2-20-15067/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht

07. detsember 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-15067

Menetlustoiming hagi läbi vaatamata jätmine Tsiviilasi

R. K., B. K. hagi E. K. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: R. K. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja II: B. K. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hagejate seaduslik esindaja: M. S. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja: E. K. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Merike Roosileht (OÜ Hugo; e-post merike@hugo.legal)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta läbi vaatamata R. K., B. K. hagi E. K. vastu elatise nõudes.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on R. K., B. K. hagi E. K. vastu elatise nõudes.

04.12.2020 teavitasid hagejad kohut, et nad võtavad hagi tagasi. Hagejad paluvad menetluskulud mitte jätta hagejate kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kuna käesoleval juhul on menetlus eelmenetluse staadiumis, siis ei ole kostja nõusolekut vaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbivaatamata.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude

2

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagi läbi vaatamata jätmise tõttu, saab kohtu hinnangul praegusel juhul analoogia korras kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4. TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu 26. jaanuar 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 p 10). Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul menetluskulude hagejate kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus leiab, et äärmiselt ebaõiglane oleks see põhjusel, et hagejateks on alaealised lapsed, kellel puuduvad igakuised sissetulekud. Osundatud põhjusel peab kohus põhjendatuks menetluskulude poolte enda kanda jätmist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik