2-20-807/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-807

Tsiviilasi

Karin Paesi hagi Taavi Kallase vastu kaasomandi

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

25 557 eurot 80 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. augusti 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Taavi Kallase apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant

(kostja):

Taavi

Kallas

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia

Ploom

Vastustaja

(hageja):

Karin

Paes

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Evelin

Jõgar

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 27. augusti 2020 otsus osas, millega jäeti rahuldamata Taavi

Kallase nõue panuse tagastamiseks, tagatise kindlustamise kulude ning soetatud kinnistu

kindlustus- ja laenumaksete hüvitamiseks summas 30 414 eurot 37 senti ning mõisteti Taavi

Kallaselt välja tasumata riigilõiv 900 eurot riigituludesse (otsuse resolutsiooni p-d 7 ja 8).

Samuti tühistada kohtuotsus menetluskulude jaotuse osas.

2. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 27. augusti 2020 otsus muutmata.

3. Lugeda kohtuotsuse täpsustatud tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Jätta rahuldamata Karin Paesi taotlus protokolli parandamiseks.

3.2. Rahuldada Taavi Kallase taotlus protokolli parandamiseks. Parandada 04.08.2020

kohtuistungi protokoll, lugedes protokolli teksti esimese lehekülje eelviimase rea kolmanda

lause õigeks sõnastuseks „Hiljem ta võtit ei saanud, sest minu asjad hakkasid kaduma.“

3.3. Rahuldada Karin Paesi hagi Taavi Kallase vastu kaasomandi lõpetamiseks.

3.4. Lõpetada Karin Paesi ja Taavi Kallase kaasomand X registriosa numbriga X.

3.5. Müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja kinnisasja müügist saadud raha jagada

järgmiselt: esimeses järjekorras tasuda kinnisasja müügiga seotud kulud, teises järjekorras

tasuda kinnisasjal lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujääk, ülejäänud raha

jagada Karin Paesi ja Taavi Kallase vahel võrdsetes osades.

3.6. Kohtuotsuse täitmise kord määrata järgmiselt: 1) ühe aasta jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest müüvad Karin Paes ja Taavi Kallas ise kinnistut kokkuleppel;

2) nimetatud tähtaja möödumisel on kaasomanikul õigus taotleda kinnistu müüki avalikul

enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3.7. Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Karin Paes (hageja) esitas 16. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule hagi Taavi Kallase (kostja) vastu

kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palus lõpetada kaasomand kinnistu (asukohaga X (registriosa

nr X)) osas selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud tulemist tasutakse

esimeses järjekorras kinnistu müügiga seotud kulud, teises järjekorras kinnistul lasuva

hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujääk ning ülejäänud raha jagatakse poolte vahel

võrdsetes osades.

Hagiavalduse kohaselt on pooled kinnistu kaasomanikud (kummalegi kuulub ½ mõttelist osa

kinnistust). Kinnistu ostmiseks võtsid pooled laenu Swedbank AS-st. Poolte kooselu lõppes juulis

2019, kui hageja kolis kostjast eraldi. Kostja on sellest ajast alates elanud elamus üksi.

Hageja arvates puudub kostjal õigus nõuda panuste hüvitamist. Kostja ei ole esitanud vastuhagi

seltsingu likvideerimiseks. Lisaks on kostja kulutuste hüvitamise nõue aegunud.

Hageja on seisukohal, et poolte vahel ei ole seltsingut. Kinnistu omandati ajal, kui hageja oli

lapseootel ning ta hoolitses nii majapidamise kui ka lapse kasvatamise eest. Seega tuleb eeldada

poolte ühist tahet, et kulutused kinnistu omandamisel ja parendamisel kannab eelkõige kostja ning

tal ei ole õigust nende kulutuste tagasinõudmiseks hagejalt. Kui asjas peaksid seltsingu

likvideerimise sätted kohalduma, tuleb arvesse võtta ka hageja perioodilisi makseid kostjale ja

tasutud üüri. Samuti on hagejal kasutuseelise nõue kostja vastu seoses kostja poolt kinnistu

kasutamisega alates augustist 2019. Hageja on selle nõude kostja kulutuste hüvitamise nõudega

tasaarvestatud.

2. Kostja vaidles hagile vastu osaliselt.

Kostja nõustus kaasomandi lõpetamisega ning kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel.

Samuti nõustus kostja sellega, et kinnistu müügist saadud tulemist tasutakse esimeses järjekorras

müügiga seotud kulud ning teises järjekorras kinnistul lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank

AS-i laenujääk. Kostja vaidles vastu hageja ettepanekule jagada ülejäänud raha poolte vahel

võrdsetes osades.

Poolte vahel oli seltsinguleping ja arvesse tuleb võtta poolte tehtud panuseid. Kostja rahaliseks

panuseks on olnud ehituskulud 25 557 eurot 80 senti, notari tasud 741 eurot 96 senti, tagatise

kindlustuse kulud alates 2016. a 593 eurot 54 senti, kinnistu kindlustusmaksed alates augustist

2019. a 137 eurot 69 senti ja laenumaksed alates augustist 2019. a 3383 eurot 38 senti (kokku

30 414 eurot 37 senti). Kostja sai raha (u 46 000 eurot) tema vanematele kuulunud korteri müügist.

Pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste hüvitamist üle jäänud raha tuleb poolte vahel jagada

võrdsetes osades.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 27. augusti 2020 otsusega hagi ning lõpetas poolte kaasomandi

selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ning müügist saadud rahast tasutakse

esimeses järjekorras kinnistu müügiga seotud kulud, teises järjekorras kinnistul lasuva

hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujääk ning ülejäänud raha jagatakse poolte vahel

võrdsetes osades. Otsuse resolutsiooni kohaselt määrati kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et ühe

aasta jooksul otsuse jõustumisest müüvad pooled ise kinnistut kokkuleppel ning tähtaja

möödumisel on poolel õigus taotleda kinnistu müüki avalikul enampakkumisel täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Maakohus jättis rahuldamata kostja nõude panuse tagastamiseks, tagatise kindlustamise kulude ja

soetatud kinnistu kindlustus- ning laenumaksete hüvitamiseks. Maakohus mõistis kostjalt riigi

tuludesse välja tasumata riigilõivu 900 eurot, mis tuleb kostjal tasuda 30 päeva jooksul

kohtulahendi jõustumisest.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus määras hagejale hüvitatavate

menetluskulude rahaliseks suuruseks 2492 eurot 50 senti, mille mõistis kostjalt hageja kasuks välja

koos kohustusega tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kinnistu on poolte

kaasomandis võrdsetes osades ning kinnistu osteti 20. mail 2016 saadud laenuga. Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et poolte ühine laps sündis 2016. aastal ning pooled kasutasid maja ühise

eluasemena kuni juulini 2019. Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas jagada kinnistu müügist

saadud raha, millest on maha arvatud laenujääk ja müügiga seotud kulud. Kostja arvates on poolte

vahel seltsing, mistõttu tuleks maha arvata ka temapoolsed panused. Hageja hinnangul poolte

vahel seltsing puudub.

Maakohus leidis, et kaasomandi lõpetamist välistavad asjaolud puuduvad ja kaasomandi jagamise

materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Maakohus lõpetas kaasomandi selliselt, et kinnistu

müüakse avalikul enampakkumisel.

Samuti maakohus leidis, et poolte vahel on seltsing (VÕS § 580 lg 1). Pooltel on kokkulepe elamu

ehitamise ja kasutamise kohta majanduslikus mõttes ühisvarana. Lootus oli seda teha kestvalt ja

tulevikku suunatuna. Pooled soovisid rajada ühise kodu. Tegemist ei olnud äriprojektiga või ainult

ühe poole sooviga asuda kinnistule elama. Mõlemad pooled on kinnistu omandamiseks või

parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused

(VÕS § 581 mõttes).

Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, nagu oleks kostja pidanud esitama vastuhagi.

Kohtupraktika järgi ei pea kaasomanik esitama vastuhagi, kui ta ei soovi kaasomandi lõpetamist

muul viisil kui on nõutud tema vastu esitatud hagis. Praeguses tsiviilasjas on kaasomanikud kokku

leppinud, et kinnistu müüakse. Samuti ei pidanud esitama hagi seltsingu likvideerimiseks.

Seltsingu loomise kokkulepe võib olla suuline. Seltsingulepingu sõlmimine ning lõpetamine võib

tuleneda ka poolte käitumisest. Poolte vahel puudub vaidlus, et kinnistu omandati poolte kooselu

kestel.

Kostja ei ole tõendanud, et elamu ehituskulud tehti vaid kostjale tema vanemate poolt makstud

rahast, mitte pangalaenu, kostja igapäevase sissetuleku või hageja poolt kostja kontole makstud

raha arvelt. Kuigi hageja poolt tehtud maksete selgitus ei ole asjakohane, on ta kandnud aastatel

2016 ja 2017 kostja kontole raha. Lisaks on hageja tasunud ajal, mil kostja tegi kulutusi elamu

parendamiseks, perekonna üüritud eluasemekulud.

Kostja väidete kohaselt on ta kasutanud enda isiklikku raha tagatise kindlustamiseks

(593 eurot 54 senti), soetatud kinnistu kindlustusmaksete tasumiseks (137 eurot 69 senti) ning

laenu ja intressi makseteks (3383 eurot 38 senti).

Maakohus tuvastas, et tagatise kindlustuse arved on tasunud A.A., mitte kostja. Kostja ei ole

tõendanud, et tal on tekkinud kahju sellest, et hageja ei ole tasunud pool tagatise kindlustamise

makstest. Maakohus ei analüüsinud hageja aegumise vastuväidet kostja nõude osas, kuna kostja

nõue on põhistamata.

Soetatud

kinnistu

kindlustus-

ja

laenutagastuse

maksed

tuli

kaasomanikel

tasuda

solidaarvõlgnikena võrdsetes osades (VÕS § 65 ja § 69 lg 1). Vaidlust ei ole selle üle, et laenu- ja

kindlustusmakseid tasus seitsme kuu kestel kostja. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse

täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale

langevas osas. Seega saab kostjal olla rahaline nõue hageja vastu 1760 eurot 54 senti

[(3383 eurot 38 senti + 137 eurot 69 senti): 2]. Hageja on tasaarvestanud enda solidaarkohustuse

kasutuseelise hüvitisega juba kohtueelses menetluses 25. oktoobril 2019. Kasutuseelise hüvitise

suurus on hageja arvestuse kohaselt pool elamu 1000 euro suurusest eelduslikust üürihinnast,

s.o 500 eurot kuus.

Maakohus nõustus kostjaga, et hageja võis lahkuda augustis 2019 kaasomandis olevalt kinnistult.

Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, et augustist kuni oktoobrini 2019 oleks kostja teinud hagejale

takistusi kaasomandi valdamiseks ja kasutamiseks. Samuti ei ole tõendatud, et hageja elule või

tervisele oleks olnud ohtlik kinnistule jääda. Alates 6. oktoobrist 2019 kuni 19. maini 2020 piiras

kostja hageja kui kaasomaniku võimu kaasomandi üle põhjendamatult ja ebavajalikult. Hagejal

puudus õigus vallata ja kasutada enda omandit, mistõttu oli tal õigus nõuda kasutuseelise

hüvitamist ning see tasaarvestada kostja poolt täidetud solidaarkohustusega VÕS § 197 lg 1 alusel.

VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas

ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Seetõttu maakohus leidis, et kostjal puudub täidetud

solidaarkohustusest tulenev nõue ning see tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub 24. septembril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas,

millega kohus otsustas lõpetada kaasomandi selliselt, et pärast kinnistu müügist saadud rahast

kinnistu müügiga seotud kulude ja kinnistul lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujäägi

tasumist jagatakse ülejäänud raha poolte vahel võrdsetes osades. Samuti osas, milles maakohus

jättis rahuldamata kostja nõude hageja vastu 25 557 euro 80 sendi väljamõistmiseks, mõistis

kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 900 eurot ning osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 2493 eurot 50 senti koos viivise tasumise kohustusega.

Tühistatud osas palub kostja teha uue otsuse, millega lõpetada kaasomand selliselt, et kinnistu

müüakse avalikul enampakkumisel ning müügist saadud rahast tasutakse esimeses järjekorras

kinnistu müügiga seotud kulud, teises järjekorras kinnistul lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank

AS-i laenujääk, kolmandas järjekorras tagastatakse kostjale tema tehtud panus 25 557 eurot

80 senti ning ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Menetluskulud palub kostja

jätta maakohtus poolte endi kanda.

Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtusse arutamiseks.

Ringkonnakohtu menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et poolte vahel oli seltsing.

Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei oleks kostja tõendanud, et elamu ehitati

elamiskõlbulikuks tema poolt tehtud kulutustega, vaid üksnes pangalt saadud laenuga. Kostja

kandis elamu ehitamiseks kulusid oma ema korteri müügist saadud rahast, panustades seltsingusse

25 557 eurot 80 senti. Kohtu seisukoht on üllatuslik. Maakohus ei teinud kostjale ka ettepanekut

täiendavate tõendite esitamiseks.

Kostja ei nõua apellatsioonimenetluses notaritasude, tagatise kindlustuskulude, kinnistu

kindlustusmaksete ja täiendavate ehituskulude panuse hulka arvestamist.

Otsuse põhjenduste järgi oleks hageja justkui panustanud seltsingusse kostjaga võrdselt. Samas ei

ole maakohus otsuses käsitlenud hageja seltsingusse tehtud panuste suurust. Praegusel juhul tuleks

arvestada elamu ehitusse panustatud raha, mitte igapäevaseid kulutusi. Kostja siiski märgib, et ka

tema panustas pere ühisesse majapidamisse seltsingu ajal igapäevaste kulutuste kandmisega.

Hagejal puudub tasaarvestamise alus. Hageja kohustus kostjale hüvitama poole kulutustest

vastavalt võimalustele. Pooled pidasid sellisest kokkuleppest kinni, kuid nende kulutuste

maksmine ei ole seotud seltsinguga.

Otsus on kostjalt välja mõistetud riigilõivu osas vastuoluline ning riigilõivu väljamõistmiseks

puudub alus. Kostja esitatud nõue on kaasomandi lõpetamise nõude sisuks.

Praeguses asjas on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja ei ole vastu vaielnud kaasomandi lõpetamisele

ega selle viisile. Kaasomandi lõpetamine on ka mõlema poole huvides. Pooled vaidlevad üksnes

kinnistu müügist saadud raha jagamise üle. Lisaks on kohus tuvastanud, et poolte vahel oli seltsing

ning kostjal on õigus panuse hüvitamiseks. Kohus on otsuses sisuliselt käsitlenud hageja panust.

Seega on kohus rahuldanud kostja nõude seltsingu sätete kohaldamiseks, millele hageja vastu

vaidles.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmata. Menetluskulud ringkonnakohus palub hageja jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 27. augusti 2020 otsus tuleb tühistada osas, millega

jäeti rahuldamata kostja nõue panuse tagastamiseks, tagatise kindlustamise kulude hüvitamiseks

ning soetatud kinnistu kindlustus- ja laenumaksete hüsitamiseks summas 30 414 eurot 37 senti

ning mõisteti kostjalt välja tasumata riigilõiv 900 eurot riigituludesse (otsuse resolutsiooni p-d 7

ja 8). Samuti tühistada kohtuotsus menetluskulude jaotuse osas.

Muus osas jääb Tartu Maakohtu 27. augusti 2020 otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustab kostja maakohtu otsust osas, mille otsustati jagada

kinnistu müügist saadud raha pärast kinnistu müügiga seotud kulude ja kinnistul lasuva

hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujäägi tasumist poolte vahel võrdsetes osades

(resolutsiooni p 5); samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja nõude hageja vastu

25 557 euro 80 sendi väljamõistmiseks (resolutsiooni p 7), mõistis kostjalt riigituludesse välja

riigilõivu 900 eurot (resolutsiooni p 8) ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

2493 eurot 50 senti koos viivise tasumise kohustusega. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud

kaasomandi lõpetamist (resolutsiooni p-d 3, 4), kinnisasja müümist enampakkumisel ja kinnisasja

müügist saadud raha jagamist viisil, et esimeses järjekorras tasutakse kinnisasja müügiga seotud

kulud ja teises järjekorras tasutakse kinnisasjal lasuva hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i

laenujääk.

Lisaks

ei

vaidlusta

kostja

apellatsioonimenetluses

notaritasude,

tagatise

kindlustuskulude, kinnistu kindlustusmaksete ja täiendavate ehituskulude panuse hulka

mittearvestamist ning vaidlustatud on ehituskuludega seotud panuse summas 25 557 eurot 80 senti

mittearvestamist.

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid vaidlustatud

osas.

7. Asja materjalide kohaselt esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu nõudega lõpetada

kaasomand X registriosa numbriga X ning müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja saadud

rahast tasuda esimeses järjekorras müügiga seotud kulud, teises järjekorras kinnisasjal lasuva

hüpoteegiga tagatud Swedbank AS-i laenujääk ning ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdsetes

osades.

Kostja asjas vastuhagi ei esitanud, kuid leidis, et poolte vahel on seltsinguleping ja kinnisasja

müügist saadud raha jagamisel tuleb arvestada poolte panuseid, kusjuures tema rahaline panus on

ehituskulud 25 557 eurot 80 senti, notarikulud 741 eurot 96 senti, tagatise kindlustuskulud

593 eurot 54 senti, tagatise kindlustusmaksed 137 eurot 69 senti ja laenumaksed 3383 eurot

38 senti, kokku on kostja isiklik panus 30 414 eurot 37 senti. Apellatsioonkaebuses on kostja

isiklikku panust vähendanud ja panuse nõude suuruseks on jäänud 25 557 eurot 80 senti.

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi asudes

seisukohale, et kostja ei pidanud esitama hagi tema kui seltsinglase panuse suuruse

kindlaksmääramiseks. Sellekohasele järeldusele jõudmisel on maakohus tuginenud Riigikohtu

lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14 p-le 20, mille kohaselt seltsingu likvideerimisele kohaldatakse

eelduslikult kaasomandi jaotamise sätteid. Maakohus leidis, et kuna hagi on esitatud kaasomandi

lõpetamiseks sel viisil, et müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning kostja ei ole soovinud

muul viisil kaasomandi lõpetamist, siis ei pidanud kostja esitama vastuhagi. Samuti leidis

maakohus, et seltsingu likvideerimiseks ei tule esitada kohtule hagi.

Ringkonnakohus leiab, et kostja, soovides kindlaks määrata enda kui seltsinglase panuse suurus,

mis tuleks talle tagastada seltsinguvarast, pidi esitama vastava hagi maakohtule. Iseenesest õige

on maakohtu seisukoht, et seltsingu likvideerimiseks ei tule kohtule hagi esitada, samas aga kui

on vaidlus selle üle, kui suur on seltsinglaste panused ning kuidas tuleb seltsingu likvideerimisel

vara jaotada, siis on vajalik vastava hagi esitamine.

9. Vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni p 7 kohaselt on maakohus jätnud rahuldamata kostja

nõude panuse tagastamiseks, tagatise kindlustamise kulude hüvitamiseks ja soetatud kinnistu

kindlustus- ning laenumaksete hüvitamiseks summas 30 414 eurot 37 senti ja p-s 8 on kohus välja

mõistnud kostjalt riigilõivu 900 eurot riigituludesse.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus, jättes rahuldamata kostja nõude, mida ei olnud maakohtule

esitatud, s.o kostja ei olnud esitanud kohtumenetluses vastuhagi või hagi hageja vastu, ning

mõistes välja ka nõude esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu, rikkus TsMS §-i 439, mille

kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud.

Seetõttu ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 7 ja 8.

Ringkonnakohus selgitab kostjale, et tal on võimalik soovi korral esitada hagi seltsinguvarast

panuse tagastamiseks, kuid antud menetluses sellist hagi (vastuhagi) ei ole esitatud. Samuti on

hagejal ja kostjal võimalik kokkuleppel määrata seltsinguvara koosseis, kummagi panuse suurus

ja jne, s.o asi lahendada kokkuleppega. Lisaks juhib ringkonnakohus kostja tähelepanu ka sellele,

et täpsustamist vajab see, kas kõik tema poolt väidetavalt panusena tasutud summad kuuluvad

seltsinguvarasse või on tegemist nõudega muul alusel (näit kaasomaniku nõudega vms).

10. Kuna asjas ei ole esitatud hagi (vastuhagi), siis ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited

seonduvalt kostja väidetava panuse suurusega seltsinguvaras asjakohased ning ringkonnakohus ei

pea vajalikuks neile vastata. Samuti ei võta ringkonnakohus seisukohta selle kohta, kas poolte

vahel oli sõlmitud seltsinguleping, milline on väidetava seltsinguvara koosseis ja millised olid

poolte panused seltsinguvarasse.

11. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et praeguses asjas on põhjendatud ja õiglane jätta

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda ning selles osas kuulub

apellatsioonkaebus rahuldamisele.

Kostja ei ole vastu vaielnud kaasomandi lõpetamisele ega selle viisile. Kaasomandi lõpetamine on

eelduslikult mõlema poole huvides ning seetõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel samuti poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson