3-20-2018/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2020, Tartu

Haldusasja number

3-20-2018

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 6. oktoobri 2020.

a otsuse nr 15.3-3.4/590-2 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus Tartu Halduskohtu 21. oktoobri 2020.

a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. oktoobri 2020. a määrus

muutmata.

2. Tagastada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15

eurot advokaadibüroo Valge ja Uiga OÜ-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 6. oktoobri 2020. a otsusega nr 15.3-3.4/590-

2 Xi pikaajalise elaniku elamisloa nr EL39L000075 alates 6. oktoobrist 2020 kehtetuks. Xile

tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni ning talle

kohaldati sissesõidukeeld kolmeks aastaks.

2. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 6. oktoobri 2020. a otsuse nr 15.3-3.4/590-

2 tühistamiseks ja taotluse esialgse õiguskaitse korras vaidlustatava otsuse kehtivuse ja täitmise

peatamiseks kuni haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

3. Tartu Halduskohus võttis 21. oktoobri 2020. a määrusega Xi kaebuse menetlusse, kuid

jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Halduskohus leidis, et praeguses menetlusetapis puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise

vajadus, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muuda kaebaja õiguste kaitset

kohtumenetluse ajal võimatuks ega ülemääraselt raskeks. Kuna eelduslikult vabaneb X 12. mail

2021, siis on kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ennatlik. Kaebaja suhtes tehtud

lahkumisettekirjutus sundtäidetaks pärast karistuse kandmist vanglast vabanemisel. Esialgse

õiguskaitse vajadus võib tekkida vangistuse lõpu lähenedes. Kuna korraline vabanemine toimub

mitme kuu pärast, mille jooksul võivad esialgse õiguskaitse taotlemisel olulised asjaolud

muutuda, pole esialgse õiguskaitse taotlust põhjust rahuldada. Esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisega ei saabu kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Kohus võib esialgse

õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Seega, kui kaebajale

tekib pöördumatute tagajärgede oht, saab kohus esialgse õiguskaitse küsimuse uuesti

lahendada.

4. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 21. oktoobri 2020. a

määruse tühistamiseks osas, millega halduskohus jättis esialgse õiguskaitse kohaldamise

taotluse rahuldamata.

X vabaneks talle mõistetud karistuse ärakandmisel 21. mail 2021 ja praeguseks on X talle

mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. 16. aprillil 2020 otsustas Tartu Maakohus, et Xi ei

ole võimalik vabastada karistuse kandmiselt enne tähtaega. Samas ei välistanud maakohus Xi

tingimisi ennetähtaegset vabastamist tulevikus.

Peagi tekib uus võimalus taotleda Xi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamist. Tartu

Vangla valmistab selleks materjali ette ja saadab maakohtule novembris 2020. Välistada ei saa

võimalust, et maakohus peab võimalikuks Xi ennetähtaegset vabastamist. Selline lahend tooks

kaasa tema viivitamatu väljasaatmise koheselt pärast määruse jõustumist. Väljasaatmise oht

võib tekkida enne seda kui jõustub käesolevas haldusasjas tehtav kohtulahend. Samuti ei ole

õigustatud olukord, kus kaebaja peab loobuma ennetähtaegse vabanemise võimalusest, et

tagada enda osalemine käesoleva haldusasja menetluses vähemalt kuni 21. maini 2021.

Xil puudub Vene Föderatsioonis elukoht ning tal ei ole seal lähisugulasi. Seega ei ole teada,

kus tal õnnestub elama asuda ning seega on tema osalemine käesoleva haldusasja menetluses

oluliselt raskendatud. Xi väljasaatmise korral võib tema õiguste kaitse menetluse ajal osutuda

oluliselt raskendatuks või isegi võimatuks.

5. PPA leidis vastuses määruskaebusele, et kaebajat saab pidada tegelikuks ja piisavalt

tõsiseks ohuks, mistõttu võib isiku Eestisse jäämisega tekkida olulist kahju avalikule huvile või

kolmandatele isikutele. Soov viibida halduskohtumenetluse ajal Eestis ei kaalu üles vajadust

tagada avalikku korda, mida kaebaja raskelt ohustaks. Kaebajal on esindaja ning

kohtumenetlusega seonduvalt saab ta suhelda infotehnoloogilisi lahendusi kasutades. Kaebaja

õigused riigist väljasaatmise korral ei jää kaitseta. Kohtumenetluse edukuse korral on kaebajal

võimalus tulla tagasi Eestisse.

Kaebaja eeldus, et ta vabastatakse vangistuse kandmisest enne tähtaega, on eelduslik ja

põhjendamatu. Kaebaja saab taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist pärast maakohtu poolt

tema enne tähtaega vabastamist. Kaebaja saab osaleda halduskohtumenetluses esindaja või ka

videosilla kaudu, mistõttu ei pea ta loobuma enne tähtaega vabanemise taotlemisest. Kui

maakohus otsustab vabastada kaebaja enne tähtaega vangistuse kandmisest, määrakse talle

katseaeg ja kohustatakse täitma kontrollnõudeid. Isikul tekib kohustus viibida Eesti Vabariigis,

seega on kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks VMS § 43 lg 1 p 5 alusel ning PPA ei saa

6. oktoobri 2020 otsust lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas täita.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne kaebaja õigustele pöördumatuid

tagajärgi. Kaebaja pereelulised sidemed Eestis on õrnad. Tema abielu on sõlmitud 2020. aasta

märtsis ning enne seda ei ole abikaasad koos elanud. Nende pereelu realiseerub pikaajaliste

külastuste näol vanglas. Juhul kui kohus leiab, et praeguses olukorras on põhjendatud kasutada

esialgse õiguskaitse abinõu, siis peab vastustaja sobivaks HKMS § 251 lg 1 p-s 2 toodut ehk

kohus keelab lahkumisettekirjutuse täitmise kuni lõpplahendi jõustumiseni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus ning halduskohtu

määrus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas on õiguspärane.

7. Kaebaja ei nõustu PPA otsusega, millega tunnitati kehtetuks tema pikaajalise elaniku

elamisluba, tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni

ning kohaldati sissesõidukeeld. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamise korras

vaidlustatud PPA otsuse kehtivuse ja täitmise peatamist kuni kohtulahendi jõustumiseni

käesolevas haldusasjas.

8. Kaebaja on kinnipeetav Tartu Vanglas ning tema karistusaeg lõppeb 21. mail 2021.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et 22. oktoobril 2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule

materjalid Xi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vastava küsimuse

arutamine toimub maakohtu kohtuistungil 16. detsembril 2020. Enne kohtuistungi toimumist ei

ole teada, millisele otsusele maakohus jõuab ja kas maakohtu hinnangul on alust kaebaja

vabastada enne tähtaega vangistuse kandmisest.

9. Asjaolu, et kaebajal on maakohtu otsustuse alusel võimalus vabaneda enne tähtaega, ei

ole praegusel hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamise otstarbeks on isiku jaoks sellise koormava tagajärje ärahoidmine, mille mõju

kõrvaldamine või heastamine põhiasjas tehtava lahendiga oleks võimatu või oluliselt

raskendatud. Praegusel hetkel ei ole koormavat tagajärge kaebaja jaoks saabunud, kuna

kaebajat ei ole veel vangistusest vabastatud ja tema osas ei sundtäideta lahkumisettekirjutust.

Kaebaja vabanemine enne 21. maid 2021 sõltub maakohtu otsustusest, mida tänaseks päevaks

tehtud ei ole. Maakohus teeb otsustuse kaebaja enne tähtaega vabastamise või mittevabastamise

kohta pärast 16. detsembri 2020. a kohtuistungit. Seega ei ole esialgse õiguskaitse

kohaldamisega võimalik ära hoida kaebajale pöördumatute tagajärgede tekkimist kuna kaebaja

ei viibi vabaduses ja teda ei ole hakatud Eesti Vabariigist välja saatma.

10. Juhul kui maakohtu hinnangul esineb alus kaebaja vabastamiseks vangistusest enne

tähtaega, vormistab maakohus oma otsustuse määrusega. Kaebaja vabastatakse kui vastav

maakohtu määrus on jõustunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse

õiguskaitse kohaldamise vajadus võib tekkida vangistuse lõpu lähenedes ja pärast maakohtu

määruse jõustumist.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu kohtule esitatud vastustaja kinnitusele, et kui maakohus

otsustab kaebaja vabastada ennetähtaegselt, esineb vabadusse naasmisel kaebajal kohustus

järgida kontrollnõudeid, sealhulgas elada kohtu poolt määratud alalise elukoha aadressil. Seega

esineb kaebajal maakohtu määruse alusel seaduslik alus Eestis viibimiseks (välismaalaste

seaduse § 43 lg 1 p 5) ning PPA ei saa vaidlustatud 6. oktoobri 2020. a otsust

lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu osas täita.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda praegusel hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmine kaebaja õiguste kaitset kohtumenetluse ajal oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Eeltoodu alusel jääb Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. oktoobri 2020. a

määrus muutmata.

12. Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9

kohaselt ei võeta riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. HKMS § 104 lg 5

p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust

rohkem. Kuna riigilõivu tasumiseks puudus vajadus, tagastab ringkonnakohus HKMS § 104

lg 5 p 1 alusel määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot advokaadibüroo

Valge ja Uiga OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)