4-20-4826/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 08.12.2020.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson

Kaevatav otsus Põhja prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 09.112020 nr 2315,20,005980 .a. otsus väärteoasjas Z.N-i karistamises

LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik Z.N, isikukood XXX (kaebuse esitaja) Elukoht: xxx

Ei tööta

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti prefektuuri KKB Põhja l

iiklusjärelevalvekeskus

Menetluse liik

kaebemenetlus, kirjalik menetlus

LÕPPOSA 1. Z.N-i kaebus rahuldada osaliselt, s.o rahatrahvi tasumise ajatamise osas.

2.Tühistada Põhja p ktuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse refe

09.11.2020.a

otsus väärteoasjas nr 2315,20,005980 Z.N-ile rahatrahvi korraga

määratud tasumise osas.

3. KarS § 66 lg 2 alusel määrata Z.N rahatrahvi 800 eurot tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuot 80 eurot kuus. suse jõustumisest, igakuiste maksetena

4. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskontole. Kohustuslik on märkida kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber 10220205114749.

Edasikaebe kord

Kohtuotsusele b menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, või kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud.

Väärteoasi nr.4-20-4826

2

Kaevatav otsus Z.N karistati LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga trahviühikut, s.o

200 800 eurot selle

eest, et tema 18.10.2020.a kell 00.33 Tallinnas xxx , omamata vastava juhtis mootorsõidukit kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõu Oma tegevusega rikkus Z.N deid ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Taotlus

Kohtule esitatud kaebuses taotleb tasumise Z.N rahatrahvi vähendamist ja

võimaldamist maksegraafiku alusel väike, , kuna ametlik sissetulek on maksab veel võlga kohtutäiturile. väärteo toimepanemist, tal on kahju ja lubab selliseid Z.N tunnistab

rikkumisi enam mitte korda saata. b Z.N, et rahatrahv 800 Kaebusest nähtuvalt leia eurot on liiga Kaebaja soovib kaebuse arutamist kirjalikus menetluses. kõrge.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja on esitanud

omapoolse seisukoha, milles palub jätta kohtuvälise menetleja otsuses määratud rahatrahv muutmata, kuid ei ole vastu rahatrahvi ositi tasumisele. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalust isikut varasemalt sama kvalifikatsiooniga teo eest karistatud 02.03.2017 LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 175 trahviühikuga ehk 700 eurot, rahatrahv on tänaseni tsuse täitmine ei ole KarS § 82 alusel aegunud tasumata. Eelnimetatud o ehk tegemist on kehtiva väärteokaristusega. Seega lähtuvalt karistuse määramise praktikast ei saa

sama kvalifikatsiooniga süüteo järjekordse täitmise korral määrata isikule leebemat karistust võrreldes varasemalt määratud kehtiva karistusega. Menetluse es karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, käigus Z.N-i käitumis vastavalt KarS § s 58 ja § s 5 sätestatule tuvastatud ei ole. Arvestades isiku süüd, kergendavate - -

asjaolude puudumist ning teda iseloomustavaid karistusregistri andmeid, on põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine sanktsiooni keskmist määra ületava rahatrahviga. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebaja ei ole arusaadavalt põhjendanud trahvi ajatamist, kuid ei ole vastu, kui koh

us määrab rahatrahvi tasumisele ositi.

Kohtu seisukoht

Tutvunud Z.N-i poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei tohi juhtida mootorsõidukit isik, kellel ei ole vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1), samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §- le 91 (p 3).

Maanteeameti kehtivaid juhilubasid ei ole. liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt Z.N Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 2020. a kõrvaldatud

e kohaselt on Z.N 18.10. juhtimiselt kuni vastava kategooria juhtimisõiguse omandamiseni eitöötaja T . Tunnistaja, polits .

P., t ajal, kui ütlused kinnitavad Z.N-i poolt 18.10.2020.a mootorsõiduki juhtimis isikul puudub juhtimisõigus. ütluste kohaselt täitis 18.10.2020.a. tööülesandeid, kui Tunnistaja ta

märkas kell 00.33 Tallinnas juures vastu sõitmas sõiduautot Škoda reg.nr xxx xxx, mis

möödudes kiirendas. Sõiduk peatati xxx, Tallinn maja juures parklas, kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis Z.N, kellel puudub B kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. -

V

äärteotoimiku materjalidest nähtuvalt on Z.N sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ka

11.09.2019.a LS § 91 lg 2 väljavõtte p 3 alusel, mille eest on teda karistusregistri kohaselt karistatud LS 201 lg 2 alusel arestiga.

3

Z.N-i karistusandmetest nähtub, et teda on karistatud 02.03.2017.a LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 700 eurot.

Menetlusalune isik oli teadlik eelnevatest karistustest samalaadse te eest, kui ka te käitumis

asjaolust, et teda on varasemalt kõrvald orsõidu atud moot ki juhtimiselt ja tal puudub endiselt

mootorsõiduki juhtimisõigus Sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja eelnevast .

negatiivsest kogemusest asus ta taas mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult.

Tuginedes eelnenule ja Z.N-ile tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et süüksarvatud tegu, liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja 3 rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

LS 201 lg 2 isiku poolt, kes on järgi, s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta mootorsõiduki kõrvaldatud. juhtimiselt

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust.

LS § 201 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga

kuni 3

00 trahviühikut või arestiga.

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ja karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Lisaks isiku süüle tuleb KarS § ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s. 56 kohaselt arvestada erio

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Z.N karistati rahatrahviga 2 800 eurot, mis on 00 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni keskmisest määrast suurem. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud kergendava asjaoluna kahetsus, raskendavad asjaolud puudusid.

Hinnates Z.N-i süü suurust omistatud väärteo toimepanemisel arvestab kohus süüteo , toimepanemise asjaolusid. Menetlusalune isik a ult olukorras, kus tal sus sõidukit juhtima teadlik puudub juhtimisõigus, teda on varasemalt juhtimisõiguselt kõrvaldatud ja samalaadse teo eest ka

karistatud. Seega teadis menetlusalune isik, et tal puudub juhtimisõigus ja ka seda, et selline käitumine on karistatav, mistõttu juhina liikluses osaledes seadis ta ohtu nii ennast kui ka teised liiklejad, eirates teadlikult liiklusseaduses sätestatud keeldu. Menetlusalune isik pidi arvestama ka sellega, et keelu rikkumisele järgneb karistus. Karistus ei pea olema kerge ega meelepärane.

Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda, mille alla kuulub ka liikluskord.

Kohus, leiab, et menetlus stuse aluse isiku süü on üle keskmise, kohtuväline menetleja on kari määramisel arvestanud isiku kahetsusega. Kohtu hinnangul ei ole Z.N-ile määratud karistuse kergendamine põhjendatud. Kohus

ei tuvastanud täiendavaid karistust kergendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmete järgi on

tegemist isikuga, kes rikub süstemaatiliselt liiklusseaduse nõudeid. Z.N on 02.03.2017.a karistatud LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 175 trahviühikut ehk 700 eurot, mis

on siiani tasumata. Lisaks on menetlusalust isikut karistatud 05.11.2020.a LS § 201 lg 2 järgi

arestiga, mis täidetud 10.11.2020.a. aristuse määramise praktikast tulenevalt peab sama K

kvalifikatsiooniga süüteo järjekordse täitmise korral isikule mõistetud karistus olema rangem.

Seega

tulnuks Z.N-ile mõista taas järjekordselt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo eest pikem arest Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku § 132 p , mitte rahatrahv. -st 2

4

puudub maakohtul õigus raskendada menetlusaluse isiku olukorda. Menetlusalusele isikule 02.03.2017.a. määratud rahatrahv 700 eurot e mõjutanud õiguskuulekalt käituma i ole teda .

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus ehk rahatrahvi

suurus on kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga ning kaebuse lahendamisel ei ilmnenud

menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks või võiks kaasneda

kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seetõttu jätab kohus määratud trahvi suuruse muutmata.

Z.N on taotlenud rahatrahvi ositi tasumist. Kohus leiab, et menetlusalune isik on

arusaadavalt põhjendanud rahatrahvi ajatamist. Nimelt on menetlusaluse isiku igakuine

sissetulek väiksem, kui määratud rahatrahv, lisaks tasub võlgnevust kohtutäiturile. Vältimaks isiku majandusliku olukorra olulist raskendamist, leiab kohus, et kaebuse esitaja taotlus temale

määratud rahatrahvi tasumise võimaldamiseks ositi tuleb rahuldada. Kohus peab põhjendatuks

võimaldada kaebuse esitajal tasuda temale määratud rahatrahv ositi kümne kuu jooksul otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus 80 eurot.

Kohus juhindub VTMS § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik