2-20-5519/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. detsember 2020

Tsiviilasja number

2-20-5519

Tsiviilasi

A.A. i hagi B.B. vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. septembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): A.A. (isikukood XXX), esindaja

vandeadvokaat Robert Sarv

Vastustaja (kostja): B.B. (isikukood XXX), esindaja

vandeadvokaat Mart Sikut

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.A. i apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 4. septembri 2020. a

otsus osaliselt menetluskulude jaotuse ja rahalise

kindlaksmääramise osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada

hagi, jätta menetluskulud maakohtus B.B. kanda

ning mõista B.B. lt A.A. i kasuks välja menetluskulu

1585 eurot (koos käibemakusga).

Ringkonnakohs

täpsustab

maakohtu

otsuse

resolutsiooni punkti 1 hagi rahuldamise ulatuse osas.

4. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagiavaldus.

4.2. Mõista B.B. lt (Kangro) A.A. i kasuks välja

mittevaraline kahju summas 300 eurot.

4.3. Välja mõista B.B. lt A.A. i kasuks viivis

põhinõudelt (300 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) §

113 lg-s 1 sätestatud määras alates B.B. vastu hagi

esitamisest, s.o alates 13. aprillist 2020 kuni

põhinõude rahuldamiseni.

4.4. Jätta menetluskulud B.B. kanda.

4.5. Välja mõista B.B. lt A.A. i kasuks menetluskulu

1585 eurot (koos käibemaksuga).

4.6. Välja mõista B.B. lt A.A. i kasuks tasumata ja

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4.7.

Toimetada

kohtuotsuse

koopia

kätte

menetlusosalistele.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud

poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 14. aprillil 2020 hagi B.B. (kostja) vastu mittevaralise kahju kohtu

äranägemisel

hüvitamiseks.

Hagiavalduse

kohaselt

avaldas

kostja

veebipõhise

suhtlusvõrgustiku Facebook lehel hageja mainet kahjustava kommentaari. Arvestades

elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine

täielikku hävitamist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist, pidas hageja õiglaseks

hüvitiseks vähemalt 5000 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kommentaar oli suunatud kohatu tegevuse vastu lasteaias,

mitte hageja vastu isiklikult.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 4. septembri 2020. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja mittevaralise kahju 300 eurot ning sellelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 13. aprillil 2020 kuni põhinõude rahuldamiseni.

Maakohus jättis menetluskulud 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda, mõistes

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1109 eurot 50 senti (koos käibemaksuga) ning sellelt

viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja oma kommentaariga andnud väärtushinnangu

hageja tegevusele lasteaedades. Kostjal ei olnud mõistlikku õigustust hageja tegevust üldsuse

ees halvustada. Kostja väljendus on halvustav ning alavääristab hagejat ja on sellest tulenevalt

hageja au teotav. Kostja kommentaar on kättesaadav piiramatu arvuga isikute ringile

(avalikkusele). Antud juhul ei ole rikkumine õigustatud. Kostja ei ole tõendanud süüd

välistavaid asjaolusid. Asjaolu, et nüüdseks on kommentaar kustutatud, ei tee kommentaari

kirjutamist ja selle kättesaadavaks tegemist üldsusele olematuks.

Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja

ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS §

134 lg 5). Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus

diskretsiooni alusel. Maakohtu hinnangul on hageja pakutud 5000 eurot kostja rikkumist

arvestades ebaproportsionaalselt suur. Vaidlusaluste ebakohaste väärtushinnangute avaldamine

ei saanud tekitada hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Kohtute praktikas on ühekordse

isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 100–2000 eurot.

Antud juhul saab mittevaralise kahju mõistlikuks summaks pidada 300 eurot.

Maakohus leidis, et kuivõrd hagi on rahuldatud ligikaudselt 70% ulatuses, tuleb TsMS § 163

lg-st 1 juhindudes jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja ja 70% ulatuses kostja kanda. Kostja

ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja 14. augusti 2020. a menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv hagiavalduse esitamisel 325 eurot ning

õigusabikulud 2250, kokku 2575 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale

vastuväiteid esitanud. Hageja esindaja tunnihind 150 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik.

Hageja esindaja ajakulu on kohati ülepaisutatud. Hageja dokumendid sisaldasid korduseid

eelmistest dokumentidest ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud mitu sama

sisuga hagiavaldust, seega kasutas ilmselt esindaja ühte ja sama hagiavalduse põhja, mida

muutis vastavalt asjaoludele. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg ei ole

taotletud ulatuses põhjendatud. Hageja põhjendatud õigusabikulu on 7 tundi, s.o rahaliselt 1260

eurot (koos käibemaksuga). Lisaks eelnevale tuleb hagejale hüvitada riigilõiv 325 eurot. Seega

on hageja põhjendatud kulud 1585 eurot, millest 70%, s.o 1109 eurot 50 senti tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus osas, millega maakohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ning menetluskulude jaotuse ja

rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada hagi täielikult, jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 2575 eurot (koos käibemaksuga).

Apellatsioonkaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud märkima otsuse resolutsiooni, et

rahuldas hagi täielikult. Kohtuotsuse põhjendustes ei ole põhjendatud, miks kohus rahuldab

hagi vaid osaliselt. Hageja ei nõudnud konkreetse summa tasumist, vaid palus kohtul mõista

tema kasuks välja hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel.

Kuivõrd hagi rahuldati täielikult, tuleb menetluskulud jätta vastavalt TsMS § 162 lg-le 1

100% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetlusdokumendid ei sisalda kordusi. Kohtul pole alust lähtuda kohtusüsteemis

sisalduvatest andmetest hageja teiste menetluste kohta. Hageja ei eita, et sarnaseid hagiavaldusi

on kohtusse esitatud, kuid iga selline hagiavaldus sisaldab täiesti erinevaid tõendeid, faktilisi

asjaolusid ja nende põhjendusi ning iga üksik hagiavaldus koosneb enam kui kümnest

leheküljest. Kuna mõned hagiavaldused ongi eelmistele õiguslike põhjenduste poolest (mitte

aga faktiliste asjaolude poolest) sarnanenud, kajastaski hageja menetluskulusid üksnes selles

ulatuses, nagu nad antud asjas põhjendatud on. Hagiavalduse koostamine ei koosne ainult

kirjutamistööst, vaid sellele eelneb erinevatele faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu ning

menetlusliku perspektiivi andmine. Hüvitada tuleb ka menetluskulude nimekirja koostamisele

kulunud tasu.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Hagi on rahuldatud osaliselt. Hageja nõuded tuginesidki suures osas asjaoludele, mis ei leidnud

tõendamist. Tõendamist leidis üksnes see, et kostja avaldas ebakohase väärtushinnangu, kuid

erinevalt hageja poolt väidetust, ei põhjustanud see kohtu seisukohast hagejale ülemääraseid

hingelisi üleelamisi, mis oleks hageja maine täielikult hävitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Ringkonnakohus

tühistab

maakohtu

otsuse

menetluskulude

jaotuse

ja

rahalise

kindlaksmääramise osas ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab menetluskulud maakohtus

kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1585 eurot (koos

käibemaksuga), s.o riigilõiv 325 eurot ning õigusabikulu 1260 eurot (koos käibemaksuga)

(TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohs täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 hagi

rahuldamise ulatuse osas.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuivõrd pooled ei vaidlusta maakohtu

otsust hagi rahuldamise ning mittevaralise kahju väljamõistmise osas, on maakohtu otsus selles

osas jõustunud.

8. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rahuldas hagi täielikult,

ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse resolutsiooni.

Hageja saab nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui vaidlusalune kommentaar on tema au ja

väärikust teotav ja hageja hingeline valu seda õigustab. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise

kohustuse tekkimiseks piisab ka ühest õigusvastast väärtushinnangut võimaldavast ebaõigest

faktiväitest, juhul kui selle avaldamist ei saa lugeda VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud asjaoludel

õiguspäraseks. Hageja ega kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, et mittevaralise kahju

hüvitamise eeldused on täidetud.

Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, on mittevaralise kahju

hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus

mittevaralise kahju hüvitamise nõude (Riigikohtu 1. veebruari 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-142-16, p 15). Praegusel juhul piisab seega mittevaralise kahju hüvitise

väljamõistmiseks sellest, et on tuvastatud, et kostja avaldas hageja suhtes au teotavaid

ebakohaseid väärtushinnanguid.

Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju

hüvitis on põhjendatud. Kostja vastuses apellatsioonkaebusele viidatud asjaolud, s.o kas hageja

võimalused sissetuleku teenimiseks on kostja tegevuse tõttu vähenenud või mitte, kas kostja

tegevus on tekitanud hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi, kas hageja on pidanud tundma

avalikult häbitunnet jne, mõjutavad just hageja kasuks väljamõistetava kahju suurust.

Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni

alusel. Hageja palus mõista hüvitist kohtu äranägemisel, mida kohus ka tegi. Kohus ei saanud

mõista hüvitist juhul, kui poleks täidetud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused.

9. Kuivõrd hagi on rahuldatud täielikult, tuleb menetluskulud maakohtus jätta TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda.

10. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 18. mai 2010 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19).

Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel,

tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohtu hinnangul on

maakohus TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust praegusel juhul õiguspäraselt teostanud

ning piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja töö mahtu. Sellest

tulenevalt on maakohus õigesti vähendanud toimingute ajakulu vaidlustatud otsuses märgitud

ulatuses.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maakohtus riigilõiv

325 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2250 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepingulisel

esindajal kuulus hageja esindamisele maakohtus kokku 12,5 tundi. Maakohus luges

põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakuluks 7 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub, et antud vaidluse keerukust ja

mahtu arvestades on nimetatud ajakulu põhjendatud ja mõistlik. Hageja esindaja on esitanud

maakohtu menetluses 4 dokumenti, s.o hagiavaldus, kaks vastust kostja vastustele ja

menetluskulude nimekiri.

Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et hagiavalduse ettevalmistamisel, tuleb

hagejal analüüsida nõude aluseks olevaid asjaolusid. Seega isegi kui hageja esitas mitu sarnast

hagiavaldust erinevate kostjate vastu, ei ole need hagid ilmselt absoluutselt identsed. Kuivõrd

tegemist on aga sarnaste hagiavaldustega ning nõuete õiguslik põhjendus on sama, siis saab see

kohtu hinnangul olla põhjendatuks peetava ajakulu vähendamise aluseks. Maakohtu otsusest ei

tulene, et maakohus jätab menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu täielikult arvestamata,

vaid maakohus ei nõustu nimekirjas taotletud ajakulu suurustega.

Maakohus luges kogu menetlust silmas pidades lepingulise esindaja ajakulu 7 tundi piisavaks

ning ringkonnakohus nõustub sellega. Tegemist ei olnud tavapärasest suurema ja mahukama

vaidlusega, hageja esindaja oli algusest peale kursis vaidluse asjaoludega, kostja vastused on

olnud üsna lakoonilised (ei ületanud lehekülge) ega sisaldanud tõendeid, mida oleks hageja

esindaja pidanud hindama. Kostja vastustele seisukohtade koostamine ei eeldanud mahukate

dokumentide läbitöötamist. Seetõttu määras maakohus õigesti hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajaliku menetluskulude suurusena 1260 eurot (koos käibemaksuga).

Kuivõrd ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust maakohtu menetluses, tuleb hageja

põhjendatud ja vajalikud kulutused mõista kostjalt kogu ulatuses välja, s.o 1585 eurot (koos

käibemaksuga), s.o riigilõiv 325 eurot ning õigusabikulu 1260 eurot (koos käibemaksuga).

11. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse nii

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, kui ka menetluskulude jaotust. Kuigi TsMS § 178

pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele,

reguleerib § 178 lg 1 ka menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt kohaldub

ka praegusel juhul TsMS § 178 lg 4. Seega jätab ringkonnakohtus menetluskulud poolte endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke