1-20-6346/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. detsembril 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-6346 Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19. novembri 2020 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava Jevgeni Konobritski (ik 38109180302) määruskaebus Prokurör Diana Helila Kaitsja Toomas Laanemaa

RESOLUTSIOON

Jätta Jevgeni Konobritski määruskaebus Harju Maakohtu 19. novembri 2020.a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Jevgeni Konobritski süüdi KarS § 422 lg 1 ja KarS § 123 lg 1 järgi ning mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja lg 3 ning KarS § 64 lg 1 alusel loeti Pärnu Maakohtu 06.05.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-2956 mõistetud kergem karistus (3 kuud ja 29 päeva) kaetuks antud kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega (8 kuud) ning loeti Jevgeni Konobritski poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Jevgeni Konobritski tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti Jevgeni Konobritskile liitkaristus, suurendades antud kohtuotsuse mõistetud karistust (8 kuud) mõistetud karistuse (2 aastat) võrra ning loeti Jevgeni Konobritski poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Jevgeni Konobritski karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja algust arvestati tema kinnipidamisest, s.o 27.05.2020.a. Kohus tegi otsuse asitõendite osas. Jevgeni Konobritskilt mõisteti KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna välja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 19E-PÕI0103 kulu 84 eurot; ekspertiisi nr 20E – GE0557 kulu 342 eurot; ekspertiisi nr 20E – GE0649 kulu 57 eurot; ekspertiisi nr 20E – AN0616 kulu 168 eurot; ekspertiisi nr 20E – AN0637 kulu 840 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 919,68 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 kohustati menetluskulud summas 3870,68 eurot tasuma 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda 322,56 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 322,52 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti riigi kanda ekspertiisi nr 20E – GE0557 teostamise kulust osa, s.o 570 eurot.

2. Kohtuotsusele esitas Jevgeni Konobritski määruskaebuse, kus vaidlustab menetluskulude väljamõistmist. Leiab, et menetluskulud on liiga suured, eriti L.Viili kaitsekulud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata.

4. Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt saab KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid KrMS-i 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Jevgeni Konobritski on määruskaebuses vaidlustanud temalt menetluskulude väljamõistmist. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. Süüdistatava määruskaebuses igasugused viited eelnimetatud normide rikkumistele puuduvad. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et 04. novembril 2020 prokuröri, süüdistatava Jevgeni Konobritski ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppes on viidatud KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-le 4,9 ja ära näidatud kõik menetluskulud, sealhulgas eraldi kaitsja L.Viili kulud. Samuti on märgitud, et nendele lisanduvad kaitsja T.Laanemaal tekkinud kulud

kohtumenetluses. Samuti on kokkuleppes ära näidatud, et menetluskulud kuuluvad süüdistatava poolt tasumisele KrMS § 180 lg 3 kohaldamisega, ositi 12 kuu jooksul ( t.lk. 16- 18). Seega oli süüdistatav juba kokkuleppe sõlmimise ajal teadlik väljamõistmisele kuuluva menetluskulu summa suurusest ja ositi tasumise kohustusest 12 kuu jooksul. Ta on kaitsja juuresolekul ja pärast õigustega tutvumist, kokkuleppega nõustunud ning sellele alla kirjutanud. Ka on süüdistatav maakohtu istungil pärast maakohtu poolt talle õiguste tutvustamist, kaitsja juuresolekul kinnitanud, et kokkulepe on arusaadav ja nõustunud sellega täies ulatuses. Samuti on ta kinnitanud, et kokkuleppe sõlmimine oli tema tõeline tahe ( t.lk. 19-20).

Nagu eelpool märgitud, on süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude suurus kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada, kuna kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega.

5. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Riigikohus on samuti selgitanud, et süüdistatav saab sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda (vt RKKKo 3-1-1-81-11, p 27).

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava Jevgeni Konobritski määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

(allkirjastatud digitaalselt)