2-20-111143/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. detsember 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-111143

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi O. S. vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja A.-

L. V. (e-post: xxx)

Kostja: O. S. (isikukood: xxx, tegelik viibimiskoht kohtule

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt O. S. hageja OK Incure OÜ kasuks

põhivõlgnevus summas 1 800 eurot, intress summas 446,94

eurot ja viivis summas 107,92 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles 16.06.2020 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis ületab 107,92 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt O. S. hageja OK Incure OÜ kasuks

menetluskulud summas 275 eurot (riigilõiv).

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal

O. S. tasuda hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS

§ 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud

mõjuvast

põhjusest.

Kaja

võib

esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajale

tuleb

lisada

kõik

asja

ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-s, arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

SEB

Pank

AS-s

või

arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-s. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt

ja arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles

kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti.

Maksedokument

kautsjoni

tasumise

kohta

või

maksedokumendil

olevad

kõik

andmed

selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses

esineva

sellise

puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Käesoleval

juhul peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada

järgmist.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse summas 1 800 eurot, intressi summas 446,94 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise summas 638,82 eurot väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja

viivisenõue kuulub rahuldamisele vaid osaliselt.

Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostjaga sõlmitud krediidilepingus lepiti kokku

intressimääras 46,80% aastas, mida kohaldati lepingu kohaselt ka viivisemäärana. Viidatud

lepingu punkti puhul on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 mõttes. Asjast ei nähtu, et kostja

oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui

füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist

kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks.

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu

tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks

VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see

kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-

1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul

tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Riigikohus on 10.05.2016 otsuses nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata

VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe,

kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Tühise

tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.

Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Tüüptingimustega krediidilepingus märgitud

viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (3x8%), mistõttu on viidatud

laenulepingu punkt tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 46,80% aastas suuruse viivise

määra osas, sest viivisenõudega sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte

õiguste ja kohustuste tasakaalust.

Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-

st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Tühise tüüptingimuse

korral saab võlausaldaja nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel, käesoleval juhul

VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud seadusjärgses määras (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

1 800 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 17.09.2019 –

16.06.2020 107,92 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis

summas 107,92 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik