3-20-1486/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedVõtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.10.2020 määruse peale. Vabastada XX menetlusabi korras määruse tõlkimise kulude kandmisest. Tõlkida
Legislator headnote
AI generated3-20-1486/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Vabastada XX menetlusabi korras määruse tõlkimise kulude kandmisest. Tõlkida
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja
Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
07.12.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1486
Haldusasi
Politsei-
ja
Piirivalveameti
taotlus
XX
kinnipidamiskeskuses
kinnipidamise
tähtaja
pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Birgit
Siim ja Katri Bergmann
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa
andmist – XX, riigi õigusabi korras määratud esindaja
vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.10.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.10.2020 määruse peale.
2. Vabastada XX menetlusabi korras määruse tõlkimise kulude kandmisest. Tõlkida
määrus inglise keelde.
3. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.10.2020 määruse
haldusasjas nr 3-20-1486 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse
põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1
ja 2, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Gambia Vabariigi kodanik XX (sünd XX.XX.XXXX) saabus 08.08.2020 lennukiga
Itaaliast Eestisse. Ta esitas piiripunktis Itaalia elamisloa kehtivusega 08.01.2018–07.01.2020.
Kuna isikul puudus seaduslik viibimisalus, tegi PPA talle vabatahtliku täitmise tähtajaga
ettekirjutuse nr 1052032933 Eestist lahkumiseks hiljemalt 17.08.2020.
3-20-1486
2(5)
2. Isik esitas PPA-le 10.08.2020 kell 20.30 rakenduses WhatsApp soomekeelsed
lennupiletite broneeringud lendudele Tallinn-Viin-Milano. PPA-d teavitati 10.08.2020 kell
21.05, et isik soovib osta D-terminalis laevapiletit kell 22.30 Soome väljuvale laevale. PPA
pidas isiku samas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 ja lg 2 p 1
alusel kinni. Ühtlasi lühendas PPA 11.08.2020 otsusega lahkumiskohustuse tähtaega ning
pööras lahkumiskohustuse sundtäitmisele.
3. Tallinna Halduskohus andis 12.08.2020 määrusega PPA-le loa XX kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 12.10.2020. Tallinna Ringkonnakohus jättis
18.09.2020 määrusega rahuldamata halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse.
Määrused jõustusid 13.10.2020, kui Riigikohus jättis ringkonnakohtu määruse peale esitatud
määruskaebuse menetlusse võtmata.
4. PPA
esitas
Tallinna
Halduskohtule
05.10.2020
taotluse
anda
luba
XX
kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neli kuud VSS § 15 lg 2 p 1
alusel.
Isik selgitas esmakordsel kinnipidamisel, et soovib minna laevaga Tallinnast Helsingisse
tüdruksõpra külastama. Väidetavalt oli tal Itaalias pooleli elamisloa pikendamise menetlus ning
ta ei teadnud, et sel ajal ei tohi väljaspool Itaaliat reisida. Ta lubas osta lennupiletid Itaaliasse.
Laevapiletite ostmist Soome selgitas isik nii, et ta jalutas linnas, eksis ja sattus merepiirkonda.
Pileti ostsid kaks politseiametnikku, kuid ta ei soovinud Soome minna. Eelmise reisi piletid oli
ta selleks ajaks tühistanud. Lennupiletid Milanosse broneeris väidetavalt Itaalias elav sõber.
Seejärel väitis isik, et piletid ostis hoopis sõbra tuttav, kes elab Soomes. Lõpuks väitis isik, et
lennupiletite kohta edastas informatsiooni tema sõber Omar, kes elab Soomes. Isiku väitel tuli
ta Itaaliasse 2013. a-l usuliste probleemide tõttu koduriigis ning taotles seal rahvusvahelist
kaitset. Kuigi ta on väitnud, et ta ei soovi Gambiasse naasta, on passis piiriületustempli jäljendid
Gambiasse sisenemise (30.09.2019) ja sealt väljumise (23.11.2019) kohta.
Isiku puhul esineb põgenemise oht. Ta peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületuse tõttu
ning ta ei ole saanud luba ega õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8). Põgenemise ohtu suurendab
isiku käitumine. Kuigi pärast ettekirjutuse tegemist selgitati talle, et elamisloa taotluse ajal ei
või reisida teistesse Schengeni liikmesriikidesse, soovis ta osta laevapiletit Helsingisse ning
oleks seega teekonda jätkanud. Isik on avaldanud soovi naasta Itaaliasse. Itaalia ametivõimud
on vastanud, et isikul puuduvad Itaaliaga sidemed. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole
põgenemise ohu tõttu võimalik kohaldada. Isikul puudub Eestis elukoht, perekonnaliikmed,
piisavad elatusvahendid toimetulekuks, sotsiaalsed kontaktid. Vabaduses viibides võib isik
hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma ja lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki.
Isiku varasem käitumine ei tekita usaldust, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine
oleks tõhus. Isiku selgitused on ebausaldusväärsed, vastuolulised ja mitteusutavad. Eestist ei
välju Gambiasse otselende, mistõttu on tagasisaatmise planeerimisel vaja transiitriike ette
teavitada ja saada nõusolek. Ümberistumisega lendude ajad muutuvad Covid-19 pandeemia
tõttu. Kinnipidamine pole muutunud ebaproportsionaalseks.
5. PPA märkis 06.10.2020 toimunud istungil, et hetkel tegeletakse isiku tagasisaatmisega
Itaaliasse, kuid kuna ta on vahepeal Gambias käinud, siis Itaalia võib tagasivõtmisest keelduda.
Gambia on suletud ning tagasivõtt ei ole hetkel võimalik.
6. Isik väitis istungil, et ta ei teadnud, et elamisloa taotluse läbivaatamise ajal ei või
teistesse riikidesse reisida. Ta lubati lennule takistusteta, kuigi dokumente kontrolliti. Ta soovib
naasta Itaaliasse. Isik ei läinud ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul Itaaliasse, sest
soovis külastada Soomes elavat tüdruksõpra, kellega tutvus sealsamas 2018. a-l. Covid-19
3-20-1486
3(5)
pandeemia tõttu ei saa isik kuskile põgeneda, sh Soome. Isik võib põgeneda Itaaliasse, kuid
tagasisaatmine sinna on PPA eesmärk. Isiku suhtes on võimalik kohaldada leebemaid
järelevalvemeetmeid: elamine kindlaksmääratud elukohas (Vao keskuses) ning PPA-s
registreerimine kindlaksmääratud ajal.
7. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.10.2020 määrusega PPA taotluse ning andis loa
pikendada XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 09.02.2021.
Põhjendatud on PPA kahtlus, et isiku puhul esineb põgenemise oht. Isik saabus Eestisse
ebaseaduslikult ning ta ei ole saanud luba ega õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8). VSS § 68 ps
8 märgitud asjaolude kõrval osutab põgenemise ohule ka isiku enda tegevus. Ta lahkus Itaaliast
kehtetu elamisloa alusel. Ta oli samas taotlenud uut elamisluba, mistõttu pidi ta teadma, et
elamisluba on kehtivuse kaotanud. Ei saa eeldada, et Schengeni viisaruumis võib liikuda, kui
viibimise alus enam ei kehti. Isiku käitumisest ja ütlustest nähtub, et ta soovis minna Soome.
Kui isik 08.08.2020 esmakordselt kinni peeti ja teda kohustati Eestist lahkuma, lubas ta minna
tagasi Itaaliasse. Isik esitas 10.08.2020 kell 20.30 PPA ametnikule lennubroneeringu kinnituse
(Tallinn-Viin-Milano). Samal päeval kell 21.05 teavitati PPA-d, et isik soovib osta D-terminalis
piletit kell 22.30 Soome väljuvale laevale. Isiku seletused Gambiast lahkumise asjaolude kohta
on vastuolulised. On piisavalt tõenäoline, et isik ei kavatse lahkumiskohustuse täitmise ajaks
Eestisse jääda. Puuduvad põgenemise ohtu vähendavad asjaolud, nagu isiklikud, majanduslikud
või sotsiaalsed sidemed Eestiga. Põgenemise ohu jaatamiseks ei pea oht olema realiseerunud,
piisab sellest, kui see on piisavalt tõenäoline. Põgenemise ohu tõttu ei oleks leebemate
järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus. Kinnipidamine on proportsionaalne. See ei ole
vastuolus tema turvalisuse ega tervisekaitse kaalutlustega. Kinnipidamine ei ületa VSS § 25 lgs
1 sätestatud kuuekuulist tähtaega. Liiati võib isikut maksimaalselt kinni pidada 18 kuud (VSS
§ 25 lg 2). Kinnipidamise kestus ei ole tingitud ametivõimude tegevusetusest. Otselennud
Gambiasse puuduvad, mistõttu tuleb tagasisaatmise planeerimisel teavitada transiitriike ja
saada nende nõusolek. Ümberistumistega lendude ajad muutuvad Covid-19 pandeemia tõttu
pidevalt. PPA-l tuleb välja selgitada, kas Itaalial oli õigus keelduda isiku tagasivõtmisest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8. XX palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 09.10.2020 määrus tühistada ning teha
uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest.
Isiku ütlused ja teod ei ole vastuolulised. Ta on algusest peale soovinud naasta Itaaliasse.
Tagasilend viibis, sest isik ootas, et sõber ostaks talle pileti. Isiku soovi minna Itaaliasse
kinnitab ka lennupiletite broneering. Halduskohus ei ole põhjendanud põgenemise ohtu,
korrates vaid 12.08.2020 määruses väljendatut. Põgenemise ohu jaatamiseks ei piisa märkusest,
et see ei pea tegelikkuses olema realiseerunud (vt Riigikohtu 19.06.2019 määrus nr 3-19-415,
p 11). Vältima peab automaatseid järeldusi. Põgenemise oht peab olema ka tuvastatav
objektiivsete asjaolude, mitte subjektiivse hinnangu põhjal, nagu usaldus (Riigikohtu määrus nr
3-19-415, p 9). Kinnipidamise tähtaja pikendamine kuni 09.02.2021 on ebaproportsionaalne.
PPA ega halduskohus pole kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist, eelkõige
elamist kindlaksmääratud kohas. Isiku kinnipidamist ei õigusta see, et asjaolud pole vahepeal
muutunud. Taotluses ei ole selgitatud, missuguseid asjaolusid peab PPA välja selgitama.
Määruskaebusele on lisatud taotlus vabastada isik tõlkimise kulude kandmisest.
3-20-1486
4(5)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine
on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne
(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.
Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS)
§ 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida PPA-lt täiendavat seisukohta, vaid
arvestab 05.10.2020 taotluses ja 06.10.2020 kohtuistungil avaldatuga.
10. XX on taotlenud menetlusabi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Ta ei ole
taotlenud määruskaebuse läbivaatamist istungil. Seega on menetlusabi taotletud
kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Menetlusabi andmise
tingimused on täidetud. Isikul puudub vara ja sissetulek, et ise tõlkimise eest tasuda (vt
Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2020 määruse p 6). HKMS § 111 lg 4 järgi ei hinnata
menetlusabi andmisel kohtulahendi tõlkimiseks isiku menetluses osalemise edukust ega
mõistlikkust. Tõlkeabi andmist ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi
määramine. Ringkonnakohus vabastab isiku käesoleva määruse tõlkimise kulude
kandmisest.
11. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.
12. VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemise ohu tuvastamiseks vältimatult
esinema. Halduskohus nõustus PPA-ga, et põgenemise ohule osutavad VSS § 68 p-s 8
sätestatud asjaolud: isik peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei
ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Tallinna Ringkonnakohus oli 23.09.2020 määruse
nr 3-20-1360 p-s 9 seisukohal, et osutatud alus on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb
Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist. Riigipiiri seadus (RiPS) eristab välispiiri sisepiirist.
Sisepiir on Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide ühine maismaapiir, sh jõe- ja järvepiir
(RiPS § 2 lg 11). Välispiir on Eesti merepiir ja õhupiir ning maismaapiiri, sealhulgas jõe-
ja järvepiiri osa, mis ei ole sisepiir (RiPS § 2 lg 12). Ka Euroopa Komisjoni 16.11.2017
soovituse (EL) 2017/2338 p 1.6 käsitab põgenemisohuna tagasaatmisdirektiivi art 3 p 7
mõttes ebaseaduslikku sisenemist EL-i liikmesriikide ja Schengeni riikide territooriumile.
Puudub põhjus asuda teistsugusele seisukohale.
13. Praegusel juhul saabus isik Eestisse Itaaliast, ületades Euroopa Liidu liikmesriikide ühiseid
maismaapiire ehk sisepiire. Seega pole VSS § 68 p 8 kohaldamise tingimused täidetud.
Kohus on olemasolevate asjaolude põhjal siiski pädev andma kinnipidamisele õige
juriidilise kvalifikatsiooni. Ringkonnakohus leiab, et põgenemise ohule osutavad VSS § 68
p-s 9 sätestatud asjaolud: välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni
liikmesriigist. Isikule oli väljastatud Itaalia elamusluba kehtivusega 08.01.2018–
07.01.2020. Isik oli esitanud taotluse elamisloa pikendamiseks, kuid lahkus Itaaliast enne
otsuse tegemist. Asjaolu, et isikut ei takistatud Itaaliast lahkumisel, ei tähenda, et tal oleks
olnud luba sealt lahkuda. Ka õigusteadmisteta isik ei saa eeldada, et Schengeni ruumis võib
liikuda kehtiva viibimisaluseta. Isik pole väitnud, et talle oleks väljastatud muid õiguslikke
aluseid Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil viibimiseks.
14. Põgenemise ohu lõplikuks tuvastamiseks tuleb vaadata konkreetse isiku ja juhtumiga
seotud asjaolusid kogumis (VSS § 15 lg 1, Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16,
p 13). Seega tuleb hinnata, missugust mõju avaldavad põgenemise ohule VSS § 68 p-s 9
sätestatud asjaolu kõrval muud isikuga seotud asjaolud. Isik oli teadlik, et tema elamisloa
kehtivus oli lõppenud, kuid lahkus viibimisalust omamata Itaaliast. Isik lubas PPA-le, et
3-20-1486
5(5)
pöördub tagasi Itaaliasse ning saatis PPA-le lennupiletite broneeringute kinnitused
(Tallinn-Viin-Milano). Pärast kinnituste saatmist üritas ta aga D-terminalis osta piletit
Soome. Ütluste järgi oli ta lennupiletite broneeringud tühistanud. Asja materjalidest
nähtub, et isik on algusest peale soovinud minna Soome: seda väitis ta ka esmakordsel
kinnipidamisel. Asjaolu, et Soome piir on Covid-19 pandeemia tõttu tavareisijatele suletud,
ei tähenda, et isiku põgenemise ohtu ei esineks. Kinnipidamise eesmärk on muu hulgas
tagada isiku kättesaadavus väljasaatmismenetluses. Isiku käitumisest võib järeldada, et ta
võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, sh end riigisiseselt varjama. Ta on
tegutsenud vastupidiselt sellele, mida on lubanud. Lisaks on ta kinnitanud, et ei soovi
naasta päritoluriiki.
Isikul puudub seaduslik viibimisalus, mistõttu ei ole tal võimalik naasta Itaaliasse. Isikul
puuduvad Eestiga isiklikud, majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed, mis põgenemise ohtu
vähendaks. Kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. PPA ei ole olnud
väljasaatmisel tegevusetu. PPA on pöördunud Itaalia ametivõimude poole ning palunud isik
tagasi võtta. Istungil esitatud selgituste järgi võib Itaalia keelduda isiku tagasivõtmisest, sest ta
on käinud vahepeal Gambias. Seepärast võib tekkida vajadus saata isik välja Gambiasse. PPA
on suhelnud Gambias asuva sideohvitseriga väljasaatmise võimaluste osas. Hetkel puudub
põhjus pidada väljasaatmist VSS § 25 lg-s 1 sätestatud aja jooksul perspektiivituks.
15. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne
taotletava eesmärgi suhtes – selleks et tagada isiku kättesaadavus väljasaatmismenetluses.
Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine
ei oleks tõhus. Isiku kättesaadavust väljasaatmismenetluses saab tagada vaid isiku
liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). 16.
Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab
Tallinna Halduskohtu 09.10.2020 määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse
põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)