2-18-122762/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-122762

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

7. detsember 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-122762

Tsiviilasi

U. I. hagi E. K. e vastu 4244,70 euro ja lisanduva viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

4575,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja U. I. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni, e-post kalju@heringson.ee;

kostja E. K. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada U. I. hagi E. K. e vastu osaliselt.

2. Välja mõista E. K. elt U. I. kasuks 2613,10 eurot, millest 1500 eurot on projekteerimistööde

ettemaks, 1000 eurot hüvitis lõpetamata ehitus- ja mööblitööde eest ning 113,10 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis 09.12.2018 seisuga.

3. Välja mõista E. K. elt U. I. kasuks viivis protsendina 2500 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 10.12.2018 kuni põhinõude 2500 euro tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta poolte menetluskulud 62% ulatuses E. K. e kanda ja 38% ulatuses U. I. kanda.

5. Jätta E. K. e menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata hüvitatavate

menetluskulude puudumise tõttu.

6. Määrata tsiviilasjas nr 2-18-122762 U. I. menetluskulude rahaliseks suuruseks 4144 eurot,

millest 400 eurot on riigilõiv ja 3744 eurot lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga.

7. Välja mõista E. K. elt U. I. kasuks menetluskulud 2569,28 eurot.

8. Välja mõista E. K. elt U. I. kasuks viivis menetluskuludelt 2569,28 eurot alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

2(8)

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

Asjaolud ja hageja nõue

U. I. (hageja) esitas 09.10.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. K. elt

(kostja) 4948,11 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks, millele kostja esitas vastuväite.

16.11.2018 määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse nõude hagimenetlusse üleandmisega.

10.12.2018 esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista projekteerimistööde ettemaksu

1500 eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras 113,10 eurot (01.01.2018

kuni 09.12.2018) koos lisanduva viivisega alates 10.12.2018 ning kahjuhüvitise lõpetamata tööde

eest 2631,60 eurot koos lisanduva viivisega seadusjärgses määras alates 10.12.2018.

Hagiavalduse kohaselt taotles hageja 2016. aasta kevadel XXX külas asuvale XXX kinnistule

hoonete rajamiseks-muutmiseks vallalt projekteerimistingimused ja tegi kostjale ettepaneku

eelprojektide koostamiseks. Projekteerimistöödes kuuele hoonele leppisid pooled kokku e-kirja teel

18.05.2016. Kostja pakkus eelprojektide koostamise hinnaks 5000 eurot, millega hageja nõustus.

Kuna kostja soovis 03.07.2016 e-kirjas ettemaksu tasumist, mille võis maksta kas läbi ettevõtte või

sularahas,

tasus

hageja

maksete

optimeerimise

huvides

oma

ettevõtte

I. OÜ

kaudu

projekteerimistööde eest ettemaksuna läbi kostja ettevõtte OÜ D. esitatud arve 1500 eurot (lisandus

käibemaks). Vaatamata kostjapoolsetele lubadustele jäid projekteerimistööd tegemata.

Mööbli- ja ehitustöödes lepiti e-kirja vahendusel kokku 09.08.2016. Hageja tasus tööde eest

ettemaksuna 4000 eurot. Kostja hinnapakkumuse kohaselt oli viimistlus- ja mööblitööde

valmimistähtajaks 31.08.2016. Kostja teostas tööd vaid osaliselt ja mittetähtaegselt. Hageja

29.07.2017 pretensioonile vastas kostja 30.08.2017, et ta kokkulepitud töid ei lõpeta, vaid tagastab

hagejale projekteerimistööde eest tasutud 1500 eurot ning lõpetamata mööblitööde eest 1000 eurot

2017. aasta jooksul.

Kuna

kostja

on

keeldunud

kokkulepitud

tööde

lõpetamisest,

nõuab

hageja

kostjalt

projekteerimistööde ettemaksu tagastamist ning lõpetamata mööbli- ja ehitustööde maksumuse

hüvitamist summas 2631,60 eurot.

Hageja palus hagiavalduse rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 4244,70 eurot (ettemaks

1500 eurot, kahjuhüvitis 2631,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 113,10 eurot) koos

lisanduva viivisega. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuse osas, et lepingud on sõlmitud äriühingute, mitte hageja ja kostja vahel, märgib hageja,

et kostja täitis enne vaidlusaluste lepingute sõlmimist hageja majaehitusel ka teisi ülesandeid.

Teostatud tööde eest väljastas kostja kulunud tundide arvestuse ning hageja tasus selle eest kas

sularahas või ülekandega kostja isiklikule arvelduskontole. Projekteerimistööde ettemaksu tasumine

läbi äriühingute oli formaalne. Kuna hagejal ei olnud enam võimalik isiklikust rahast kostja üha

suurenevat majanduslikku probleemi lahendada, siis tagamaks, et kostja jätkaks hageja objektil töid,

leppisid pooled kokku, et projekteerimistööde esimene osamakse tasutakse kostjale läbi tema

äriühingu. Selliselt sai hageja kasutada väljamakse tegemisel temale kuuluva äriühingu I. OÜ

vahendeid. Kuivõrd hagejal oli omakorda nõue I. OÜ vastu, vähendas ta sellega oma nõuet

äriühingu vastu. Hageja jääb selle juurde, et poolte vahel oli vahetu isiklik lepinguline suhe ja et

kostja täitis oma kohustusi isiklikult. Poolte kirjavahetusest ei ole võimalik kuidagi järeldada, et

pakkumused esitas I. OÜ. I. OÜ poolt sõlmitav leping oleks olnud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Asjaolu, et leping oli sõlmitud kahe füüsilise isiku vahel, ei muuda see, et

hageja esitas I. OÜ nimel kohalikule omavalitsusele projekteerimistingimuste taotlused. Hageja

selgitab, et I. OÜ oli nii kinnistu omanik kui kinnistul paiknevate hoonete ehitaja. Kasutusloa

väljastamise järgselt aktsepteeris S. AS hageja laenutaotluse ning hageja ostis I. OÜ-lt kinnistu

välja. Kuna hageja planeeris juba varasemalt osta I. OÜ-lt kinnistu, ei ole projekteerimistööde

lepingu sõlmimine hageja poolt midagi ebatavalist. Kuigi kostja on projekteerimistööde hinnale

lisanud käibemaksu, ei muuda märgitu kostjat automaatselt äriühinguks. Raha tasuja isikule ei ole

kumbki osapool erilist tähtsust omistanud. Hageja märgib, et I. OÜ-l ei ole kunagi kütuse

3(8)

krediitkaarti olnud. Hageja jälgis OÜ D. käivet üksnes seetõttu, et märgitu andis indikatsiooni kostja

kui füüsilise isiku majanduslikule tervikolukorrale. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostjal on

küll kohustus projekteerimistööde eest saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks, kuid need

kohustused tuleb täita I. OÜ-le, on vastavad nõuded loovutatud hagejale.

Isegi kui tööde teostajaks oli kostja äriühing (millega hageja ei nõustu), on kostja andnud korduvalt

isiklikke lubadusi ettemaksena saadud 1500 eurot ja lõpetamata mööblitööde eest 1000 eurot

osamaksetena tagastada 2017. aasta jooksul. Selline kostja lubadus on käsitletav kas kohustuse

täitmisega ühinemisena või võlatunnistusena, mis viib kostja isikliku vastutuseni. Ka pärast OÜ D.

äriregistrist kustutamist 12.10.2017 lubas kostja raha tagastada, sh 14.05.2018 e-kirjas.

Kostja väide osamakse tasumisest tehtud töö eest on paljasõnaline. Kostja ei suutnud valmistada

ühegi hoone eelprojektile eelnevat etappi, rääkimata eelprojektist endast. Kostja on koostanud vaid

kolme hoone esialgsed joonised, jättes neisse hageja parandusmärkused sisse viimata. Hagejal

puuduks ka igasugune huvi sellise töö osalise täitmise vastu, kuna seda ei saa iseseisvalt või jätkuna

edasiselt kasutada.

Hageja on esitanud kohtule oma nõude põhjendamiseks projekteerimis- ning mööbli- ja

viimistlustöödega seonduva kirjavahetuse, kostja 09.08.2016 hinnapakkumise, tööde hilinemisega

seonduva kirjavahetuse, hageja 23.04.2017 meeldetuletuse teostamata töödest, tähtaja määramisega

seonduva kirjavahetuse, kostja 30.08.2017 raha tagastamise lubaduse, hageja 05.-06.09.2017

kompromissipakkumise, tööde lõpetamiseks tehtud M. E. OÜ hinnapakkumise, 14.05.2018

elektronkirja, 27.04.2016 elektronkirja, hageja konto väljavõtte perioodil 01.01.2016 kuni

31.12.2017, 17.04.2019 elektronkirja, M. E. OÜ 04.08.2020 kirja hagejale.

Kostja vastus

Kostja ei tunnistanud hagi ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Vastuse kohaselt on projekteerimistööde ja mööbli valmistamise kokkulepped sõlmitud äriühingute

I. OÜ ja OÜ D. vahel. Tegemist ei ole ainukeste töödega, mis I. OÜ OÜ-lt D. tellis. OÜ D. oli nn

„ühe mehe“ firma, kes osutas ehitusteenust. Äriühingu e-posti aadressiks oli XXX, mille kaudu

toimus kogu kirjavahetus. Suhtlemine klientidega oligi isiklikku laadi, kuna kostja füüsilise isikuna

oli üksi ettevõtte taga. XXX kinnistu kuulus tööde tellimise ajal I. OÜ-le, seega tegemist ei olnud

hageja enda maja ehitusega. Projekteerimistingimuste taotlused esitas kohalikule omavalitsusele I.

OÜ ja ka projekteerimistingimused väljastati I. OÜ-le. Nii pakkumuse töödeks (4000 eurot, millele

lisandub käibemaks), kui hilisema pakkumuse (4500 eurot, millele lisandub käibemaks), tegi OÜ D.

. Kokkulepe mööbli valmistamise osas oli selline, et materjal tellija poolt ning töö ja varustus

töövõtja poolt. Materjal ehitustöödeks osteti Põlvast E. kauplusest I. OÜ krediitarvetega, seega

materjal kanti I. OÜ kuludesse. Materjali ostmiseks oli OÜ D. käsutuses I. OÜ kliendikaart. Osa

töörahadest maksti I. OÜ kütuse krediitkaardiga. Kui vaadata siinjuures I. OÜ käitumismustrit, siis

kõik, mis oli vajalik eelnevate ehitajatega (nt OÜ B.) kohtuvaidlusteks, tehti arvetega, samuti kõik

materjalid, mis sai kuludesse kanda, tehti arvetega, ning mida ei olnud võimalik I. OÜ kuludesse

kanda, siis nende osas tehti arveldus teisiti. Mööblit sooviti liimpuitkilpidest, mille puiduniiskus on

võrdne õhuniiskusega ehk siis 18-20%. Liimpuitkilpidest valmistatud mööbel kõmmeldub (puit

läheb kõveraks). Seega telliti töö materjalist, mis selleks ei sobinud. Samas muudeti mööbli osas

tellimust oluliselt, sest hageja ja tema abikaasa ei suutnud otsustada, mida nad täpselt tahavad. Kuigi

töö

jäi

osaliselt

pooleli,

on

mööbel

kasutuses.

Projekteerimistöödest

tehti

hoonete

ülesmõõdistustööd, projekteeriti hooned ja esitati kirjalikult ka sauna joonised. Seega on 1500 euro

näol tegemist väljateenitud raha, mitte ettemaksuga. Kostja märgib, et kirjavahetuses sisalduv

lubadus raha tagasi maksta, ei ole käsitletav võlatunnistusena. Samuti ei ole OÜ D. oma kohustusi

kostjale üle andnud ega kostja neid vastu võtnud.

Kostja on lisanud vastusele 30.06.2016 arve nr 4-7/17, 12.12.2015 arve nr 4-7/13, 22.02.2016 arve

nr 4-7/14, 15.08.2016 arve nr 4-7/19, 23.09.2016 arve nr 4-7/23, V. V. 23.03.2015 korralduse nr 71

koos lisadega, poolte kirjavahetuse perioodil 02.05.2016 kuni 19.05.2016 koos lisadega, hageja

kirjavahetuse ehitusregistriga, 17.04.2019 kompromissiettepaneku koos hageja vastusega,

11.05.2016 elektronkirja, 30.06.2016 arve nr 4-7/16, 15.07.2016 elektronkirja, 08.06.2016

4(8)

elektronkirja, 03.07.2016 elektronkirja, poolte kirjavahetuse projekteerimistööde kohta koos

tööversiooni koonditega, sauna joonised, XXX kinnistu sauna ehitusprojekti, poolte kirjavahetuse

projekteerimistööde hinna osas, mööbli joonised, kostja kirjavahetuse A. ja U. I. ga, 21.05.2018

elektronkirja, poolte kirjavahetuse perioodil 05.09.2016 kuni 07.09.2016.

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

2. Hageja nõue kostja vastu tuleneb 18.05.2016 ja 09.08.2016 sõlmitud töövõtulepingute (nii

projekteerimis- kui ehitus- ja mööblitööde tellimine) rikkumisest.

3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõlmitud lepingute näol on tegemist töövõtulepingutega

võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud

tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Samuti ei ole vaidlust selles, et

vaatamata korduvatele lubadustele jäid eelprojektid töövõtja poolt tellijale esitamata ning ehitus- ja

mööblitööd osaliselt lõpetamata. Seega on projekteerimistööde osas jäänud töövõtulepingust tulenev

kohustus üldse täitmata ning ehitus- ja mööblitööde osas tegemist mittekohase täitmisega (VÕS

§ 100).

4. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja peab hagejale tagastama projekteerimistööde eest

tasutud 1500 eurot ning lõpetamata jäänud ehitus- ja mööblitööde eest hüvitama 2631,60 eurot.

Kostja peamise vastuväite kohaselt olid lepingupoolteks juriidilised isikud I. OÜ ja OÜ D. , mitte

füüsilised isikud U. I. ja E. K. . Hageja kostja sellekohase väitega ei nõustu, aga isegi juhul, kui

pidada vaidlusaluste lepingute poolteks juriidilisi isikuid, on I. OÜ oma nõuded loovutanud hagejale

ning kostja kas ühinenud OÜ D. kohustusega või andnud võlatunnistuse.

5. Kohus on poolte esitatud asjaoludega tutvudes ja neile lisatud tõendeid kogumis hinnates

seisukohal, et vaidlusaluste töövõtulepingute poolteks on juriidilised isikud I. OÜ ja OÜ D. .

Kinnistusraamatust nähtuvalt kuulus alates 31.08.2011 kuni 27.09.2018 I. OÜ-le XXX kinnistu

XXX vallas XXX külas. I. OÜ kinnistu omanikuna esitas 2015. aasta kevadel V. V. ele

projekteerimistingimuste taotlused hoone(te) projekteerimiseks ja V. V. väljastas 23.03.2015

projekteerimistingimused

ehitiste

püstitamiseks

just

I. OÜ-le.

Hageja

on

10.06.2019

menetlusdokumendis eeltoodut kinnitanud, märkides, et I. OÜ oli nii kinnistu omanik kui kinnistul

paiknevate hoonete ehitaja, kuigi on hagiavalduses märkinud, et tema oli projekteerimistingimuste

taotleja. Kuivõrd kohtumenetluse pooled olid eelnevalt sõbrasuhtes, oli hagejale teada, et kostja

osutab OÜ D. kaudu ehitusteenust. Asja materjalidest nähtuvalt kasutas I. OÜ OÜ D. teenust juba

enne vaidlusaluste töövõtulepingute sõlmimist (12.12.2015 arve nr 4-7/13 ja 22.02.2016 arve nr 4-

7/14), sh teiste töövõtjate (nt OÜ B.) poolt puudusega tehtud tööde lõpetamiseks. Eelnevast

tulenevalt ei olnud vaidlusaluste töövõtulepingute sõlmimisel vajalik juriidiliste isikute andmeid

täiendavalt ka täpsustada, nagu on leidnud hageja. 27.04.2016 kostja elektronkirjast nähtub, et

hagejale oli teada ka asjaolu, et kostja on teinud valiku tegevusala vahetuse osas, soovides edaspidi

ehitusteenuse asemel pakkuda projekteerimisteenust. 18.05.2016 projekteerimistöödes kokku

leppides on eelprojektide koostamise hinnale 5000 eurot lisatud käibemaks, nagu on see lisatud ka

ettemakse summale 1500 eurot (03.07.2016 elektronkirjad ja 30.06.2016 arve nr 4-7/17). Kostja on

ise 03.07.2016 elektronkirjas märkinud, et arvestab sellega, et kokkulepitud summa peale tuleb arve

või arved, kui tasumised on osalised (tee selle 1500 + km peale arve ära, katsun lähipäevil ära

maksta). Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et 18.05.2016 töövõtuleping on sõlmitud äriühingute

vahel. Seda kinnitavad ka kostja 13.05.2019 menetlusdokumendile lisatud eskiisid, kus tööde

tellijaks on märgitud I. OÜ (vastutavaks spetsialistiks küll V. L. D.P. OÜ-st, kuid autoriks E. K. ),

va sauna eskiisi osas. Kuigi 01.09.2016 tööde nimekirjast ei selgu, kas tööde maksumus 4000 eurot

on koos käibemaksuga või ilma, on kohus seisukohal, et ka 09.08.2016 kokkulepe ehitus- ja

mööblitööde tegemiseks on sõlmitud äriühingute vahel. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele,

et materjal ehitus- ja mööblitöödeks osteti Põlvast E. kauplusest I. OÜ krediitarvetega ja selleks oli

OÜ D. käsutuses I. OÜ kliendikaart. Lisaks on OÜ D. esitanud I. OÜ-le arveid ka ehitus- ja

5(8)

mööblitööde eest tasumiseks (15.08.2016 arve nr 4-7/19 ja 23.09.2016 arve nr 4-7/23). Kõik

kokkulepped on sõlmitud äriühingute registrijärgsetelt elektronposti aadressidelt (XXX ja XXX)

ning kohtu arvates tuleneb poolte isiklik suhtlusstiil vaid asjaolust, et tegemist oli sõpradest

ettevõtjatega (sõber tegi tööd sõbrale). Kuivõrd võlasuhte tekkimiseks piisab üldjuhul ainult

kokkuleppest, ilma et peaks järgima kindlat vormi (VÕS § 11 lg 1), ei ole asjakohane hageja väide,

et I. OÜ poolt sõlmitavad lepingud oleks olnud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, et tagada selliselt raamatupidamise seaduses

(RPS) nõutava majandustehingu

dokumenteerimine. Et teenuseid osutas just OÜ D. , nähtub veel 27.04.2016 kostja elektronkirjast,

kus ta märgib, et aruandeid vaadates ei jää tal raha kätte, mis kohtu hinnangul tähendab, et kostja

ettevõte ei tegutse kasumlikult. Lisaks ka kostja 06.09.2016 elektronkirjast, mille kohaselt on kostja

järgmisel päeval raamatupidajaga paberites (tulekahju vaja likvideerida). Kostja äriühingu töövõtjaks

olemist kinnitavad kohtu hinnangul ka hageja elektronkirjad, kus ta 09.09.2016 märgib kostjale, et

ehk sa oled enda ja oma töömeeste ressurssi natuke valesse auku suunanud (tööd osaliselt valmis ja

osaliselt tegemata). 23.04.2017 elektronkirjas leiab hageja, et kostja on ettemaksu ja enamtasutud

summad kandnud eelmise aasta tuludesse ja arutlenud selle üle, kas nõuda nüüd rahade tagastamist

või kohustuste täitmist, sest valiku tegemine ei ole lihtne, kuna OÜ D. käive oli perioodil detsember

kuni veebruar null eurot, lisaks oli ettevõte novembrist kuni märtsi lõpuni ka maksuvõlglane. Seega

tulude pool on olematu. Et tegelikkuses ei osutanud kumbki osapool raha tasuja isikule erilist

tähtsust või et hageja planeeris juba varasemalt osta kinnistu äriühingult välja (plaan realiseerus

2018. aasta sügisel), ei oma lepinguosaliste tuvastamise seisukohalt tähtsust. Kohus leiab, et hageja

vastuväited lepinguosaliste osas on kantud üksnes soovist saada oma nõue rahuldatud võimalikult

suures ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 18.05.2016 ja 09.08.2016 töövõtulepingute poolteks olid

juriidilised isikud I. OÜ ja OÜ D. .

6. Samas on kostja 30.07.2017 elektronkirjas lubanud tagasi maksta projekteerimistööde eest ette

makstud raha ja nende tööde eest 1000 eurot, mida ei olnud võimeline enam lõpetama. Kostja

märgib seejuures, et tal ei ole seda raha täna, kuid maksab iga kuu ning raha saab tasutud 2017. aasta

jooksul. 30.08.2017 elektronkirjas on kostja täpsustanud, et kui ta selle projekteerimise ettemaksu

tagasi maksab, siis teeb ta seda isiklikust rahast. Arvestades asjaolu, et I. OÜ oli eelduslikult OÜ-

le D. viimaseks tööde pakkujaks ja OÜ-le D. oli äriregistrist nähtuvalt juba 21.09.2016 tehtud

kustutamishoiatus, saab eeltoodu kohtu hinnangul tähendada kostja kui ettevõtte ainuosaniku ja

juhatuse liikme lubadust täita OÜ D. kohustus isiklikult. Kostja on varem antud lubadust korranud

ka 14.05.2018 elektronkirjas ehk pärast OÜ D. äriregistrist kustutamist 12.10.2017, märkides, et

rabelemist on palju, kuid aukude lappimine lõpeb ka temal mingi hetk, st saan ka sinu (I. OÜ)

ettemaksu tagasi hakata maksma.

Kohus nõustub siinjuures hagejaga, et kostja on OÜ D. kohustusega ühinenud VÕS § 178 lg 1

tähenduses, mistõttu vastutab kostja võlausaldaja ees kohustuse täitmise eest solidaarselt algse

võlgnikuga (VÕS § 178 lg 4). Kuigi kohustusega ühinenud isik vastutab eelduslikult samas ulatuses

kui senine võlgnik, on kostja antud juhul OÜ D. kohustusega ühinenud üksnes 2500 euro ulatuses.

Kuivõrd I. OÜ on vaidlusalustest töövõtulepingutest tulenevad nõuded väidetavalt loovutanud

hagejale (kostja ei ole hageja sellekohasele väitele omapoolseid vastuväiteid esitanud) ning kostja on

OÜ D. kohustusega 2500 euro ulatuses ühinenud, tuleb kohtu poolt tuvastatu alusel kostjalt hageja

kasuks välja mõista 2500 eurot, millest 1500 eurot on projekteerimistööde ettemaks ning 1000 eurot

hüvitis lõpetamata ehitus- ja mööblitööde eest. Kohus ei nõustu kostjaga, et 1500 euro näol on

tegemist väljateenitud raha, mitte ettemaksuga. Poolte kirjavahetusest ei nähtu, et äriühingutel oleks

olnud kokkulepe projekteerimistööde osaliseks tegemiseks. Vaidlust ei ole aga selles, et kuue hoone

eelprojektid jäid tervenisti esitamata. Kohus nõustub siinjuures hagejaga, et töö osalisest tegemist

saaks rääkida juhul, kui oleks esitatud kasvõi mõne hoone eelprojekt, millele tuginedes oleks

töövõtja saanud jätkata põhiprojekti koostamist, taotleda ehitusluba vms.

6(8)

7. Hageja on esitanud kohtule VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel viivisenõude, taotledes

kostjalt nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise kui alates hagi esitamisest

lisanduva viivise väljamõistmist seadusjärgses määras kuni oma kohustuse kohase täitmiseni.

Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks

kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse

täitmisele. Reeglina ei taga viivis võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast

enesest ning rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid 09.12.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise arvestusele

(alates 01.01.2018 kuni 09.12.2018, so 344 viivituses oldud päeva × 0,328767 eurot päevas) ega

suurusele (113,10 eurot).

Samas arvestades hageja nõude osalist rahuldamata jätmist, jääb osaliselt rahuldamata ka hageja

viivisenõue. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis seadusjärgses määras

2500 eurolt (1500 + 1000) alates 10.12.2018 kuni 2500 euro tasumiseni.

8. Kohus mõistab eeltoodust tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja 2613,10 eurot, millest 1500 eurot

on projekteerimistööde ettemaks, 1000 eurot hüvitis lõpetamata ehitus- ja mööblitööde eest ning

113,10 eurot 09.12.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt

välja lisanduva viivise 2500 eurolt seadusjärgses määras alates 10.12.2018 kuni 2500 euro

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~62% ulatuses nõudest, jätab poolte menetluskulud 62%

ulatuses kostja kanda ja 38% ulatuses hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

10.1. 13.05.2019 vastuse kohaselt kostjal kulud puuduvad. Kostja ei ole 19.11.2020 esitanud kohtule

oma menetluskulude nimekirja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määramata hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu.

10.2. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 400 eurot ja lepingulise esindaja kulud 6268,80 eurot,

kokku 6668,80 eurot.

10.2.1. TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv, mida tuleb tasuda

menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv (TsMS

§ 139 lg 2).

Antud tsiviilasja hind on TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 järgi 4575,23 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu

400 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu

tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 400 eurot olnud vajalik ja

põhjendatud kulu.

10.2.2. Tulenevalt TsMS § 144 p-st 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude korral lähtuda nende

vajalikkusest ja põhjendatusest. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

7(8)

ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise

eest.

Kohtul tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus

tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui

hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö

mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad.

Kohtumenetluses korduvate seisukohtade esitamise puhul ei saa eeldada, et dokumentide

koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks

esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi

hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab

hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Asja materjalidest nähtuvalt on antud tsiviilasjas hagejat esindanud vandeadvokaat Kalju Hanni,

olles hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Kohus märgib, et lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt,

võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 6268,80 eurot koos

käibemaksuga, kuna hageja füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus märgib, et advokaadibüroos töötava

vandeadvokaadi tasu 144 eurot tunnis koos käibemaksuga tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks

tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabiteenus seisnenud eelkõige hagiavalduse

koostamises, kostja vastusega tutvumises ning sellele seisukoha esitamises, kohtunõudele vastuse

koostamises, istungiks ettevalmistumises ja sellel osalemises, kompromissiettepaneku esitamises,

kohtunõuetele vastuste koostamises ja menetluskulude nimekirja esitamises ajakuluga kokku

43,32 tundi.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule hagiavalduse (10.12.2018), seisukoha kostja

vastusele (14.01.2019), vastuse kohtunõudele (04.03.2019), osalenud 11.04.2019 kohtuistungil,

esitanud kohtule kompromissiettepaneku (18.04.2019), vastuse kostja seisukohtadele (10.06.2019),

vastuse kohtunõudele (06.08.2020) ja menetluskulude nimekirja (19.11.2020).

Kohus loeb õigusabikulud, mis on seotud eespool nimetatud menetlustoimingute tegemisega,

põhjendatud ja vajalikuks summas 3744 eurot (26 tundi × 144 eurot). Kohus on seisukohal, et kohtul

ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida

minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu

suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute

hulgale. Kohus leiab, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine

ning kliendiga nõupidamised/arutelud hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi

osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest

kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi,

seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus lähtub siinjuures ka asjaolust, et

hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu

on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumentide koostamine ei ole esindajale olnud

õiguslikult keerukas. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (töövõtulepingute

rikkumisest tulenev nõue), tsiviilasja keerukust (vähekeerukas, selgelt piiritletud, vaidlus sisuliselt

üksnes menetlusosaliste ringi ja hinnapakkumise kalliduse osas) ja mahukust (vähemahukas) ning

hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et hageja õigusabikulud

on põhjendatud ja vajalikud summas 3744 eurot.

10.3. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-18-122762 hageja menetluskulude

8(8)

rahaliseks suuruseks 4144 eurot, millest 400 eurot on riigilõiv ja 3744 eurot lepingulise esindaja

kulud koos käibemaksuga.

10.4. Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele menetluskulu 2569,28 eurot (62% 4144 eurost) ja vastavalt hageja taotlusele

menetluskuludelt viivis kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik