2-20-2533/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated2-20-2533/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Bome Määruse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2533 Tsiviilasi V. S. (endine S.) hagi R. S. vastu ühisvara jagamise nõudes ja R. S. vastuhagi V. S. (endine S.) vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastuhagis kostja V. S. (endine S., isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja R. V. (e-post xxx) Kostja/vastuhagis hageja R. S. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx, tel xxx), lepinguline esindaja M.T. (e-post xxx) RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja V. S. (endine S.) ja kostja R. S. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt: 1.1. Korteriomand asukohaga xxx jätta hagejale. 1.2. Kodune vara jätta hagejale. 1.3. Sõiduauto VW Passat xxx jätta kostjale. 1.4. Hageja kohustub kandma kostja arvelduskontole EExxx summa 13 000 (kolmteist tuhat) eurot hiljemalt 30. juuni 2021. 1.5. Pooled on kokku leppinud, et eelnevaga on kogu poolte ühisvara jagatud. 1.6. Pooled on kokku leppinud, et peale kohtumääruse jõustumist, millega kohus kinnitab käesoleva kokkuleppe, on kõik kostja võlgnevused seisuga 01.01.2021 tasaarveldatud ja hageja kohustub vastavasisulisi nõudeid mitte esitama. 1.7. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja tagastada hagejale ja vastuhagejale ½ riigilõivust, mis tasuti hagi esitamisel, samadele arvelduskontodele, kust riigilõiv on tasutud. 1.8. Pooled loobuvad edasikaebamise õigusest. 1.9. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.10. Kompromissi tagamiseks seatakse kompromissi punktis 1.1 ära toodud korteriomandile võõrandamiskeeld kuni kompromissi punktis 1.4 ära toodud summa täieliku tasumiseni. 1.11. R. S. annab tagasivõtmatu nõusoleku kompromissi punktis 1.1 äratoodud korteriomandi osas omaniku kande muutmiseks selliselt, et korteriomandi ainuomanikuks jääks V. S..
2. Seada kompromissi täitmise tagamiseks hagi tagamise korras vastavalt kompromissi punktile 1.10 korteriomandile (asukoht xxx korteriomand kinnistusraamatu registriosa nr. xxx, katastritunnus xxx) võõrandamiskeeld kuni kompromissi punktis 1.4 välja toodud summa täieliku tasumiseni. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-2533 V. S. (endine S.) hagi R. S. vastu ühisvara jagamise nõudes ja R. S. vastuhagi V. S. (endine S.) vastu ühisvara jagamise nõudes. 4. Saata käesolev määrus menetlusosalistele ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Menetluskulud 1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2. Tagastada hagejale tasutud riigilõivust pool s.o 150 eurot ja kanda see samale arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti. 3. Tagastada kostjale tasutud riigilõivust pool s.o 150 eurot ja kanda see samale arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti.
Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
Asjaolud ja kohtu selgitused: Ülalviidatud tsiviilasjas sõlmisid pooled 07.12.2020.a toimunud kohtuistungil ühisvara jagamiseks kompromissi, mille palusid kohtul kohtumäärusega kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita, mistõttu kohus kinnitab selle. TsMS 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et hageja kohustuse täitmise tagamiseks tuleb korteriomandile seada võõrandamiskeeld. Kohus leiab seega, et kompromissi täitmise tagamiseks tuleb seada korteriomandile võõrandamiskeeld hagi tagamise abinõuna. Vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise või kompromissi kinnitamise tõttu, on lõpetamisel samad
materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub tagastamisele pool tasutud riigilõivust. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissi kinnitamise kohtumääruse vaidlustamise välistanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik