3-20-1913/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

11. detsember 2020 , Tallinn

Haldusasja number

3-20-1913

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Birgit

Siim

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – XX

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 11.12.2020

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

2. Anda luba XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.04.2021 (kaasa arvatud).

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU

1. Vene Föderatsiooni kodanik XX (sünd. xx xx xxxx) vabanes Viru Vanglast 14.10.2020 temale Viru

Maakohtu 21.06.2012 kohtuotsusega määratud karistuse kandmisest.

2. XX puudub peale vangistustest vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. Politsei- ja

Piirivalveamet (edaspidi: PPA) tunnistas 25.04.2017 otsusega nr 15.3-3.4/2017/2899-1 XX

pikaajalise elaniku elamisloa nr EL39A002010 kehtetuks välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 p 2

alusel alates 25.04.2017, sest isik kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale ja riigi julgeolekule.

Lisaks koostati sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldati viieaastane sissesõidukeeld.

Sissesõidukeelu kohaldamise aluseks oli väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 74

lg 2 ja lahkumisettekirjutuse aluseks VSS § 72 lg 2 p 7. Riigikohtu halduskolleegiumi 26.02.2019

kohtumäärusega haldusasjas nr 3-17-946 jõustus Tartu Ringkonnakohtu 22.11.2018 otsus, millega

jäeti PPA 25.04.2017 otsus jõusse.

3. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi: EIK) tegi kohtuotsuse kaebuses nr 44047/19 XX vs. Eesti

ning tunnistas kaebuse vastuvõetamatuks.

4. PPA

esitas

05.10.2020

Tartu

Halduskohtule

taotluse

XX. kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Tartu Halduskohus rahuldas 15.10.2020 määrusega

haldusasjas nr 3-20-1913 PPA taotluse ning andis loa XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

2(4)

5. PPA esitas 06.11.2020 Eesti Vabariigi Välisministeeriumile palve edastada Venemaa Föderatsiooni

Siseministeeriumile taotlus XX tagasivõtmise kohta. Praeguseks hetkeks ei ole taotlusele Venemaa

Föderatsioonist vastust saabunud.

6. PPA esitas 09.12.2020 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks XX kinnipidamiskeskuses

kinnipidamistähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra VSS § 25 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS

§ 15 lg 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. PPA

taotluse põhjendused on järgmised. XX on välismaalane, kellel puudub peale vangistust seaduslik alus

Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. XX on Eesti Vabariigis karistatud kriminaalkorras kahel

korral ja on olnud vangistatud ühel korral. Narkokuritegude vastu võitlemine on Eesti riiklik prioriteet

ning XX on toime pannud raske kuriteo, mille eest määrati talle pikk vanglakaristus. Viru Vangla

riskihinnangu põhjal on XX hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks. Riski võib suurendada mh XX

kriminaalne mõtlemine, staatuse säilitamise tahe, materiaalsete väärtuste ületähtsustamine,

soodusteguriks võib olla alkoholi tarvitamine. Viimase kuriteo episoodid on toime pandud katseaja

jooksul.

7. Viru Vangla kirjast nähtub, et XX ei soovi endale tagasipöördumistunnistust hankida, kuna ei soovi

lahkuda Vene Föderatsiooni. Soovimatus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ei vabasta ettekirjutuse

täitmisest. XX selline käitumine annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi XX iseseisvalt

hakata

endale

väljasaatmiseks

vajalikke

dokumente

hankima

ning

ta

võib

hakata

väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Põgenemisohu prognoos hõlmab ka võimalust, et isik võib

ebaseaduslikult ja omavoliliselt riigist lahkuda näiteks mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki.

Praegusel ajal puudub XX kehtiv reisidokument, mistõttu puudub PPA-l võimalus väljasaatmise

lõpule viimiseks.

8. XX kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kaalub üles tema õiguse perekonna- ja

eraelu puutumatusele. XX lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa J, A,, tütar Y, S,, tütar A, Š, ja ema J,

S,. XX mõlemad tütred on täisealised. Euroopa Inimõiguste Kohus on 08.01.2009 asjas Joseph Grant

vs Ühendkuningriik aktsepteerinud eri riikides elavate sugulaste suhtlust nii telefonitsi kui ka e-kirja

teel ning seda isegi juhul, kui isikul on alaealised lapsed, kellega ta koos ei ole elanud. XX. osas ei

ole

põgenemisohust

tingituna

võimalik

kohaldada

VSS

§

sätestatud

leebemaid

järelevalvemeetmeid.

9. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud.

Põgenemisohu hindamisel ei arvestata üksnes karistatust, vaid eelkõige isiku eelnevat käitumist ja

suhtumist Eesti Vabariiki. XX on andnud PPA-le teada, et ta ei lahku vabatahtlikult ning ta keeldub

koostööst omale dokumentide hankimisel. Need asjaolud kaaluvad üles isiku õiguse perekonna ja

eraelu puutumatusele. Ka EIK leidis, et XX Eestist väljasaamine ei ole ebaproportsionaalne.

10. XX märkis kohtuistungil, et tal on olemas Eestis kindel elukoht aadressil xxxxxxx, ning ta ei

kavatse põgeneda. Samuti väitis ta, et ühteviisi ta saab või ei saa teha koostööd Vene saatkonnaga

oma dokumentide hankimiseks nii kinnipidamiskeskuses kui vabaduses järelevalvemeetmete all.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse

loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja

asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

11. PPA väitel esinevad isiku suhtes VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-des 1, 2

ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada VSS § 15

lg-s 2 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab

arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 kohaselt võib

välismaalast kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga

lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase

3(4)

põgenemisoht, välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist

viibib.

12. VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava KPK-s kinnipidamise

tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast

arvates, kui esinevad VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted. VSS § 72 lg 2

p 7 järgi on välismaalasel kohustus lahkuda pärast vanglast vabanemist. VSS § 25 lg 2 sätestab, et kui

tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab

halduskohus pärast VSS § 25 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel

väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks

kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. Praeguseks on XX kinnipidamiskeskuses

viibinud lühikest aega.

13. VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime

pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. XX on

kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas on karistust kandnud ühe korra. XX

toimepandud kuritegu on raske esimese astme rahvatervisevastase narkokuritegu suure koguse

narkootilise aine käitlemise eest suure varalise kasu saamise eesmärgil. Seega XX on toime pannud

raske kuriteo, mis ohustab ühiskonda tervikuna. Kohus jagab taotleja väljendatud seisukohta, et kui

XX viibib vabaduses ja on materiaalsetes raskustes, võib ta jätkata narkootikumide käitlemisega ja

kuritegeliku taustaga isikutega suhtlemisega. Viimane kuritegu on toime pandud katseaja jooksul.

Arvestades eelnevat ei pruugi XX olla leebemate järelevalve meetmete kohaldamisel PPA-le

lahkumiskohustuse sundtäitmiseks kättesaadav.

14. Ka kaebaja enda kohta tehtud 28.04.2020 kohtuotsuses (XX vs. Eesti) leidis Euroopa Inimõguste

Kohus, et avaliku korra tagamiseks on liikmesriikidel õigus kuriteos süüdi mõistetud välismaalane

välja saata olenemata sellest, kas välismaalane on riiki saabunud täiskasvanuna või noores eas või

isegi seal sündinud (p 51). Kuigi kaebaja praegused sidemed Venemaaga on kahtlemata nõrgemad kui

Eestiga, ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et tema emakeel on vene keel ja tal on Vene kodakondsus.

Lisaks tuvastati riigisiseses menetluses, et kaebaja oli kunagi Venemaal ettevõtte asutanud. Kaebaja

vanust ja töötamise valdkonda arvestades ei leia EIK, et tal tekiksid Venemaaga sidemete

tugevdamisel või sinna elama asumisel ületamatud raskused (p 52).

15. XX lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa J. A., tütar Y. S., tütar A. Š. ja ema J. S. XX mõlemad

tütred on täisealised. EIK on leidnud, et vanemate ja nende täiskasvanud laste või täiskasvanud õdede-

vendade vahel ei ole perekonnaelu, kui nad ei tõenda täiendavat omavahelist sõltuvussuhet (vt

Slivenko vs. Läti, nr 48321/99, p 97, EIK 2003-X, ja hiljutisem Levakovic vs. Taani (nr 7841/14,

punkt 35, 23. oktoober 2018). XX ei ole välja toonud, et tal on vajadus hoolitseda oma alaealiste laste

või vanemate eest. Vastupidi, EIK leidis eelmises punktis viidatud lahendis, et asjas puuduvad

tõendid, et kaebajal on õigus lastelt ülalpidamist nõuda. Kaebaja üks tütardest on Vene kodanik ja

teine Eesti kodanik ( p 16 ja p 37). Isegi, kui kaebaja lahkub Venemaale, on perekondlike suhete

jätkamine, sh abikaasaga võimalik, kas XX külastamisega või muul moel. Ka EIK tõi oma eelviidatud

lahendis välja, et sekkumine XX eraellu tema Eestist väljasaatmisel ei ole kohtuasja asjaolusid

arvestades ebaproportsionaalne (p 54).

16. XX on PPA-le selgitanud, et ta ei soovi endale tagasipöördumistunnistust hankida, kuna ei soovi

lahkuda Vene Föderatsiooni (vt dtl 3). Kohus jagab PPA seisukohta, et XX keeldumist kaasa aidata

endale väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisel saab tõlgendada kui soovimatust täita talle

pandud lahkumiskohustust. Esindaja poolt kohtuistungil antud selgitused, et XX ei põgeneks, ei ole

eelnevat arvestades tõsiseltvõetavad. Põgenemisohtu suurendab kaebaja varasem kuritegelik eluviis.

Seega ei ole XX osas põgenemisohust tingituna võimalik kohaldada VSS § 10 sätestatud leebemaid

järelevalvemeetmeid.

17. XX puudub kehtiv reisidokument. PPA esitas 06.11.2020 Eesti Vabariigi Välisministeeriumile

palve edastada Venemaa Föderatsiooni Siseministeeriumile taotluse XX tagasivõtmise kohta (dtl 86).

4(4)

Taotlusele Venemaa Föderatsioonist vastust saabunud ei ole. Kuna on ilmne, et dokumentide

hankimiseks on täiendavalt aega vaja, esineb VSS § 15 lg 2 punktis 3 sätestatud alus XX

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks.

18. Kohus rahuldab PPA taotluse ja pikendab XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.04.2021 (kaasa arvatud).

(allkirjastatud digitaalselt)