1-20-7035/27 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-7035 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi Pavel Ževnerov süüdistuses KarS § 183 lg 1 ning KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 27. oktoobri 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Pavel Ževnerov (isikukood 39009162227), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 27.10.2020 kohtuotsusega karistati Pavel Ževnerovit KarS § 183 lg 1 järgi 6 kuu vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti P. Ževnerovile liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 26.05.2020 kohtuotsusega mõistetud 2 kuu pikkuse vangistusega, mõistes P. Ževnerovile liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 24.05.2020. Sama kohtuotsusega rahuldati kannatanute tsiviilhagid ning mõisteti P. Ževnerovilt välja kannatanu OÜ XXX kasuks 42,12 eurot; kannatanu Y.E. i kasuks 240,05 eurot; kannatanu D.V. kasuks 1 415,16 eurot; kannatanu R.Z. kasuks 444 eurot; kannatanu hooneühistu XXX kasuks 79 eurot; kannatanu A.S. i kasuks 945 eurot; kannatanu XXX Ühistu kasuks 1 237,56 eurot ja kannatanu M.L. i kasuks 693,81 eurot. Kohtuotsusega mõisteti P. Ževnerovilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena sundraha summas 876 eurot. Samuti jäeti kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 1 066,44 eurot ning ekspertiisikulud kogusummas 1 368 eurot, riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel peab

P. Ževnerov tasuma temalt väljamõistetud riigi nõude summas 876 eurot kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

Otsusega määrati kindlaks asitõendite osas järgmine. Kaks akulaadijat, kolm juhet toiteplokkidega, lauakäi Woodstar, printeri kassett, tungraud, kaks FM modulaarorit, CD- changer, höövel, musta värvi naiste kott koos asjadega, so kahe paari päikeseprillidega, puudri, musta värvi karbis jumestuskreemi ja mobiiltelefoni akulaadija, anda KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel riigi omandisse. Ripplukk Apecs ja ripplukk Goldrhorb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Tööriistade komplekt, vaskjuhe maandusega, neli karpi puidukruve ja kakskümmend üks lõikeketast, mis on tagastatud Y.E. ile, jätta Y.E. ile. Kuus vahuballooni, kolm mikserit ja kaks kaablitrumlit, mis on tagastatud A.O. ile, jätta A.O. ile. Telefon Honor, mis tagastati An.O. ule, jätta An.O. ule. Mobiiltelefon Samsung Duos, mobiiltelefon Nokia, mis on tagastatud kahtlustatav P. Ževnerovile, jätta P. Ževnerovile. Arve, mis asub toimiku tagakaanel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

2. Viru Maakohtu 27.10.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav P. Ževnerov, kes ei ole nõus, et tema isiklikud asjad, mille eest ta on tasunud oma rahaga (CD-mängija, FM modulaator, tungraud) antakse riigi omandisse ning palub parandada järgmised vead. Soovib, et need esemed tagastatakse, kuna on nende eest internetist ostes tasunud. Poe episoodis on kirjas, et ta varastas 35-eurosed kingad, kuid tema neid ei varastanud. Väidetakse, et tema pani kingad taskusse ja väljus kauplusest. Süüdistatav ei saa aru, kuidas ta sai need kingad tasku panna ja kauplusest välja kõndida ilma, et müüjad poleks märganud. See on lihtsalt fantastika või tuleb välja, et tal on fantastiliselt suured taskud. Samuti ei saa kaebaja aru, miks väidetakse, et garaaživargused pani ta toime päevasel ajal, kui eeluurimisel ta rääkis, et pani vargused toime öösel. Päevasel ajal on inimesed ju garaažide juures. Järelikult uurija ei kuulanud teda korralikult.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

4. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on KarS järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud asitõendite osas tehtud otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t 1. Küsimus sellest, kas riigi omandisse määratud asjad tuleks tagastada süüdistatavale või argumentatsioon selle kohta, kuidas süüdistatav asjad varastas, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama.

5. Viru Maakohtu 27.10.2020 otsuses sisalduv otsustus asitõenditele kohaldatud meetmeid puudutavas osas vastab 26.10.2020 kokkuleppele, mille P. Ževnerov koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Maakohtus kohtunik küsitles süüdistatavat kokkuleppe sisu, karistuse liigi ja määra, tsiviilhagide, asitõendite suhtes võetavate meetmete, kokkuleppe sõlmimise asjaolude ja menetluskulude osas ning küsis, kas süüdistatav jääb kokkuleppe juurde. P. Ževnerov avaldas kohtule, et kokkuleppe sisu on temale arusaadav, ta on nõus sellise karistusega, on nõus tsiviilhagide hüvitamisega, on nõus asitõendite suhtes võetavate meetmetega, on nõus menetluskulude hüvitamisega, et see oli tema vaba tahe ja keegi ei ole sundinud ega mõjutanud allkirjastama sellist kokkulepet. Ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde.(Ko To 4. kd, tl 15) Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis asitõendite osas meetmeid määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Seega ei ole süüdistataval KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega asitõendite osas võetud meetmeid vaidlustada. Ka süüdistatava ironiseeritud väited kingade varastamise ja varastamise aja kohta, ei ole asjaolud, mida süüdistataval oleks lähtuvalt seadusest võimalik vaidlustada. KrMS § 318 lg 4 toob välja üheselt, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätted) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. See, millisel kellaajal või see kuidas süüdistatav asjad varastas ühegi eelviidatud asjaolu alla ei käi. Seega ei ole süüdistataval ka kaebeõigust selles osas. Ka süüdistatava poolt välja toodud kingade varastamine ning selle viis ja varguse aeg on kokkuleppes kirjas, mille juurde on süüdistatav jäänud.

6. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole P. Ževnerovil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

/allkiri/ Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik