2-20-15231/7 · 2-20-15231/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-15231 Tsiviilasi Vladimir Jelisejevi avaldus Mulgi vald, Polli küla, Vana- Linnutare korteriühistu juhatuse liikmete Evely Babenko ja Vaino Vankovi õigusvastase käitumise ja seaduste rikkumise tuvastamiseks ning Mulgi vald, Polli küla, Vana-Linnutare korteriühistu kehtiva põhikirjasätete seadusega vastuolevaks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Maakohtu 2. novembri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimir Jelisejevi määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Vladimir Jelisejev (avaldaja), ik XXXXXXXXXXX Puudutatud isik: Mulgi vald, Polli küla, Linnutare korteriühistu, rk 80294599 Puudutatud isiku seaduslikud esindajad: juhatuse liige Evely Babenko, ik XXXXXXXXXXX juhatuse liige Vaino Vankov, ik XXXXXXXXXXX RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu 2. novembri 2020 määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

2

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Avaldaja esitas 18.10.2020 avalduse Vana-Linnutare korteriühistu juhatuse liikmete Evely Babenko ja Vaino Vankovi õigusvastase käitumise ja seaduse rikkumise tuvastamiseks ning Vana-Linnutare korteriühistu põhikirja osaliselt seadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.

2. Tartu Maakohus keeldus 02. novembri 2020 määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja soovis, et kohus tuvastaks KÜ Linnutare juhatuse liikmete poolt toime pandud kohustuste rikkumised (sh avaldaja õiguste) ning juhatuse kohustuste täitmata jätmise. MTÜS § 32 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Sama paragrahvi teine lõige ütleb, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kohus juhtis avaldaja tähelepanu sellele, et avaldaja ei ole selgitanud, millist kahju juhatuse väidetav kohustuste rikkumine ja kohustuse täitmata jätmine on avaldajale tekitanud. Avaldaja on seisukohal, et juhatuse liikmed peaksid vastutama oma tegude eest, kuid kohtule jäi arusaamatuks, milles see vastutus väljenduma peaks. Avaldaja soovis ka, et kohus tuvastaks korteriühistu põhikirja sätted seadusega vastuolus olevateks. KrtS § 17 lg 2 kohaselt põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kohus selgitas avaldajale, et kohus ei saa muuta põhikirja sisu, seda saab teha ühistu ise. Kõiki põhikirjas olevaid punkte, mis on seadusega vastuolus, ei kohaldata ning automaatselt kohaldatakse seaduses sätestatud (KrtS § 17 lg 2). Kui avaldaja soovib tuvastada mõne korteriühistu otsuse õigusvastasust, siis tuleb esitada avaldus korteriühistu otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Avaldaja esitatud avaldusega ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. Seadusega vastuolus olevaid põhikirja sätteid ei saa kohaldada ning selleks ei ole vaja eraldi kohtumenetlust algatada.

MÄÄRUSKAEBUS 3. Avaldaja esitas Tartu Maakohtu 2. novembri 2020 määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määrus ning rahuldada määruskaebus. Avaldaja on seisukohal, et Tartu Maakohus tugines vääralt TsMS § 371 lg p-le 2.

3

Avaldaja soovis, et kohus tuvastaks korteriühistu põhikirja vastuolu seadustega. Kohtu seisukoht, et esitatud avaldusega ei ole võimalik saavutada avaldaja soovitud eesmärki, on pigem eelduslik/oletuslik. Avaldaja pöördus kohtusse TsMS § 613 lg 1 alusel avaldusega oma õiguste kaitseks, sooviga, et kohus tuvastaks KÜ Linnutare juhatuse liikmete Evely Babenko ja Vaino Vankovi õigusvastase käitumise ja seaduste rikkumised, samuti kehtiva põhikirja sätete vastuolu korteriomandi- ja korteriühistuseadusega. Nimetatud asjaolude tuvastamata jätmine takistab edaspidi avaldajal ja ka teistel korteriomanikel ühistus oma õiguste realiseerimist. 4. Puudutatud isikud määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 6. Avaldaja esitas maakohtule avalduse, mis kuulub lahendamisele hagita menetluse sätete järgi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaadatakse hagita asi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita asjade menetlusse võtmisest keeldumist seadus ei reguleeri. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevaga tuleb avaldus jätta menetlemata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt ei võeta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja (käesolevalt avaldaja) seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja (avaldaja) taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud sätte eesmärgiks on menetlusökonoomia tagamine ning menetlusosalistele kulutuste tekkimise vältimine, sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust (Riigikohtu 5. juuni 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p 10). 7. Avaldaja soovib, et kohus tuvastaks kehtiva põhikirja sätete vastuolu korteriomandi- ja korteriühistuseadusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja taotlusega tuvastada korteriühistu põhikirja sätete vastuolu korteriomandi- ja korteriühistuseadusega (KrtS) ei ole võimalik saavutada avaldaja eesmärki. KrtS § 17 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse põhikirja sätete asemel, mis on vastuolus seadusega, seaduses sätestatut. Seega pole põhikirja sätete vastuolu seadusega vajalik tuvastada, sest seadusega vastuolus olevad sätted ei kuulu kohaldamisele. Kui korteriühistu ei ole arvestanud KrtS § 17 lg-ga 2 ning on kohaldanud mõnda seadusega vastuolus olevat põhikirja sätet, saab avaldaja esitada, nagu maakohus määruse põhjendustes ütles, avalduse korteriühistu poolt vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Avaldaja on viidanud rikkumistele 04.07.2020 korteriomanike üldkoosoleku läbiviimisel. Kui avaldaja leiab, et üldkoosoleku kokkukutsumisel või otsuse vastuvõtmisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, on tal õigus esitada KrtS § 29 alusel avaldus korteriühistu otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. 8. Avaldajal puudub õigus esitada KÜ Linnutare juhatuse liikmete Evely Babenko ja Vaino Vankovi õigusvastase käitumise ja seaduste rikkumiste osas tuvastusnõuet. Korteriühistu on mittetulundusühing ning juhatuse liikme vastutusele kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-i 32.

4

MTÜS § 32 kujutab endast sisuliselt äriühingu nõuet juhtorgani liikme vastu, mille võib ühingu kasuks maksma panna ka ühingu võlausaldaja. Seega saaks hageja teoreetiliselt esitada kahju hüvitamise nõude kostjate vastu, milles nõuaks kahju hüvitamist ühingule. MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude saab esitada eelkõige korteriühistu, kes peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. 9. Avaldaja on määruskaebuses rõhutanud, et iga inimese põhiõigus on pöörduda õiguste kaitseks kohtu poole. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Eelnevast tuleneb, et kohtulikku kaitset ei saa nõuda abstraktselt olukorras, kus õigusi ei ole rikutud, samuti kui õiguste kaitset ei ole seadusega tagatud. 10. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/