2-20-133158/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-133158

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

8. detsember 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-133158

Tsiviilasi

K.T. hagi G.P. vastu 574,35 euro nõudes

Tsiviilasja hind

574,35 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja K.T. (ik XXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat T.J, e-post XXX;

kostja G.P. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.T. hagi G.P. vastu.

2. Välja mõista G.P. K.T. kasuks 574,35 eurot.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud G.P. kanda.

5. Määrata K.T. menetluskulude rahaliseks suuruseks 515 eurot, millest 125 eurot on

riigilõiv ja 390 eurot lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga.

6. Välja mõista G.P. K.T. kasuks menetluskulud 515 eurot.

7. Välja mõista G.P. K.T. kasuks viivis menetluskuludelt 515 eurot alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

2(4)

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2

kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid XX.XX.XXXX üürilepingu võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 271 tähenduses, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele

isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu

(üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik VÕS § 292 lg 1 järgi kandma muid üüritud asjaga

seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu

üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

Antud juhul kohustus kostja üürnikuna tasuma hagejale kui üürileandjale üüri lepingu eseme

kasutamise eest (lepingu p 2.1) ning kõigi tema poolt tarbitud kommunaalteenuste (sh soe ja

külm vesi, kanalisatsioon ja küte) eest vastavalt kehtestatud tariifidele ja arvestite näitudele

üürileandja või seda vahendava isiku poolt esitatud arvete alusel (lepingu p 2.2.1); elektrienergia

eest kehtestatud ametlike tariifide alusel vastavalt voolumõõtja näidule (lepingu p 2.2.2) ning

telefoniteenuse kasutamise eest vastavalt teenuse osutaja poolt esitatud arvetele (lepingu p 2.2.3).

3. Hageja on esitanud kohtule üürilepingu rikkumisest tuleneva nõude. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib

võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista 574,35 eurot (659,65 – 190 + 104,72 = 574,37).

XX.XX.XXXX üürilepingu lõpetamise kokkuleppes ja eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis

on kostja tunnistanud, et 29.02.2020 seisuga on tal üürilepingust tulenev võlgnevus hageja ees

659,65 eurot, mille tasub hiljemalt 31.05.2020 (p 7). Ühtlasi on pooled fikseerinud veearvesti

näidud XX.XX.XXXX seisuga nii köögis (külm 99,829 ja soe 196,830) kui vannitoas (külm

768,979 ja soe 481,766) (p 5).

Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud kokkuleppes märgitud võlgnevusest 190 eurot,

võlgnedes kokkuleppe alusel käesoleval ajal 469,65 eurot (659,65 – 190 = 469,65). Kostja on

sisuliselt kokkuleppe järgset nõuet tunnistanud, märkides nii 27.11.2020 kui ka 03.12.2020

elektronkirjas, et tunnistab nõuet 469,63 euro ulatuses. Lisaks märgib kostja, et on nõus

võlgnevuse tasuma 25 euro kaupa kuus, kuna tema sissetulek on alla miinimumi ja tal on kolm

ülalpeetavat.

Kuivõrd kostja on oma kohustust (tasuda üüri ja kõrvalkulude eest) rikkunud, nõustudes

võlgnevusega summas 469,65 eurot (märgitud küll 469,63 eurot) ja tunnistades nõuet nimetatud

ulatuses, tuleb TsMS § 440 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista 469,65 eurot (659,65 –

190 = 469,65).

5. Kostja vaidleb vastu hageja nõudele summas 104,72 eurot, milleks on märtsikuu veekulu

korteriühistu poolt hagejale esitatud 31.03.2020 arve nr XXX alusel (4,08 + 78,74 + 7,04 +

14,86).

3(4)

Kohus märgib, et kuigi kostja kolis väidetavalt üürikorterist välja 29.02.2020, on üürilepingu

pooled XX.XX.XXXX üürilepingu lõpetamise ja eluruumi valduse hagejale tagastamise

kokkuleppes fikseerinud veenäidud XX.XX.XXXX seisuga, mis ühtivad 31.03.2020 arvel

nr XXX märgitud näitudega (eelmine näit külma vee kohta köögis 99,80 ja vannitoas 769,00

ning eelmine näit sooja vee kohta köögis 196,80 ja vannitoas 481,80). Seega nõuab hageja

kostjalt veekulu eest tasumist üksnes kokkuleppes fikseeritud näitude põhjal ning kostjal on VÕS

§ 292 lg 1 ja üürilepingu p 2.2.1 alusel kohustus hagejale veekulu eest tasuda 104,72 eurot.

6. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 574,35 eurot (kuigi 469,65 + 104,72 = 574,37, on hageja nõudeks 574,35).

7. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus märgib selgituseks kostjale, et poolte kokkuleppel on võimalik ka kohtuotsuse täitmine

osamaksetena (maksegraafiku alusel), et vältida sundtäitmisega kaasnevaid täitekulusid, kuid

selleks peab kostja ise pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viidatud sätte alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

9. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 507 eurot koos käibemaksuga.

9.1. Kuna hageja poolt haginõudelt tasutud riigilõiv 125 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2

järgi, mis vastab tsiviilasja hinnale, on riigilõivu tasutud seaduses sätestatud määras. Kuivõrd

riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on

hageja menetluskulu summas 125 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

9.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need kulud

peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud eelkõige hagiavalduse

koostamises ja lisade komplekteerimises (2 tundi 15 minutit), hageja täiendava seisukoha

koostamises (45 minutit) ning menetluskulude nimekirja esitamises (15 minutit) ajakuluga kokku

3 tundi 15 minutit ning tunnihinnaga 156 eurot koos käibemaksuga.

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (üürilepingu mittekohane täitmine), hageja nõude

olemust (kohustuse täitmise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas,

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses, kostja on nõuet osaliselt tunnistanud ja vastuväide on

esitatud üksnes veekulu osas) ning hagiavalduses ja hageja täiendavas seisukohas esitatud

õiguslikke põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 mõttes

on kokku 2 tunni 30 minuti eest 390 eurot koos käibemaksuga. Kohus lähtub siinjuures ka

asjaolust, et hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi

koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumentide koostamine ei ole

esindajale olnud õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise

esindaja tasu 156 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

4(4)

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 515 eurot (125

+ 390). Nimetatud summa tuleb menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

9.3. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

515 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik