3-20-2192/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2020, Tartu

Haldusasja number

3-20-2192

Haldusasi

Sergei Martõštšenko esialgse õiguskaitse taotlus Tartu

Vangla kinnipidamistingimuste kooskõlla viimiseks

õigusaktidega

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tartu Vangla määruskaebus Tartu Halduskohtu

13. novembri 2020. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotleja Sergei Martõštšenko

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada Tartu Vangla määruskaebus Tartu Halduskohtu 13. novembri 2020. a

määruse resolutsiooni punkti 1 peale esialgse õiguskaitse kohaldamise osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 4 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas 4. novembri 2020. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/403 kinnipeetava Sergei

Martõštšenko suhtes alates 3. novembrist 2020 vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-des 1, 3

ja 4 nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, s.h eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist. S. Martõštšenko paigutati S1 osakonna kambrisse nr 102.

2. S. Martõštšenko esitas 8. novembril 2020 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse

korras kohustada Tartu Vanglat tagama kambris inimlikud tingimused. Taotleja sõnul paigutati

ta 3. novembril 2020 lukustatud kambrisse, kus oli äsja lõppenud remont. Kambris oli tugev

värvi ja lahusti lõhn ning õhuvahetus oli olematu. Esimesel päeval taotleja minestas ja kukkus,

tal on pidevalt iiveldus ja ta oksendab. Taotlejat ei tohiks sellises kambris hoida, kuna sel võivad

olla pöördumatud tagajärjed ning tal on hirm oma tervise pärast.

3. Tartu Halduskohus kohaldas 13. novembri 2020. a määrusega kohtu algatusel esialgset

õiguskaitset kuni taotleja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseni ning kohustas

Tartu Vanglat paigutama taotleja ümber kambrist, milles ta viibis esialgse õiguskaitse taotluse

esitamise ajal (paigutama taotleja teise kambrisse) (resolutsiooni p 1).

Halduskohus leidis, et taotleja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks tuleb teha

täiendavaid menetlustoiminguid, s.h ei saa taotlejat vabastada riigilõivu tasumisest ning selge

ei ole, millises nõudes toimub vaidlus.

Kamber, kuhu taotleja paigutati, ei vasta tõenäoliselt eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele

ning see võib kujutada endast ohtu taotleja tervisele. Vangla on kinnitanud, et taotleja paigutati

kambrisse, kus meditsiiniõde tundis värvi lõhna ning möönis, et kaua selles viibides võib halb

hakata. Samuti tajus õde õhu liikumist kambris, kui uks oli lahti, muidu oli kambris umbne.

Taotleja juurde kutsuti meditsiinitöötaja, kuna ta minestas ja kukkus. Taotleja on selles kambris

viibinud alates 3. novembrist 2020 kuni vähemalt 12. novembrini 2020. Kambris viibimise aeg

võib kirjeldatud kambritingimuste mõju tervisele süvendada.

4. Tartu Vangla esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu

13. novembri 2020. a määruse tühistamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamise osas.

Tartu Vangla asus seisukohale, et esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused ei ole

täidetud, kuna vanglas ei ole toimumas vaidemenetlust seoses kambri nr 102 tingimustega või

teise kambrisse ümberpaigutamisega. Vaidemenetluse puudumise tõttu ei olnud halduskohtul

alust esialgset õiguskaitset kohaldada. S. Martõštšenko esitas vanglale vaide 4. novembri

2020. a käskkirja nr 2-20/1-2/403 kehtetuks tunnistamiseks, kuid vaie ei sisalda ühtegi nõuet

seoses kambri tingimuste vaidlustamisega. Kahju hüvitamise taotluse esitamine, milles

kinnipeetav nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ümberehitatud kambris viibimise eest, ei anna

HKMS § 249 järgi alust esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks.

Tartu Vangla on seisukohal, et kamber nr 102 vastab VangS § 45 lg-s 1 sätestatud tingimustele.

Tartu Vanglas on sundventilatsioon, mis tagab kõikides kambrites elutegevuseks vajaliku

õhuhulga ja ventileerituse. Kambri nr 102 remont lõppes 23. oktoobril 2020, kinnipeetav

paigutati sinna 3. novembril 2020. Ametnikud kontrollisid 3. novembri 2020. a hommikul

kambrit ning leidsid, et kamber vastab nõuetele ja on kinnipeetava paigutamiseks sobilik.

3. novembri 2020. a õhtuse loenduse ajal kurtis S. Martõštšenko, et oksendas kaks korda, kuid

ei osanud öelda, miks ta sellest kohe peale oksendamist ei teavitanud. Alates 4. novembrist

2020 ei ole kinnipeetav kurtnud halba enesetunnet, vaid üksnes rõhutanud, et kambris on tunda

värvi lõhna. Nimetatust ei saa järeldada, et kambri tingimused võiksid kujutada ohtu

S. Martõštšenko tervisele ning kambris paiknemine võiks temale kaasa tuua pöördumatult

kahjulikke tagajärgi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla määruskaebus kuulub esialgse õiguskaitse

kohaldamise vaidlustamise osas asjaolude muutumise tõttu tagastamisele.

6. Tartu Halduskohus kohaldas 13. novembri 2020. a määrusega esialgset õiguskaitset ning

kohustas Tartu Vanglat paigutama S. Martõštšenko teise kambrisse kuni S. Martõštšenko

esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseni. Halduskohtu hinnangul ei vastanud

kamber nr 102, kus S. Martõštšenko viibis, tõenäoliselt kehtestatud nõuetele. Tartu Vangla

halduskohtu otsustusega ei nõustunud ja esitas 27. novembril 2020 määruskaebuse halduskohtu

13. novembri 2020. a määruse tühistamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamise osas.

7. Tartu Halduskohus lahendas 30. novembri 2020. a määrusega S. Martõštšenko esialgse

õiguskaitse taotluse, jättes selle määruse resolutsiooni p-ga 1 läbi vaatamata. Sama määruse

resolutsiooni p-ga 2 tühistas halduskohus enda 13. novembri 2020. a määruse resolutsiooni p-

ga 1 kohtu algatusel kohaldatud esialgse õiguskaitse. Halduskohus selgitas, et kohaldas

esialgset õiguskaitset kuna ta ei saanud 13. novembri 2020. a määruse andmisel lähtuda

kohtueelse menetluse dokumentidest ja taotleja terviseandmetest. Praeguseks on 3. novembril

2020 taotleja paigutamisest kambrisse nr 102 möödas ligikaudu üks kuu. Vastustaja kinnitusel

on vangla ventilatsioonisüsteem hiljuti kontrollitud, vangla hinnangul vastab kamber nr 102

nõuetele ning on kasutamiseks sobilik ja ohutu. Arvestades remondist möödunud aega peab

kohus seda usutavaks. Halduskohtu hinnangul on eelnevat arvestades taotleja esialgse

õiguskaitse vajadus ära langenud.

8. Eeltoodust tuleneb, et Tartu Vanglale halduskohtu poolt 13. novembri 2020. a määrusega

määratud esialgse õiguskaitse kohaldamise kohustus lõppes sisuliselt pärast Tartu Halduskohtu

30. novembri 2020. a määruse kätte toimetamist vanglale. Kohtute infosüsteemi andmetel sai

Tartu Vangla halduskohtu 30. novembri 2020. a määruse kätte 1. detsembril 2020.

9. Olukorras, kus vastustaja ei nõustunud halduskohtu sellekohase otsustusega ja hinnanguga

kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse esinemise kohta, oli vastustajal õigus esitada

ringkonnakohtule määruskaebus (HKMS § 252 lg 7). Määruskaebuse esitamise eesmärgiks

saab olla menetlusosalise õigusliku positsiooni parandamine. Juhul, kui määruskaebuse

lahendamisel tehtav kohtulahend muutunud asjaolude tõttu ei saa menetlusosalise õigusi või

kohustusi enam mõjutada, siis puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks.

10. HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187

lg 3 p 6 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse

esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam

ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Eeltoodust tuleneb, et kui määruskaebuse

lahendamisel tehtav kohtulahend ei saa muutunud asjaolude tõttu menetlusosalise õigusi või

kohustusi enam mõjutada, siis puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks ja

selle võib HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel tagastada.

11. Kuna halduskohus tühistas 30. novembri 20202. a määrusega halduskohtu 13. novembri

2020. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kohaldatud esialgse õiguskaitse, ei mõjutaks

määruskaebuse lahendamisel tehtav ringkonnakohtu lahend enam vastustaja õigusi ega

kohustusi. Seega esineb vastavalt HKMS § 203 lg-le 2, koostoimes HKMS § 207 lg-ga 2 ja

§ 187 lg 3 p-ga 6 alus Tartu Vangla määruskaebuse tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)