1-20-8909/41-20-8909/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M R U S Ä Ä

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2020 kohtumajas Jõhvi Kriminaalasja number

1-20-8909 (172401000 ) 45

Kohtunik

Larissa Prokopenko kirjalikus menetluses

Kohtuasi V E 22 lg 3 213 lg 2 p 4 KarS § – järgi kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Sofja Hristoforova prokurör

Kahtlustatav

RESOLUTSIO

ON Juhindudes KrMS § ja § 385 p 10 202 kohus MÄÄRAS :

Kriminaalmenetlus V E süüdistuses KarS § – järgi lõpetada 22 lg 3 213 lg 2 p 4 KrMS § alusel, avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 202 lg 1

KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada V Et tasuma kriminaalmenetluse kulud kokku summas 684,96 eurot 6 kuu jooksul . alates kohtumääruse jõustumisest KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada V Et tasuma riig tuludesse kindel summa 600 eurot 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

Menetluskulud ja kindel summa kokku 1284,96 eurot tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE571010220229377229 SWEDBANK EE062200221059223099 LUMINOR BANK EE221700017003510302 LHV pank EE567700771003819792 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700053341 ning selgitusse märkida kahtlustatava -ja perekonnanimi, kriminaalasja nr 1-20-8909, ees menetluskulud ja kindel summa. Kui V E talle pandud kohustusi, ei täida uuendatakse kriminaalmenetlus kohtumäärusega.

Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

2

ASJAOLUD JA

KOHTU PÕHJENDUSED

Viru Ringkonnaprokuratuuri abipr 03.12.2020 Viru Maakohtule taotluse, milles okurör esitas palub lõpetada kriminaalmenetlus suhtes KrMS § 202 alusel. V E

Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 17240100045, milles alustati menetlust KarS § 22 lg 3 – 213 lg 2 p 4 tunnustel selles, et R Si kasutusse andsid erinevad Ida-Virumaal elavad isikud enda nimele avatud arvelduskontode ja kogumishoiuste andmed, S edastas need varalise kasu saamise ning arvutikelmuse toimepanemisele kaasaitamise eesmärgil seni tuvastamata isikule/isikutele, kes sekkusid ebaseaduslikult PayPal (Europe) S.à.r.l. et Cie S.C.A.’le (edaspidi PayPal) andmetöötlusprotsessi ning teostasid PayPal süsteemis olevatelt kontodelt ülekandeid. On alust arvata, et laekunud raha on saadud pettuse teel. V E kahtlustatakse selles, et tema edastas uurimisega tuvastamata kohas 2017 aasta alguses t (täpne kuupäev tuvastamata) enda AS SEB Pank arvelduskonto nr XXX sh internetipanga kasutajatunnuse ja paroolid ning deebetkaardi R Si kasutusse, kelle eesmärgiks oli teostada eelnimetatud arvelduskontole rahaülekanded, mis on ebaseaduslikult saadud arvutikelmuse tõttu. R S V E AS SEB Pank internetipangale, avas 2017 aasta alguses oma , omades juurdepääsu elukohas aadressil xxx AS SEB Pank internetipanga kaudu arvutikelmusele kaasaaitamise eesmärgil V E nimel arvelduskonto nr ja arvelduskonto nr . Lisaks sellele avas R S XXX XXX aprillis 2017 V E nimel AS SEB Pank internetipangas arvelduskonto nr . Samuti 2017 XXX aasta alguses avas R S oma elukohas xxx J C Transferwise maksesüsteemis kasutajakonto nimele. Seejärel edastas varalise kasu saamise ja arvutikelmusele kaasaaitamise eesmärgil R S V E AS SEB Pank arvelduskonto nr andmed seni tuvastamata isikule, kes sisenes USAs XXX tegutseva panga Capital One kontole nr xxx-xxx ning teostas Transferwise maksesüsteemi vahendusel ilma arvelduskonto valdaja teadmata ja nõusolekuta ülekande summas 3 634,08 eurot V E arvelduskontole nr

asukohaga Rakvere tn. 29, Jõhvi summas 120,00 eurot. Samuti pärast konto avamist edastas R S varalise kasu saamise ja arvutikelmusele kaasaaitamise eesmärgil uurimisega tuvastamata asjaoludel seni tuvastamata isikutele V E AS SEB Pank arvelduskonto nr

kohaga Järveküla tee 68, Kohtla Järve;  12.04.2017 ajavahemikul 12:25-12:26 kogusummas 2 235 eurot pangaautomaadist xxx

asukohaga Narva mnt 10, Jõhvi. Väljavõetud sularahast jättis R S osa endale ning osa s.o 2 416,90 eurot edastas R S 11.04.2017 Western Union raha ülekandesüsteemi kaudu O Hle aadressile xxx.

3

Oma tegevusega tekitas V E koos R Si ja seni tuvastamata isikutega varalist kahju kogusummas 8545,48 euro t. V E - tegu on kvalifitseeritud KarS § 22 lg 3 § 213 lg 2 p 4 järgi, s.o ta pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel grupi poolt, osutades varalise kasu saamise eesmärgil ainelist ja füüsilist kaasabi.

Käesolevas kriminaalasjas on isiku süüd kinnitavateks tõenditeks: 1. Rahapesu andmebüroo teavitus /k. I, tl 1 13/ tõendab Rahapesu andmebüroo poolt - materjalide edastamist prokuratuuri menetluse alustamise otsustamiseks; 2. 37, 63 - 75/ - AS SEB pank vastus päringule ja vaatlusprotokoll /k. I, tl. 14 – tõendab rahavoogude liikumist V E arveldusarvetel ning seda, et E arveldusarvelt võttis sularaha välja R S; 3. xxx

vastus päringule /k. I, tl. 38 – tõendab, et IP 49/ - -aadressi, mis on seotud välismaksetega arveldusarvel, ühenduspunkt on V E xxx asuv korter (R. Si elukoht); 4. Transferwise Ltd Eesti

filiaali vastus päringule /k. I, tl. 50 – 54/ tõendab, mis IP- aadressiga on seotud V E C J arveldusarvele laekunud makse selgitusega „ “ 5.

R S kasutas V E Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll /k. I, tl. 61 – 62/ tõendab, et arveldusarvet; 6. Kahtlustatava R S 180, k. III, tl. 202 V E

i ütlused /k. I, tl. 167 – – 245/ tõendavad, et oli teadlik tema arveldusarve kasutamisest R S

i poolt varalise kasu saamise eesmärgil; 7. Kahtlustatava V E -

ülekuulamise protokollid /k. III, tl 129 134/ tõendavad, et võimaldas teisel isikul kasutada enda arvelduskontot varalise kasu saamise eesmärgil; 8. 158/ - Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll /k. II, tl. 151 – tõendab, et 11.04.2017 ja 12. V E arveldusarvele, toimus temal suhtlus R 04.2017, e päevadel, mil raha laekus Siga; 9. SEB vastus järelepärimisele /k. II, tl. 183 – 236/ tõendab, et 194, 233 - V El oli sõlmitud kiirteavitamise leping (laekumised arveldusarvele üle 150 euro), mis oli seotud tema kasutuses oleva telefoninumbriga ning kiirteavitamise leping lõpetati 14.08.2017; 10. Vaatlusprotokoll /k. II, tl. 228 R S kasutas V E kontot. – 230/ tõendab, et Kriminaalasja kohtueelses menetluses V E on tõendamist leidnud, et on talle süüks pandava kuriteo toime pannud. KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalasjas kahtlustatakse V E

t KarS § 22 lg 3 – 213 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on II astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb ette karistuseks ühe- kuni viieaastase vangistuse. V Ele inkrimineeritava kuriteo toimepanemisest on möödunud ligikaudu neli aastat. Kriminaalasja materjalide kohaselt nimetatud kahtlustatava tegevuse tagajärjel tsiviilhagi esitatud ei ole. Isiku süü antud kuriteo toimepanemise puhul ei ole suur. Nimelt kasutati kahtlustatavat pelgalt selleks, et pettuse teel saadud raha pangakontodelt kätte saada. Ei ole tuvastatud, et V E ise oleks kuriteo toimepanemise tagajärjel ise materiaalset kasu saanud. on nõus V E

4

kriminaalmenetluse lõpetamisega ( õus hüvitama kriminaalmenetluse 30.11.2020.a taotlus), n kulud ning nõus täitma prokuratuuri poolt pandud kohustust. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, mepanemist ühe aasta jooksul isiku suhtes on enne uue kuriteo toi kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Eeltoodud asjaolusid V E puhul tuvastatud ei ole. Täiendavalt ei ole õiguskaitseorganitele laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Tegemist oli ühekordse rikkumisega, mille keelatusest on V E aru saanud. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et V E suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetluse jätkamine ega karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks V E suhtes ning KrMS § 202 lg 1 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Kohustuste määramisel tuleb arvestada seda, et taotleb, et kohustusena määratakse V E ise talle makset riigi tuludesse summas 600 eurot. E esitas prokuratuurile töölepingu koopia, millest nähtub, et alates 01.12.2020 asub ta tööle ettevõttesse . Taotlusest nähtub, et xxx xxx V E ing 600 eurot riigi on nõus tasuma kriminaalmenetluse kulud (riigi õigusabi) 684,96 eurot n tuludesse. Kohustuste määramisel tuleb prokuröri hinnangul lähtuda kahtlustatava süü suurusest ning prokurör on arvamusel, et eelpool nimetatud kohustuste määramine on kooskõlas teopanusega. Kuivõrd isikule määratavate kohustuste osas on seadusandja jätnud E kohtule küllaltki suure diskretsiooniõiguse, taotleb prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetamisel määrata V E kohustus teha makse riigi tuludesse summas 600 (kuussada) eurot le KrMS § 202 lg 2 p 2 mõttes ning kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 684,96 eurot KrMS § 202 lg 2 p 1 mõttes. V E le on selgitatud, et KrMS § 202 lg 6 kohaselt uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

Kõnealuse kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS §

213 lg 2 näeb ette ühe- kuni viieeaastase vangistuse 3 . Kuriteo toimepanemisest on möödunud üle aasta. V E on varem kriminaalkorras karistamata, tema kergendavaid ja raskendavaid süüd asjaolusid tuvastatud ei ole. Kuna tema süü pole antud kriminaalasjas suur, puudub krimin V E on andnud aalmenetluse jätkamiseks Viru Maakohtus avalik menetlushuvi. n 6 kuu jooksul menetluskulud summas 684,96 eurot ning kindle summa õusoleku tasuda 600 eurot. Menetluse jätkamine ei ole vajalik eripreventiivsest kaalutlusest, kuna V E mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmis on võimalik mõjutada ka kohustuse ega ei ole otstarbekas ning teda panemisega

kriminaalmenetluse lõpetamisel.

5

Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks suhtes KrMS § 202 V E lg 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. V E menetluskulud on võtnud endale kohustuseks tasuda ja kindle summa riigituludesse 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest Süüdistataval on . kindel elu-

n

ja töökoht, mille tõttu on ta võimeli e oma kohustusi õigeaegselt täitma.

Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et antud juhul on süüdistatava

Kohus leiab, et süüdistatava võib mõjutada mittekaristuslik t ke meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuste määramine.

KOHTU MEETEMED

Kohus leiab, et kriminaalmenetlus V E 22 lg 3 213 lg 2 p 4 süüdistuses KarS § – järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel avaliku huvi puudumise tõttu.

Määrata V Ele kohustuseks tasuda menetluskulud kokku summas 684,96 eurot ja kindel summa 600 eurot 6 kuu . jooksul alates määruse jõustumisest

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko