1-10-5577/2 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.mail 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-10-5577 Kohtunik Inna Kirsipuu täitmiskohtunikuna Avaldus Raivo Rannamaa avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 072/2009/2172 sundraha nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu Avalduse esitaja Raivo Rannamaa, isikukood 36402142248, elukoht xxx Resolutsioon Juhindudes TMS § 207, KarS § 82 lg 1 p 2 kohus

MÄÄRAS:

Lõpetada Raivo Rannamaa suhtes täitemenetlus täiteasjas 072/2009/2172 Ida-Viru Maakohtu 19.01.2001 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-80/01 sundraha sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu.

Vabastada Raivo Rannamaa vara või arveldusarve aresti alt täitemenetluse nr. 072/2009/2172 raames.

Määruse ärakiri saata Raivo Rannamaale ja kohtutäitur Risto Küttile.

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Ida-Viru Maakohtu 19.01.2001 kohtuotsusega tunnistati Raivo Rannamaa süüdi KrK § 139 lg 2 p 2 järgi ning karistati 3 kuu 2 päeva vabadusekaotusega. Kohtuotsusega mõisteti temalt riigi tuludesse välja sundraha 1600 krooni. Kohtuotsus jõustus 30.01.2001.

28.04.2010 saabus Viru Maakohtusse Raivo Rannamaa avaldus, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 072/2009/2172 sundraha sissenõudmises seoses nõude aegumisega.

Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Ida-Viru Maakohtu 19.01.2001 otsuse nr 1- 80/01 alusel on kohtutäitur Risto Kütti poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 072/2009/2172.

Kohtutäitur on saatnud võlgnikule täitekutse ettepanekuga nõue vabatahtlikult täita ja samuti otsuse kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta. 06.01.2010 on täitur koostanud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Raivo Rannamaa avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul.

KarS § 82 lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus lähtub aegumistähtaja arvestamisel KarS redaktsioonist, mis kehtis kuni 31.12.2009, kuna KarS § 5 lg 3 kohaselt ei ole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu.

Toimiku materjalidest on näha, et Ida-Viru Maakohtu 19.01.2001 kohtuotsusega karistati Raivo Rannamaad KrK § 139 lg 2 p 2 järgi, mis jõustus 30.01.2001. Tegemist on teise astme kuriteoga. Järelikult, Raivo Rannamaa suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 30.01.2004 (30.01.2001 pluss 3 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused.

Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid.

Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtuvõi kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtuvõi kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks.

Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 2 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud

Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele.

Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud.

KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Kohtule esitatud toimiku materjalidest ei nähtu, et kohus oleks Raivo Rannamaalt 19.01.2001 kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 30.01.2004 (alates otsuse jõustumisest pluss 3 aastat)

TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.

Kohtu hinnangul 19.01.2001 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 30.01.2001 on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt.

Kohus leiab, et Ida-Viru Maakohtu 19.01.2001 otsuse jõustumisest 30.01.2001 kuni käesoleva ajani on möödunud üle kolme aasta, seega ka aegumise tähtaeg sundraha sissenõudmiseks kooskõlas KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt on möödunud.

Kohtunik Inna Kirsipuu