sisu

tuvastamata. Seda järeldust hageja ei vaidlustanud. Sama arvamuse ja selles analüüsitud

salvestisega on tõendatud kostja väide, et ekskavaatori haaratsi tööpiirkonda toodi eraldi

virnastatud pappkastidest üks kaubaalus pappkastidega, mida ekskavaator purustas ja mille sisu

segas teiste jäätmetega. Kastidest pudenes välja pudelikujulisi esemeid, mis kukkusid

jäätmemassi hulka ja mida haaratsi abil segati. Ka neile väidetele ei vaielnud hageja maakohtus

selgelt vastu ega pidanud vajalikuks tuua esile või selgitada, mis esemed olid ladustatud

kõnealustele kaubaalustele paigutatud kastides. Salvestise põhjal on selgesti tuvastatav, et tuli

sai alguse kohas, kus ekskavaator vahetult enne segas kastidest pudenenud esemed muu prügi

hulka. Kostja tõi esile, et põlengu piirkonnast leiti vähemalt 500 ehitusvahu pudelit ja juba

põlengu algfaasis osales vähemalt 150 tühja või peaaegu tühja pudelit. Need väited on

tõendatud FA arvamusega ja SH arvamusega 2.

21.3. Põhimõtteliselt sama järelduse põlengu I tekkepõhjuse kohta tegi ka Päästeamet

25. aprilli 2019 kirjas (dtl 623, 731). Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuse p-s 91 selle kirja

järgi õigesti, et põleng I tekkis aerosoolipudelite purunemisest haaratstõstukiga tõstmise käigus,

kusjuures tulekahju põhjustasid pudelites lahustatud tuleohtlik vedelik ja kandegaas.

Põhjendamatu on kaebuse p 4.2.3 seisukoht, et Päästeametil ei saanud viidatud kirja koostamise

ajaks olla kujunenud arusaama põlengu I põhjustest. Hageja soovitud järeldust ei saa teha

Päästeameti oluliselt varasemast, 2. mai 2018 e-kirjast (dtl 1457). Kui Päästeamet ka ei pidanud

vajalikuks teha pärast 2. mai 2018 sündmuskohal menetlustoiminguid, siis ei välista see

kogutud teabe analüüsimist ja selle alusel järelduste tegemist. Päästeameti 25. aprilli 2019

kirjast nähtuv seisukoht on kooskõlas mitme asjatundja arvamusega, mistõttu ei ole selle

tõendusväärtus väheoluline. Eelnevaga haakub vaidlustatud otsuse p-s 90 PP arvamuse 2 alusel

tuvastatu, et põleng I tekkis ehituskeemia, sh ehituse aerosoolipudelite purustamise tagajärjel.

21.4. Ehitusvahu aerosooli tuleohtlikkuse tuvastas maakohus vaidlustatud otsuse p-s 89

MV arvamuse põhjal. Ringkonnakohus nõustub, et ehitusvahu aerosoolipudelid on tule-

ohtlikud, mis nähtub hoiatusteabest koostoimes määruse nr 1272/2008 I lisa p 2.3 mõistete ja

reeglitega. Kostja esitas maakohus selgitused ja tõendid ehitusvahu aerosooli kohta, mis tema

ja mitme asjatundja hinnangul võis olla praaktoode või jääk, mida vaheladustati vastuvõtuhalli

seina ääres. Hageja ei lükanud kostja väiteid ümber ega esitanud tõendeid muu aerosooli või

selle omaduste kohta. Ringkonnakohus tuvastab ehitusvahu Penosil ohutuskaardile (nt dtl 855)

kantud ohulause põhjal, et see on eriti tuleohtlik aerosool (hoiatus H222).

23 (33)

21.5. Hageja tugineb HE arvamuse 2 alusel väitele, et haaratsist tekkinud säde süütas avatud

või vigastatud korpusega kergestisüttivat ainet sisaldanud anumas leiduva plahvatusohtliku

gaasisegu, mille tagajärjel toimus plahvatus. Siinjuures pidasid hageja ja viidatud arvamuse

koostajad oluliseks, et tegemist sai olla normaalrõhu all oleva anumaga, sest surve all olevas

anumas (nt aerosoolipudelid) ei oleks saanud tekkida plahvatuseks vajaliku kontsentratsiooniga

gaasisegu. Siiski ei välista need argumendid teiste asjatundjate arvamuste õigsust. Eespool

p-s 17 märgitud ja vaidlustamata asjaoludel purustas ekskavaator vahetult enne tule süttimist

vähemalt osa aerosoolipudeleid. Seega pääses tuleohtlik aine välja ja ühtlasi vabanes anum rõhu

alt. Kuna algselt süttis tuli just kohas, kus ekskavaator segas pappkastidest pudenenud pudeleid

muude jäätmetega, siis on just loogiline, et esmalt süttis purustatud pudelist välja tulnud eriti

tuleohtlik aine.

21.6. Senise põhjal saab teha esimese vahejärelduse, et põlengu I tekkepõhjus oli eriti

tuleohtlike ehitusvahu aerosoolipudelite purustamine ekskavaatori haaratsiga ja segamine

muude jäätmetega koostoimes sädeme tekkimisega haaratsi ja põranda või mingi metalleseme

vahel. Siinjuures pole määrava tähtsusega, kas aerosoolipudelid olid täis või sisaldasid

ehitusvahtu üksnes osaliselt.

22. Põlengu I leviku ja selle põhjuste kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

22.1. HE arvamuse 2 koostajad lähtusid põlengu I leviku hindamisel p-s 5 mh sellest, et 50 s

möödudes on ringikujuliselt laieneva põlenguala raadius hinnanguliselt 5 m. Viidatud arvamuse

põhjal väidab hageja, et põlengu algetapil oli tule leviku kiirus 0,2 m/s. Ringkonnakohtu

hinnangul on arvamuses asjatult keskendutud ainult ühe tulekolde piires leviku joonkiirusele ja

tervikuna ei ole asjatundjate järeldus kooskõlas põlengu asjaoludega.

22.2. Eespool p-s 17 viidatud salvestise ja asjaolude kirjelduse kohaselt paiknes ekskavaator

eelpurustist umbes 10 m kaugusel. Algne tulekolle tekkis teisel pool ekskavaatorit enam-vähem

sama kaugel. Seega oli sädeme tekkimise ja purusti vahel ligikaudu 20 m pikkune vahemaa.

Säde tekkis kell 8:35:57 ja purustis toimus plahvatus kell 8:36:33. Seega oli süttinud tule leviku

mõju vähemalt selline, et see kandus 36 s jooksul edasi paarikümne meetri võrra. Järelikult ei

ole põhjust lähtuda kiirusest pelgalt 0,2 m/s.

22.3. SH arvamuse 1 järgi on kohane hinnata põlengu kiirust tulekahju arenemise kiirusena,

mis väljendab põlengu võimsuse ja selle saavutamiseks kulunud aja suhtena. Kui väga kiireks

loetakse levikut, mille korral võimsus 1 MW saavutatakse 75 s jooksul, siis toimus põlengu I

levik väga kiiresti, sest sama arvamuse kohaselt saavutati 1 MW juba 17 s järel. Seda järeldust

kummutavaid tõendeid hageja ei esitanud.

22.4. Ehitusvahu aerosoolipudelitel oli oluline osa tule levikul. Seda kinnitavad FA arvamuse

järeldus, et neid käideldi suures koguses, samuti PP arvamuse 2 tõdemus, et tule kontrollimatu

leviku põhjustas eelkõige süttinud ehitusvahu pudelite lendamine. SH arvamuse 1 järgi oli

põlengu kiire levimise põhjus ruumis olev gaasiline kütus, täpsemalt täis või poolikud

vedelgaasiga survestatud aerosoolipudelid. Pooled ei toonud esile asjaolusid ega esitanud

tõendeid, millest nähtuks muu võimaliku gaasilise põlevaine esinemine peale ehitusvahu

aerosoolipudelitest nende purustamise (või hiljem ka lõhkemise) tõttu vabanenud gaasi.

Koostoimes SH arvamusega 2 kinnitab ka põlengu I algfaasi kajastav salvestis, et mitmed

tulekolded vastavad ehitusvahu süttimise tunnustele. Samuti viitab vahetult enne tulekahju

puhkemist ekskavaatori käideldud aerosoolipudelite osaluse olulisusele see, et sündmuskohalt

lahkuva ekskavaatori roomiku all puhkeb üha uusi tulekoldeid. Nimetatud asjaolule pole muud

loogilist seletust, kui sinna sattunud aerosoolipudelite kiire purustamine ja põlevaine

vabanemine. Eeltoodud järeldus ega selle põhjendused ei ole vastuolus HE arvamusega 2. Ka

selles leitakse, et tulekahjust tingitud kuumuse tõttu hakkasid tuleohtliku sisuga anumad

plahvatama ja lõhkema.

24 (33)

22.5. Eelneva põhjal saab teha teise vahejärelduse, et põlengu I levik oli kiire ja selle oluline

põhjus oli ehitusvahu aerosoolipudelite paiknemine jäätmete hulgas.

23. Neil kaalutlustel on sisuliselt õige maakohtu kokkuvõttev järeldus, et põlengu I tekkimise

ja selle käigus tule kiire leviku põhjus oli tuleohtlike ainete (eelkõige ehitusvahu aerosooli-

pudelite) käitlemine koos teiste jäätmete ja ainetega.

C.2.

Jäätmeohutuse alased rikkumised

24. Maakohus tuvastas, et hageja rikkus

-

mõistliku hoolsuse ja parima võimaliku tehnika põhimõtteid, sh JäätS §-s 60 koos-

toimes sama seaduse §-dega 61 ja 29 sätestatud jäätmete kontrollimatu segamise

keeldu (vaidlustatud otsuse p 93, kaebuse p-d 4.2.7 ja 4.2.8);

-

kompleksloa tingimusi (vaidlustatud otsuse p-d 94–96, kaebuse p-d 4.2.9–4.2.15);

-

JäätS § 28 lg-st 1¹ tulenevat jäätmete sorteerimise ja arvestuse pidamise kohustust,

millega suurendas oluliselt kindlustusriski (vaidlustatud otsuse p-d 103–109, kaebuse

p-d 4.2.26–4.2.29).

25. Jäätmeohutuse alaste väidete osas ei ole eespool p-s 19 esitatud põhjendustel lubatavad

kaebuse p 4.2.9 viited jäätmekoodidele 08 01 12 (värvi ja lakijäätmed), 08 04 10 (liimi ja

hermeetikujäätmed), samuti nn peegelkoodidele (ohtliku jäätme vasted) 08 01 11* (orgaanilisi

lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi ja lakijäätmed), 08 04 09* (orgaanilisi

lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad liimi ja hermeetikujäätmed). Nende koodidega

seonduvaid asjaolusid maakohtu menetluses esile ei toodud ega tuvastatud.

26. Põhjendatud pole hageja väited osas, milles ta kritiseerib maakohtu järelduste lähtumist

aerosoolipudelite seotusest põlenguga.

26.1. Eespool p-des 17–22 refereeritud ja tuvastatud asjaoludel ladustas ja töötles hageja

tehases ehitusvahu aerosoolipudeleid, mis on eriti tuleohtlikud. MV arvamuse järgi on need

ohtlikud jäätmed, mis tuleb liigitada jäätmekoodi 16 03 05* alla. Määruse nr 70 lisa järgi

tähistatakse selle koodiga ohtlikke aineid sisaldavad orgaanilisi jäätmeid. Ehitusvahu Penosil

ohutuskaardi järgi tuleb selle jäätmetöötlusel lähtuda jäätmekoodist 16 05 04*, mis eelviidatud

lisa järgi tähistab ohtlikke aineid sisaldavaid gaase (sh haloonid) survemahutis. Mõlemal juhul

on selge, et kõnealused aerosoolid tuleb liigitada ohtlikuks jäätmeks (HP3, tuleohtlik).

26.2. Ringkonnakohus nõustus eespool p-des 21–23 esitatud põhjendustel maakohtuga, et

ehitusvahu aerosoolipudelitel oli oluline osa põlengu I tekkel ja levikul.

27. Maakohus märkis vaidlustatud otsuse p-s 93 õigesti ja asjakohaselt, et JäätS § 60 keelab

ohtlike jäätmete segamise. Erandi sellest keelust näeb ette sama seaduse § 61, mille lg 1

võimaldab ohtlike jäätmete segamist § 29 lg-te 1 ja 2 tingimustel. Kokkuvõtvalt tähendab see,

et segamisel rakendatavad menetlused ja meetodid ei tohi ohustada tervist, vara ega keskkonda.

27.1. Hageja segas ehitusvahu aerosoolipudeleid muude (ehitus)jäätmetega. Selline tegevus on

keelatud, kui seda tehakse viisil, millega kaasneb mh oht varale. Ehitusvahu aerosoolipudeli

purustamisel vabanevad sellest eriti tuleohtlikud ained. Hageja kasutatud tehnoloogia põhjustas

nii jäätmete segamisel kui ka hiljem purustis aerosoolipudelite purustamise, st otsese tuleohu

tekkimise. Järelikult segas hageja jäätmeid viisil, millega kaasnes tuleoht ehk ühtlasi oht varale.

27.2. Tõenditega vastuolus on hageja seisukoht, et aerosoolipudelid võisid vastuvõtuhalli

jäätmete hulka sattuda juhuslikult. Salvestiselt on näha, et pudeleid sisaldavad pappkastid olid

kogutud euroalustele. FA arvausse koondatud fotodelt nähtub, et pudelid olid ühesugused või

vähemalt sarnased. Jäätmeekspert MV leidis neil asjaoludel, et tõenäoliselt pudelid saadi

tootjalt praakmaterjalina (MV-arvamus). Järelikult ei olnud aerosoolipudelite või neist

purustamise tagajärjel väljunud aine süttimine ja selle tõttu tule kiire levimine tavapärane risk.

25 (33)

27.3. Erinevalt kostjast ja maakohtust ei saa ringkonnakohtu hinnangul hagejale käesoleva

vaidluse kontekstist heita ette parima võimaliku tehnika (THS § 8, JäätS § 29 lg 3) kasutamata

jätmist. Viidatud tehnika on suunatud tõhusale ja keskkonnasäästlikule tegevusele, mitte aga

ohtude ärahoidmisele või minimiseerimisele. Seetõttu tuleb maakohtu põhjendustest jätta välja

viited parima võimaliku tehnika eeskirjade rikkumisele.

28. Samuti tuvastas maakohus põhimõtteliselt õigesti kompleksloa tingimuste rikkumise, aga

vastavaid põhjendusi tuleb täpsustada.

28.1. Kui jäätmekäitluseks on vajalik kompleksluba, võib jäätmeid käidelda ainult sellega

määratud kohas (JäätS § 19 lg 4). Nii selle sätte mõtte kui ka kompleksloa ülesehituse järgi

tuleb käesoleval juhul eristada jäätmete käitlemist sorteerimisjaamas ja tehases.

28.2. Teisest küljest tuleb eristada jäätmeid nende liigi järgi. Ringkonnakohus sedastas eespool

p-s 26.1, et ehitusvahu aerosoolipudeleid on ohtlikud jäätmed, mis tuleb liigitada kas jäätme-

koodi 16 03 05* või 16 05 04* alla. Tõenditest ei nähtu ja asjatundjad pole avaldanud selget ja

ühest seisukohta, kas vastuvõtuhalli seina ääres vaheladustatud kastides olid täis, pooltühjad

või kasutatud aerosoolipudelid. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus järgnevas kompleksloa

tingimuste võimalikku rikkumist mõlema jäätmekoodi järgi.

28.3. Hageja võis sorteerimisjaamas töödelda tavajäätmeid, mis kuuluvad jäätmekoodi 16 03

alamkoodide alla. Sama kategooria (peegel)koodi ohtlike jäätmete osas ei korratud ja

jäätmekoodi 16 05 kompleksluba ei sisalda. Isegi kui järgida hageja enda arusaama, et

ehitusvahu aerosoolipudelitele rakendub jäätmekood 15 01 10*, siis oli tehases lubatud nende

segamine (toimingukood R12x), mitte aga purustamine (toimingukood R12s). Järelikult ei

andnud kompleksluba hagejale õigust jäätmekoodi 16 03 05* ega 16 05 04* alla liigituvate

ehitusvahu aerosoolipudelite purustamiseks ega teiste jäätmetega segamiseks. Sellest järeldub

omakorda, et hageja rikkus vahetult põlengu I eelselt kompleksloa tingimusi.

28.4. Kompleksluba annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis mh tagab võimalikult

väikese mõju varale (THS § 7 lg 2). Kompleksloa kohustusega käitise kasutamisel tuleb tagada

vajalike meetmete olemasolu avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede piiramiseks (THS § 26

lg 1 p 7). Seega järgivad kompleksloa tingimused mh vara kaitsmise eesmärki.

29. Maakohus tuvastas õigesti JäätS § 28 lg-st 1¹ tuleneva jäätmete sorteerimise ja arvestuse

pidamise kohustuse rikkumise. Hageja väitel pole tal kohustust korraldada jäätmete arvestust

oma käitise piires. Ringkonnakohus hageja käsitlusega ei nõustu.

29.1. JäätS § 28 lg 1¹ järgimise kohustus tuleneb hagejale kui kompleksloa omajale JäätS § 116

lg-st 2. Maakohus tõlgendas õigesti jäätmevaldaja kohustust omada ülevaadet tema valduses

olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest

ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Maakohus järeldas

asjakohaselt, et kõnealuse kohustuse rikkumine suurendab oluliselt kindlustusriski.

29.2. JäätS § 28 lg 1¹ lisati JäätS muutmise seadusega (1044 SE, X koosseis). Eelnõus selgitati,

et jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja

päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust

tervisele, keskkonnale või varale. Seadusandja ei soovinud siiski panna jäätmevaldajale uut

kohustust, varem tulenes see sama seaduse §-st 116.

29.3. JäätS algse redaktsiooni eelnõus (105 SE, X koosseis) sisaldus seaduse vastuvõtmise

ajaks §-ks 116 saanud tekst algul §-s 111. Selle kohta märgiti seletuskirjale lisatud

vastavustabelis viited direktiivi 75/442 art-le 14 ja direktiivi 91/689 art 4 lg-le 2. Seega soovis

Eesti seadusandja juba JäätS kehtestamisel võtta üle vastava valdkonna Euroopa Liidu õiguse.

Ka praegu kehtivas JäätS redaktsioonis on märgitud viide direktiivile 2008/98. Niisugusel juhul

tuleb liikmesriigi õigust tõlgendada kooskõlas direktiiviga (vt nt Riigikohtu 30. aprilli 2020

otsus tsiviilasjas nr 2-17-2152, p 14 teine lõik ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika)

26 (33)

29.4. JäätS vastuvõtmise ajal kehtinud direktiivi 75/442 art 14 esimese lõigu esimene taane

nägi ette jäätmekäitlejate kohustuse pidada arvestust jäätmete koguse, olemuse, päritolu ning

vajaduse korral sihtkoha, kogumissageduse, veoliigi ning käitlusviisi üle. Euroopa Kohus

leidis, et direktiivi 75/442 art-s 14 nimetatud andmed on mõeldud selleks, et järelevalveasutus

saaks kontrollida, kas direktiivi kohaselt antud lubade nõuetest ja tingimustest peetakse kinni

ja need andmed peavad hõlmama mh jäätmete käitlusviisi (26. aprilli 2005 otsus kohtuasjas

C-494/01 komisjon vs. Iirimaa, ECLI:EU:C:2005:250, p 192). Samasisulised kohustused nägi

põlengu I ajal kehtinud liidu õiguses ette direktiivi 2008/98 art 35 lg 1.

29.5. Euroopa Kohtu 28. märtsi 2019 otsuses liidetud kohtuasjades C-487/17–C-489/17

Verlezza jt (ECLI:EU:C:2019:270) käsitletakse direktiivi 2008/98 tõlgendamise küsimusi mh

vaatekohast, kas ja kuidas peab jäätmekäitleja kontrollima jäätmetes ohtlike ainete sisaldumist.

Euroopa Kohus leidis, et jäätmevaldaja kui jäätmete käitlemise eest vastutav isik peab koguma

teavet, mis võimaldab tal saada piisavat teavet jäätmete koostise kohta ja selle tulemusel

määrata jäätmetele asjakohane kood. Ebapiisava teabe korral riskib jäätmevaldaja sellega, et

rikub oma kohustusi jäätmete käitlemise eest vastutava isikuna, kui hiljem selgub, et ohtlikke

jäätmeid käsitati tavajäätmetena (viidatud otsuse p-d 40 ja 41).

29.6. Ringkonnakohus leiab, et sama põhimõte on ülekantav käesolevale kohtuasjale. Seega

pidi hageja hiljemalt tehase vastuvõtuhalli seina äärde kaubaalustele pakendatud kastide

ladustamisel selgitama võimalikult täpselt välja nende sisu ja kahtluse korral kontrollima, kas

jäätmed võivad olla ohtlikud. Aerosoolidele on kantud ohutusteave, mistõttu ei ole pakendite

sisu ohtlikkuse väljaselgitamine ebamõistlikult koormav. Jättes selle kohustuse täitmata, rikkus

hageja jäätmete sorteerimise ja arvestuse pidamise kohustust ning suurendas oluliselt tulekahju

tekkimise ohtu.

30. Jäätmeohutuse alased rikkumised õigustavad kindlustushüvitise vähendamist või selle

maksmisest keeldumist.

30.1. Jäätmete kontrollimatu segamine, kompleksloa tingimuste järgimata jätmine ja jäätmetest

ülevaate puudumine suurendasid kõik tulekahju riski. Põlengu I kohta maa- ja ringkonnakohtus

tuvastatud asjaoludel sai tuli alguse ja levis kiiresti ehitusvahu aerosoolipudelite segamise

tulemusel. Hageja korraldas segamise viisil ja kohas, mis ei olnud kompleksloaga ette nähtud.

Jäätmete kohase liigitamise ja jälgimise korral oleks tulekahju risk olnud oluliselt väiksem.

Seega rikkus hageja VKT p 83 ja VÕS § 444 järgset kindlustusriski suurendamise keeldu.

Vaidlust pole, et hageja ei teatanud kostjale kindlustusriski suurendamisest, st rikkus VKT p 84.

30.2. Kirjeldatud rikkumine vastab VKT p 87 tunnustele, sest kõigi kolme kohustuse eesmärk

on mh kindlustusriski (tulekahju) realiseerumise võimalikkuse vähenemine. JäätS § 29 lg 1,

THS § 7 lg 2 ja JäätS § 28¹ nimetavad ohtu või mõju varale.

30.3. VÕS § 445 lg 3 p 2 järgne kindlustushüvitise maksmisest keeldumise eeldus on täidetud,

sest tuvastatud asjaoludel oli neil rikkumistel otsene mõju kindlustusjuhtumi toimumisele, st

esines põhjuslik seos hageja rikkumiste ja kahju tekkimise vahel.

Põhjusliku seose hindamisel rakendab ringkonnakohus põhimõtet conditio sine qua non. Selle

kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese

sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Uuritav tegu jäetakse mõtteliselt

kõrvale ja hinnatakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg

oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt nt Riigikohtu 6. juuni 2018

otsus tsiviilasjas nr 2-16-14655, p 12.1 ja seal viidatud varasem praktika).

Kui hageja ei oleks rikkunud jäätmete segamise keeldu, oleks järginud kompleksloa tingimusi

ning oleks liigitanud jäätmed õigesti ja jälginud nende liikumist, siis poleks põlengut I

toimunud. Isegi kui ekskavaatori haaratsi ja metalleseme või põranda kokkupuutest oleks

tekkinud säde, siis sellest tingitud tulekahju oleks olnud väiksem ja kontrollitavam.

27 (33)

30.4. Ühtlasi rikkus hageja VKT p 104.1–104.3 sellega, et eiras nii õigusaktide kui ka VKT

nõudeid. Hageja rikkus nimetatud kohustusi raskelt hooletult (VÕS § 104 lg 4, vt eespool p 12),

sest rikkumine hõlmas mitut omavahel seotud kohustust ja igale jäätmekäitlejale peab olema

ohtlike ainete käitlemise eeskirjade rikkumine mõistlikult vastuvõetamatu. Eelmises p-s 30.3

märgitu kohaselt on täidetud ka VÕS § 452 lg 2 p 2 tingimus. Järelikult võib kostja jäätme-

ohutuse alaste rikkumiste tõttu ÜT p-de 23.1.1, 23.1.2 ja 23.1.4 alusel kindlustushüvitist

vähendada või selle väljamaksmisest keelduda.

C.3.

Tuleohutuse alased rikkumised

31. Maakohus tuvastas seoses põlenguga I järgmised tuleohutuse alased rikkumised:

-

tehase hoone projekteeriti ja ehitati peamiselt mittepõlevate biojäätmete töötlemiseks,

mistõttu ehitusprojektis märgitud tuleohutuse kaitsemeetmed ei vastanud hoone

kasutamiseks põlevvedelike ja ehituskeemia hoidmisel ning segamisel kaasneda

võivale tuleohuriskile (vaidlustatud otsuse p-d 97 ja 98, kaebuse p-d 4.2.16–4.2.20);

-

puudusid töökorras ja toimivad ATS ja AKS, millega hageja rikkus TuOS § 31, § 32 ja

§ 36 lg 1, samuti määruse nr 1 § 5 lg 2 ja § 18 lg 1 (vaidlustatud otsuse p-d 99–102,

kaebuse p-d 4.2.21–4.2.25).

32. Ringkonnakohus nõustub sellega, et tuleohutuse aspektist olulises osas erines tehase hoone

tegelik kasutamine ehitusprojekti koostamise lähtekohast. Maakohtu järeldus on siiski mõneti

ebatäpne, sest peamine põhjus pole üksnes jäätmete liigi võimalik muutus, vaid põlengu I ajal

vastuvõtuhallis olnud jäätmete põlemisomaduste (kütteväärtusest sõltuv põlemiskoormus)

mõju tulekahju toimumisele ja käigule. Kaebuse väited ei anna alust järelduseks, et

vastuvõtuhalli tegelik kasutamine vastas tuleohutusnõuetele, aga ringkonnakohus muudab

kõnealuses osas maakohtu põhjendusi.

32.1. Kostja väitel lähtuti nii tehase projekteerimisel kui ka kompleksloa taotlemisel sellest, et

peamiselt toodetakse kütust segaolmejäätmetest. Need väited on tõendatud ehitusprojektiga

(dtl 1459 jj, p 9.2.2) ja kompleksloa taotlusega (dtl 2174, p-d 2.2.3, 7.1 ja 8.1). Hageja väidab

kaebuses, et lisaks nähti projektis ette ehitusjäätmete kasutamine ja tervikuna järgiti tehase

käitamisel jäätmekütuse tootmise eesmärki. Kuigi need vastuväited on samuti tõendatud

eelmises lauses viidatud dokumentidega, siis ei välista need tehase kasutusviisi olulist muutust.

Põlengu I põhjuste ja leviku aspektist pole määrav, kas tehase projekteerimisel peeti

võimalikuks segaolmejäätmetele ehitusjäätmete lisamist või peamiselt just nende kasutamist.

Samuti ei olenenud põleng I kõnealuse jäätmekäitluse lõpptulemusest.

32.2. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb tehase hoone nõuetekohase kasutamise hindamisel

lähtuda põlemiskoormuse analüüsist.

32.2.1. Mõlemad pooled märgivad, et tehase projekteerimisel määratleti põlemiskoormuseks

kuni 300 MJ/m², sellest lähtub mh ka hageja esitatud TR arvamuse koostaja TR. Kostja väitel

oli põlengu I ajal vastuvõtuhallis asunud jäätmete tegelik põlemiskoormus 516–1033 MJ/m².

Põlemiskoormust suurendasid põlengu I tekkepõhjuse ja leviku kiirust mõjutanud ehitusvahu

aerosoolipudelid. Need väited on tõendatud KK arvamusega 2.

32.2.2. Hageja väidete järgi polnud ehitise põlemiskoormuse määramine vajalik ja ehitus-

jäätmete küteväärtus ei erine olmejäätmetest, mistõttu nende osakaalu võimalik muutus ei

mõjutanud põlemiskoormust. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Põlemiskoormus on üks

komponente, millest lähtutakse nii hoone tuleohutuse kui ka kandekonstruktsiooni ja

tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivuse määramisel (määruse nr 17 § 5 lg 1 ja § 6 lg 1 ning

sellele ajaliselt eelnenud määruse nr 315 § 4 lg-d 1 ja 2, § 5 lg 6). Neist sätetest järeldub ja

KK arvamusega 2 on ühtlasi tõendatud kostja väide, et põlemiskoormuse muutumisel on otsene

mõju hoone tulepüsivusele ja seega ka tulekahju tagajärgedele.

28 (33)

32.2.3. TR arvamus ei lükka ümber KK arvamuse 2 arvutusi, mis lähtuvad vastuvõtuhalli

tegelikust olukorrast. Seetõttu pole määrav, kas ja millises ulatuses asendas hageja algselt

kavandatud segaolmejäätmed tehase sisendina ehitusjäätmetega, vaid just asjaolu, et põlengu I

ajaks oli vastuvõtuhalli toodud selliseid jäätmeid ja niisuguses koguses, et tervikuna ületati

algselt silmas peetud põlemiskoormust.

32.2.4. Vahejäreldusena saab märkida, et projekteerimisel ja ehitamisel aluseks võetud

põlemiskoormuse määrast tegeliku suurema põlemiskoormuse tõttu erines vastuvõtuhalli

tegelik kasutamine ettenähtust.

33. ATS-i ja AKS-i osas tuvastas maakohus vaidlustatud otsuse p-s 99 kokkuvõtvalt õigesti, et

põlengu I puhkemisel neist kumbi ei toiminud.

33.1. Täpsemalt sedastas maakohus p-des 100–101, et ATS-i teade edastati Häire-

keskuskusesse hilinemisega (11 min pärast tule süttimist ja 8 min pärast telefoni teel sellest

teatamist). Kellaaegade ja häire hilinemise üle pooled ei vaielnud. Ringkonnakohus nõustub

nende põhjendustega, aga täpsustab, et häire edastamise hilinemise etteheidetavus tuleneb

lisaks TuOS § 36 lg 2 ja määruse nr 1 § 18 lg 1 p 2 koostoimest sama määruse § 25 lg 2 p-ga 4.

33.2. Vaidlustatud otsuse p-s 102 nõustus maakohus kostja väitega, et tulemüüris olev

veekardin ei käivitunud, sest see tuli juhtimisruumist käsitsi sisse lülitada, kuid juhtimisruumis

polnud kedagi. Seda põhjendas kohus õigesti PP arvamusega 2. Ringkonnakohus nõustub ka

nende põhjendustega, aga täpsustab neid. Nimelt on SH arvamusega 1 lisaks tõendatud kostja

väide, et AKS (veekardina) käivitamata jätmine suurendas vastuvõtuhalli tuletõkkeseintes

olevate avade kogupindala, mis omakorda tõi kaasa intensiivsema põlengu.

34. Tuleohutuse alased rikkumised õigustavad kindlustushüvitise vähendamist või selle

maksmisest keeldumist.

34.1. Tehase hoone tegeliku kasutamise erinevus projekteerimisel ettenähtust tähendab, et

hageja rikkus VKT p 83 ja VÕS § 444 järgset kindlustusriski suurendamise keeldu. Ühtlasi

rikkus hageja kindlustuslepingu tingimusi. Kindlustusvõtjal on VKT p 104.1 alusel kohustus

hoida ja kasutada vara üksnes õigusaktides või VKT-s ettenähtud viisil ning p 104.3 alusel

tagada mh vara kasutustingimuste vastavus õigusaktidele ja ohutusnõuetele. Hoone

projekteerimisel aluseks võetud põlemiskoormuse järgimine hoone kasutamisel on mõistlik

ettevaatusabinõu VKT p 104.4 tähenduses. VKT p 114 kohustas hagejat järgima õigusaktidega

kehtestatud tuleohutuse nõudeid.

34.2. ATS ja AKS puudused tähendavad samuti, et hageja rikkus kindlustusriski suurendamise

keeldu ja lepingut. Hagejal oli kohustus tagada, et signalisatsioonisüsteemid (sh ATS ja AKS)

oleks töökorras (VKT p 108 koostoimes p-ga 107), samuti kohustus võtta kasutusele mõistlikud

ettevaatusabinõud kahju tekkimise ärahoidmiseks (VKT p 104.4 koostoimes p-ga 103). Hageja

ei teatanud kostjale kindlustusriski suurendamisest, st rikkus ka VKT p 84.

34.3. Hageja rikkus nimetatud kohustusi raskelt hooletult (VÕS § 104 lg 4, vt eespool p 12),

sest rikkumine hõlmas mitut omavahel seotud kohustust ja tuleohutuse eeskirjade rikkumine

jäätmetega täidetud ruumis peab olema igale isikule mõistlikult vastuvõetamatu.

34.4. Kirjeldatud rikkumised vastavad VKT p 87 tunnustele, sest tuleohutusnõuete eesmärk on

mh kindlustusriski (tulekahju) realiseerumise võimalikkuse vähenemine. VÕS § 445 lg 3 p 2 ja

VÕS § 452 lg 2 p 2 järgne kindlustushüvitise maksmisest keeldumise eeldus on täidetud, sest

tuvastatud asjaoludel oli neil rikkumistel otsene mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Põhjuslik

seos (vt eespool p 30.3) hageja tegevuse ja kahju tekkimise vahel avaldub selles, et hoonele

algselt kavandatud põlemiskoormuse järgimise ning ATS-i ja AKS-i käivitumise korral poleks

tulekahju saanud kujuneda nii ulatuslikuks (KK arvamused 2 ja 4). Järelikult võib kostja

tuleohutuse alaste rikkumiste tõttu ÜT p-de 23.1.1, 23.1.2 ja 23.1.4 alusel kindlustushüvitist

vähendada või selle väljamaksmisest keelduda.

29 (33)

C.4.

Vahekokkuvõte

35. Eelnevas põlengu I kohta tuvastatud asjaoludel ei ole see sarnane hageja viidatud mitmete

teiste tulekahjudega jäätmekäitluskohtades (dtl 1401 jj). Käesoleval juhul ei saa lähtuda

isesüttimise eeldusest ja tulekahju tavapärasest kulgemisest jäätmekäitluskohas. Hageja enda

kokkuvõte viidatud varasematest tulekahjudest ilmestab samuti, et enamasti tekkis tuli jäätmete

hulka juhuslikult või hooletusest sattunud ainest või esemest. Ringkonnakohus tuvastas hageja

osas aga raskelt hooletu käitumise, mis mõjutas nii tulekahju teket kui levikut.

36. Põlengu I põhjustanud hageja rikkumised (eelkõige suures koguses ja eriti tuleohtlike

ehitusvahu aerosoolipudelite toomine jäätmete vastuvõtuhalli, nende segamine muude

jäätmetega tuleohtlikul viisil, jäätmetest ülevaate puudumine, vastuvõtuhalli põlemiskoormuse

suurendamine ning ATS-I ja AKS-i toimimise tagamata jätmine) avaldasid kõik otsest mõju

kahju suurusele, st ka kostja kohustuse ulatusele. Neist toimingutest tingitud suurem

kindlustusrisk tingis mh tule väga kiire ja ulatusliku leviku. Järelikult on täidetud VÕS § 445

lg 3 p 3 ja § 452 lg 2 p 1 tingimused.

37. Maakohus järeldas vaidlustatud otsuse p-s 139 kokkuvõtvalt esitatud asjaolude põhjal

õigesti, et kostja vabaneb põlenguga I tekitatud kahju hüvitamise kohustusest tervikuna. Nimelt

on hageja toimingute ja rikkumiste osakaal tulekahju põhjustamisel ja levimisel sedavõrd suur,

et õigustab kostja keeldumist VÕS § 445 lg 2 alusel. Koostoimes põhjustas just hageja raskelt

hooletu käitumine olukorra, kus küll juhusest tingitud säde süütas väga ulatusliku ja suurte

kahjustustega lõppenud põlengu I. Ringkonnakohus põhjendas, et VÕS § 445 lg 3 ega § 452

lg 2 välistavaid tingimusi ei esine.

D. PÕLENGUGA II SEONDUVAD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

D.1.

Tekkepõhjus ja kulgemine

38. Põlengu II osas ei ole vaidlust järgnevas:

-

29. juuni 2018 põleng algas tehase tootmisruumis, kui katsetati seadmeid, et välja

selgitada tootmise jätkamise võimalikkus pärast põlengust I tingitud kahjustusi;

täpsemalt katsetati purustit nr 90, selle kõrval paiknes purusti nr 100, milles olid pärast

põlengut I sinna jäänud jäätmed;

-

põlengust teavitati Häirekeskust telefoni teel alles pärast seda, kui väljast märgati

tootmishoonest väljunud suitsu;

-

ATS ega AKS ei käivitunud ja neid ei käivitatud ka käsitsi;

-

põlengu II tulemusena hävis tehase hoone ning selles asunud seadmed ja inventar

sisuliselt tervikuna.

39. Maakohus nõustus kostjaga, et katsetamisel olev purusti nr 90 jäeti järelevalveta tööle,

selles süttis tuli, mis levis ühendusava kaudu purustisse nr 100 ja tehase bioloogilise töötlemise

ruumidesse. Hageja vaidlustab selle järelduse ja leiab jätkuvalt, et tekkepõhjus ei olnud purusti

nr 90 töökorda seadmine, vaid purustisse nr 100 jäänud jäätmete isesüttimine. (vaidlustatud

otsuse p-d 111–117; kaebuse p-d 4.3.1–4.3.4 ja 4.3.9–4.3.12).

40. Põlengu II kulgemise ja kustutustööde osas leidis maakohus, et päästjate saabumise ajaks

oli tulekahju arenenud selliseks, et tuletõrjujatel ei olnud enam võimalik tõkestada põlemist,

plahvatusi ega tule levikut. Sel ajal toimusid juba lööklainega plahvatused, mis takistasid hoone

seestpoolt kustutamist. Seetõttu ei saa päästjatele ette heita kaitsva taktika valimist. Tulekahju

intensiivsust mõjutas kemikaalide suures koguses ladustamine biotunnelite ruumis ja ohtlike

ainete plahvatustest tingitud lööklained (vaidlustatud otsuse p-d 127, 128 ja 130).

41. Ringkonnakohus nõustub põlengu II tekkepõhjuse ja kulgemise osas maakohtu järelduste

ja põhjendustega. Vastuseks kaebuse väidetele saab märkida järgmist.

30 (33)

41.1. Maakohus põhjendas vaidlustatud otsuse p-des 111–116 piisavalt, miks ta ei nõustu

HE arvamuse 1 järeldustega. Maakohus käsitles kõiki asjakohaseid tõendeid, sh nii hageja

väidet toetavat eelviidatud arvamust kui ka kostja esitatud teisi arvamusi. Kohtu

siseveendumuse kujunemine on arusaadav ja jälgitav.

41.2. Tähtsust ei ole kostja esialgsel arusaamal põlengu II põhjuste kohta. See tugines hagejalt

saadud ja ka muus osas esialgsel teabel. Kindlustusandja peab tegema otsustused talle vastaval

ajal teada olevate andmete põhjal, mh võib ta hiljem muuta oma seisukohta kahju põhjuste

kohta.

41.3. Hageja väited muudab ainetuks maakohtu õige seisukoht, et isegi juhul, kui põleng II

oleks puhkenud seoses purustisse nr 100 jäänud materjali isesüttimisega, oleks ka selle eest

vastutav hageja (vaidlustatud otsuse p 117).

41.4. Põlengu II levikut põhjustanud asjaolude tuvastamist hageja ei eraldi vaidlustanud (vt

siiski järgnevas p 44 ohtlike jäätmete ladustamise kohta).

D.2.

Jäätmeohutuse alased rikkumised

42. Maakohus tuvastas, et hageja rikkus

-

JäätS § 28 lg-st 1¹ tulenevat jäätmete sorteerimise ja arvestuse pidamise kohustust, sest

töötajad ei suutnud anda tulekahju kustutamiseks vajalikku adekvaatset teavet, mh

ohtlike jäätmete koguste kohta (vaidlustatud otsuse p 129);

-

kompleksloa tingimusi, kui vaheladustas ohtlikke jäätmeid tehase tootmisruumis ja

bioloogilise töötluse osas (vaidlustatud otsuse p 132, kaebuse p 4.3.8).

43. Maakohus tuvastas ka põlengu II osas õigesti JäätS § 28 lg-st 1¹ tuleneva jäätmete

sorteerimise ja arvestuse pidamise kohustuse rikkumise. Eespool p-s 29 märgitud põhjustel

hõlmab kõnealune kohustus seda, et hagejal jäätmekäitlejana peab olema piisav ülevaade

kõigist tema valduses olevatest jäätmetest liikide, ohtlikkuse ja asukoha kaupa. Hageja ei

vaidlustanud maakohtu kõnealuses osas keskset järeldust, et põlengu II kustutamist takistas

päästetöötajate teadmatus jäätmete koosseisust, asukohast ja liigist.

44. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei järginud kompleksloa tingimusi, kui

paigutas ohtlikud jäätmed tehase hoonesse või selle vahetusse lähedusse.

44.1. Kompleksloa tabeli 24 kohaselt oli tehases lubatud käidelda tabelis loetletud ohtlikke

jäätmeid toiminguga R12x (taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine või jäätmete

segamine). Ühegi ohtlike jäätmete liigi juures pole märgitud ladustamisele viitavaat koodi R13.

Seega võis hageja tehases käidelda ohtlikke jäätmeid, aga nende ladustamine ei olnud lubatud.

Hageja tugineb ise jätkuvalt väitele, et tehas ei olnud pärast põlengut I tööd alustanud, st seal

ei saanud ka toimuda kompleksloaga lubatud käitlemist.

44.2. Õige on kostja väide, et kompleksloa tabeli 11 kohaselt võis tehase betoonist hoidlas

säilitada üksnes tahket jäätmekütust. Muid ohtlikke jäätmeid tehases hoida ei tohtinud. Ohtlike

jäätmete ladustamine oli ette nähtud sorteerimisjaamas. Seega oli hagejal lubatud ladustada

ohtlikke jäätmeid samal territooriumil, kuid selleks oli kompleksloaga määratud konkreetne

koht. Keskkonnaameti selgituse (dtl 626 jj, 734 jj, 766 jj, 2291) kohaselt lähtus ta loa andmisel

sellest, et ohtlike jäätmete hoiustamine toimus vahelaos (asendiplaanil nr 4), mida põleng II ei

puudutanud. Lisaks nähtub 6. juunil 2018, st pärast põlengut I ja enne põlengut II toimunud

Keskkonnaameti, hageja, Keskkonnainspektsiooni ja Lennuameti kohtumise protokollist

(dtl 2250 jj), et hageja pidi teostama ehitusjäätmete eelsorteerimise oma territooriumil enne

nende suunamist tehasesse ja ohtlike jäätmete vaheladustamine oli lubatud ainult ohtlike

jäätmete vahelaos.

31 (33)

45. Mõlemad jäätmeohutuse alased rikkumised õigustavad kindlustushüvitise vähendamist või

selle maksmisest keeldumist.

45.1. Kompleksloa tingimuste järgimata jätmine ja jäätmetest ülevaate puudumine suurendasid

tulekahju riski ja takistasid selle kustutamist. Põleng II oli ulatuslik ja intensiivne just seetõttu,

et suures koguses kemikaale ladustati biotunnelite ruumis ning ohtlike ainete plahvatused

takistasid päästetöid. Hageja vaheladustas ohtlikke aineid kohas, mis ei olnud kompleksloaga

ette nähtud. Jäätmete kohase liigitamise ja jälgimise korral oleks tulekahju risk olnud oluliselt

väiksem ja kustutustööd tõhusamad. Seega rikkus hageja VKT p 83 ja VÕS § 444 järgset

kindlustusriski suurendamise keeldu. Vaidlust pole, et hageja ei teatanud kostjale riski

suurendamisest, millega rikkus VKT p 84.

45.2. Kirjeldatud rikkumine vastab VKT p 87 tunnustele, sest mõlema kohustuse eesmärk on

mh kindlustusriski (tulekahju) realiseerumise võimalikkuse vähenemine (vt eespool p 30.2).

45.3. VÕS § 445 lg 3 p 2 järgne kindlustushüvitise maksmisest keeldumise eeldus on täidetud,

sest tuvastatud asjaoludel oli rikkumistel otsene mõju kindlustusjuhtumi toimumisele, st esines

põhjuslik seos (vt eespool p 30.3) hageja rikkumiste ja kahju vahel. Kui hageja oleks järginud

kompleksloa tingimusi, liigitanud jäätmed õigesti ja omanud ülevaadet nende asukohast, siis

poleks põleng II saavutanud nii suurt ulatust.

45.4. Ühtlasi rikkus hageja VKT p 104.1–104.3 sellega, et eiras nii õigusaktide kui ka VKT

nõudeid. Hageja rikkus nimetatud kohustusi raskelt hooletult (VÕS § 104 lg 4, vt eespool p 12),

sest rikkumine hõlmas mitut omavahel seotud kohustust ja igale jäätmekäitlejale peab olema

ohtlike ainete käitlemise eeskirjade rikkumine mõistlikult vastuvõetamatu. Eelmises p-s 45.3

märgitu kohaselt on täidetud ka VÕS § 452 lg 2 p 2 tingimus. Järelikult võib kostja jäätme-

ohutuse alaste rikkumiste tõttu ÜT p-de 23.1.1, 23.1.2 ja 23.1.4 alusel kindlustushüvitist

vähendada või selle väljamaksmisest keelduda.

D.3.

Tuleohutuse alased rikkumised

46. Maakohus tuvastas järgmised tuleohutuse alased rikkumised:

-

puudusid töökorras ja toimivad ATS ja AKS, millega hageja rikkus TuOS § 31, § 32 ja

§ 36 lg 1, määruse nr 1 § 18 lg 1 ja § 25 lg 2 p 9, määruse nr 17 § 37 lg 1 p-te 5 ja 8

ning lg 2 (vaidlustatud otsuse p-d 118–126, kaebuse p-d 4.3.5–4.3.7 ja 4.3.13–4.3.18);

-

telefoni teel teatati põlengust olulise viivitusega, mis ei ole vabandatav (vaidlustatud

otsuse p 118, kaebuses hageja hilist teatamist ei õigusta, kuid leiab, et see pole raske

hooletus, vt p 4.3.16 teine pool);

-

põlemiskoormus ületas projektiga ette nähtut ja tootmistehnoloogia tuleriskid olid

maandamata (vaidlustatud otsuse p 131, kaebus neid aspekte eraldi ei käsitle);

-

jäätmeohutuse alase rikkumisena tuvastatud ohtlike jäätmete vaheladustamine tehase

tootmisruumis ja bioloogilise töötluse osas (eespool p 42 teine taane) on ühtlasi TuOS

§ 19 rikkumine (vaidlustatud otsuse p 133, kaebus seda rikkumist tuleohutuse aspektist

ei käsitle).

47. ATS-i ja AKS-i osas tuvastas maakohus, et põlengu II puhkemisel neist kumbi ei toiminud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see on hagejale etteheidetav.

47.1. Põhjendamatu ja tõendamata on hageja väide, et ATS-i ja AKS-i taastamist takistasid

kostja ettekirjutused või toimingud. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks andnud

hagejale juhiseid nende süsteemide taastamata jätmiseks pärast põlengut I. Ühtlasi on ainetu

hageja etteheide, nagu poleks maakohus võtnud arvesse põlengute ajalist järgnevust. Maakohtu

põhjendustest nähtub selgelt, et ATS ja AKS said kahjustada põlengus I ja hageja jättis need

parandamata, kuid alustas siiski uuesti tehase käitamist või vähemalt seadmete katsetamist.

32 (33)

47.2. Hageja ei saa kostja suhtes tugineda väitele, et AKS polnud ette nähtud. Nimelt kohustab

VKT p 106 kasutama kindlustusobjekti ka vastavate nõuete puudumise korral ohutult, p-d 107

ja 108 nõuavad aga selgesõnaliselt, et ATS ja AKS peavad olema töökorras ning arvestama

ruumi suurust ja eripära, samuti olema piisavad, et katta kogu ruumi.

47.3. Tule leviku täpne kulg ei oma ATS-i ja AKS-i mittetoimimise etteheite seisukohalt

tähtsust. Mõlema süsteemi olemuse järgi on nende eesmärk tulekahju võimalikult varajane

avastamine ja piiramine. Nimetatud ülesannetele peavad süsteemid vastama olenemata tule

levikust kas mööda seadmeid, nende vahel olevaid jäätmeid või tehase konstruktsioone.

47.4. Samuti ei ole määrava tähtsusega, kas hageja oli alustanud tehases uuesti tootmistegevust.

Maakohus küll viitas sellele oma põhjendustes, aga kohtu järeldused ega tuvastatud rikkumised

ei olene hageja tegevuse liigitamisest tootmiseks või seadmete töökorra katsetamiseks.

48. Ülejäänud tuleohutuse alaste rikkumiste osas nõustub ringkonnakohus samuti maakohtu

põhjendustega. Häirekeskuse teavituse viibimise süüd hindab kohus järgnevas p-s 49.

49. Tuleohutuse alased rikkumised õigustavad sarnaselt eespool p-s 34 tehtud järeldustega

kindlustushüvitise vähendamist või selle maksmisest keeldumist.

49.1. Hageja suurendas kindlustusriski ja rikkus nii eespool p 34 alapunktides kui ka p-s 47.2

viidatud lepingutingimusi. Lisaks oleks hageja pidanud kostjale VKT p 85.1 järgi teatama

ATS-i ja AKS-i töökorda viimisest loobumisest ning hoiduma VKT p-de 120 ja 121 järgi

ohtlike ainete ebakohasest ladustamisest.

49.2. Kõik p-s 46 loetletud rikkumised olid raskelt hooletud (vt eespool p-d 12 ja 34.3).

Telefoni teel tulekahjust teatamise puhul avaldub raske hooletus selles, et hagejal oli TuOS § 3

lg 1 p-st 7 ja lg-st 2 tulenevalt kohustus tagada, et iga töötaja teaks oma kohustusi tulekahju

korral. Tulekahju korral tegutsemise plaani (dtl 1585 jj) koostamine ei tähenda, et hageja oleks

töötajaid asjakohaselt juhendanud. Ühtlasi kohustas ÜT p 20.5 kindlustusjuhtumi toimumisel

rakendama abinõusid kahju piiramiseks ja VKT p 103 tagama asjaomaste isikute teavitamise.

49.3. Põhjuslik seos (vt eespool p 30.3) hageja tegevuse ja kahju tekkimise vahel avaldub

selles, et ohtlike jäätmete ladustamiskoha õige valiku ja põlemiskoormuse järgimise, ATS-i ja

AKS-i käivitumise ning õigeaegse teate korral poleks tuli saanud kujuneda nii ulatuslikuks.

49.4. Järelikult võib kostja tuleohutuse alaste rikkumiste tõttu ÜT p-de 23.1.1, 23.1.2 ja 23.1.4

alusel kindlustushüvitist vähendada või selle väljamaksmisest keelduda.

D.4.

Vahekokkuvõte

50. Põlengu II põhjustanud hageja rikkumised (eelkõige põlengu I tagajärgede kõrvaldamata

jätmine, ohtlike jäätmete kontrollimatu ja lubamatu ladustamine ning ATS-i ja AKS-i

toimimise tagamata jätmine) avaldasid kõik otsest mõju kahju suurusele, st ka kostja kohustuse

ulatusele. Neist toimingutest tingitud suurem kindlustusrisk tingis mh tule väga kiire ja

ulatusliku leviku. Järelikult on täidetud VÕS § 445 lg 3 p 3 ja § 452 lg 2 p 1 tingimused.

51. Maakohus järeldas vaidlustatud otsuse p 140 kokkuvõtte põhjal õigesti, et kostja vabaneb

põlenguga II tekitatud kahju hüvitamise kohustusest tervikuna. Tulekahju tekkis põhjusel, et

hageja asus katsetama purustit nr 90, kuigi ei olnud enne korraldanud jäätmekäitluse ja

tuleohutuse nõuete järgimist, sh olid kõrvaldamata põlengust I tingitud kahjustused. Isegi kui

tuli oleks saanud alguse purustist nr 100 (nagu väidab hageja), siis kajastaks ka see hageja

rikkumist, sest süttinuks põlengu I tagajärjel purustisse jäänud jäätmed. Hageja toimingute ja

rikkumiste osakaal tulekahju levimisel on sedavõrd suur, et õigustab kostja keeldumist VÕS

§ 445 lg 2 alusel. Koostoimes põhjustas hageja raskelt hooletu käitumine olukorra, kus purusti

süttimisest kujunes äärmiselt ulatuslik ja suurte kahjustustega lõppenud põleng II. Ringkonna-

kohus põhjendas, et VÕS § 445 lg 3 ega § 452 lg 2 välistavaid tingimusi ei esine.

33 (33)

E. KOKKUVÕTE

52. Eelnevate osade C ja D põhjal saab märkida, et kaebuse neljas väide ei ole ühegi asjaolu

osas edukas. Maakohus tegi vaidluse lahendamise seisukohalt õiged tuvastused, mida

ringkonnakohus täiendavalt põhjendas. Kaebuse viies väide oli põhjendatud osaliselt, aga

ringkonnakohus muutis ja täiendas maakohtu õiguslikke põhjendusi.

53. Ringkonnakohus nõustus maakohtu lõppjäreldusega, et mõlema põlengu puhul õigustab

hageja rikkumiste ulatus kostja vabastamist hüvitise maksmise kohustusest. Seetõttu pole vaja

käsitleda poolte väiteid selle kohta, kas hageja tegi kostjaga piisavalt koostööd

kindlustusjuhtumite asjaolude väljaselgitamisel. Samuti ei mõjuta vaidluse lahendamist poolte

muu käitumine enne kohtusse pöördumist.

54. Põhinõude alusetuse tõttu jäi õigesti rahuldamata ka viivise nõue.

55. Kokkuvõtvalt ei anna kaebuse väited alust muuta maakohtu lõppjäreldust, et hagi jääb

rahuldamata. Seega jaotas maakohus õigesti ka menetluskulud, mille rahalise suuruse kindlaks-

määramise osas hageja kaebus väiteid ei sisalda.

56. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

57. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt

kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel. Kostja taotles 21 087,50 euro hüvitamist, mis on

tasu 120 t 30 min õigusteenuse eest tasumääraga 175 eurot tunnis (käibemaksu hüvitamist

kostja ei taotle). Hageja ei esitanud kulude osas vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on

kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 70 t (sh kaebuse ja tõenditega tutvumine ja

analüüs 12 t, vastuse koostamine ja esitamine 48 t, istungi ettevalmistamine ja sellel osalemine

9 t ning menetluskulude nimekirja koostamine 1 t). Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse

ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus. Kuigi pooled esitasid ka uusi

väiteid ja tõendeid, siis seondusid need otseselt maakohtus käsitletud teemadega. Kostja

esindaja tunnitasu määr on kohane. Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale hüvitada

apellatsioonimenetluse kuluna 12 250 eurot (= 70 t × 175). Rahuldamata jääb kostja taotlus

8837,50 euro (= 21 087,50 – 12 250) hüvitamiseks. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177

lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab

hageja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)