3-20-1486/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja

Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

07.12.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1486

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

XX

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Birgit

Siim ja Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa

andmist – XX, riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.10.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.10.2020 määruse peale.

2. Vabastada XX menetlusabi korras määruse tõlkimise kulude kandmisest. Tõlkida

määrus inglise keelde.

3. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.10.2020 määruse

haldusasjas nr 3-20-1486 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1

ja 2, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Gambia Vabariigi kodanik XX (sünd XX.XX.XXXX) saabus 08.08.2020 lennukiga

Itaaliast Eestisse. Ta esitas piiripunktis Itaalia elamisloa kehtivusega 08.01.2018–07.01.2020.

Kuna isikul puudus seaduslik viibimisalus, tegi PPA talle vabatahtliku täitmise tähtajaga

ettekirjutuse nr 1052032933 Eestist lahkumiseks hiljemalt 17.08.2020.

3-20-1486

2(5)

2. Isik esitas PPA-le 10.08.2020 kell 20.30 rakenduses WhatsApp soomekeelsed

lennupiletite broneeringud lendudele Tallinn-Viin-Milano. PPA-d teavitati 10.08.2020 kell

21.05, et isik soovib osta D-terminalis laevapiletit kell 22.30 Soome väljuvale laevale. PPA

pidas isiku samas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 ja lg 2 p 1

alusel kinni. Ühtlasi lühendas PPA 11.08.2020 otsusega lahkumiskohustuse tähtaega ning

pööras lahkumiskohustuse sundtäitmisele.

3. Tallinna Halduskohus andis 12.08.2020 määrusega PPA-le loa XX kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 12.10.2020. Tallinna Ringkonnakohus jättis

18.09.2020 määrusega rahuldamata halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse.

Määrused jõustusid 13.10.2020, kui Riigikohus jättis ringkonnakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse menetlusse võtmata.

4. PPA

esitas

Tallinna

Halduskohtule

05.10.2020

taotluse

anda

luba

XX

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neli kuud VSS § 15 lg 2 p 1

alusel.

Isik selgitas esmakordsel kinnipidamisel, et soovib minna laevaga Tallinnast Helsingisse

tüdruksõpra külastama. Väidetavalt oli tal Itaalias pooleli elamisloa pikendamise menetlus ning

ta ei teadnud, et sel ajal ei tohi väljaspool Itaaliat reisida. Ta lubas osta lennupiletid Itaaliasse.

Laevapiletite ostmist Soome selgitas isik nii, et ta jalutas linnas, eksis ja sattus merepiirkonda.

Pileti ostsid kaks politseiametnikku, kuid ta ei soovinud Soome minna. Eelmise reisi piletid oli

ta selleks ajaks tühistanud. Lennupiletid Milanosse broneeris väidetavalt Itaalias elav sõber.

Seejärel väitis isik, et piletid ostis hoopis sõbra tuttav, kes elab Soomes. Lõpuks väitis isik, et

lennupiletite kohta edastas informatsiooni tema sõber Omar, kes elab Soomes. Isiku väitel tuli

ta Itaaliasse 2013. a-l usuliste probleemide tõttu koduriigis ning taotles seal rahvusvahelist

kaitset. Kuigi ta on väitnud, et ta ei soovi Gambiasse naasta, on passis piiriületustempli jäljendid

Gambiasse sisenemise (30.09.2019) ja sealt väljumise (23.11.2019) kohta.

Isiku puhul esineb põgenemise oht. Ta peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületuse tõttu

ning ta ei ole saanud luba ega õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8). Põgenemise ohtu suurendab

isiku käitumine. Kuigi pärast ettekirjutuse tegemist selgitati talle, et elamisloa taotluse ajal ei

või reisida teistesse Schengeni liikmesriikidesse, soovis ta osta laevapiletit Helsingisse ning

oleks seega teekonda jätkanud. Isik on avaldanud soovi naasta Itaaliasse. Itaalia ametivõimud

on vastanud, et isikul puuduvad Itaaliaga sidemed. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole

põgenemise ohu tõttu võimalik kohaldada. Isikul puudub Eestis elukoht, perekonnaliikmed,

piisavad elatusvahendid toimetulekuks, sotsiaalsed kontaktid. Vabaduses viibides võib isik

hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma ja lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki.

Isiku varasem käitumine ei tekita usaldust, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

oleks tõhus. Isiku selgitused on ebausaldusväärsed, vastuolulised ja mitteusutavad. Eestist ei

välju Gambiasse otselende, mistõttu on tagasisaatmise planeerimisel vaja transiitriike ette

teavitada ja saada nõusolek. Ümberistumisega lendude ajad muutuvad Covid-19 pandeemia

tõttu. Kinnipidamine pole muutunud ebaproportsionaalseks.

5. PPA märkis 06.10.2020 toimunud istungil, et hetkel tegeletakse isiku tagasisaatmisega

Itaaliasse, kuid kuna ta on vahepeal Gambias käinud, siis Itaalia võib tagasivõtmisest keelduda.

Gambia on suletud ning tagasivõtt ei ole hetkel võimalik.

6. Isik väitis istungil, et ta ei teadnud, et elamisloa taotluse läbivaatamise ajal ei või

teistesse riikidesse reisida. Ta lubati lennule takistusteta, kuigi dokumente kontrolliti. Ta soovib

naasta Itaaliasse. Isik ei läinud ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul Itaaliasse, sest

soovis külastada Soomes elavat tüdruksõpra, kellega tutvus sealsamas 2018. a-l. Covid-19

3-20-1486

3(5)

pandeemia tõttu ei saa isik kuskile põgeneda, sh Soome. Isik võib põgeneda Itaaliasse, kuid

tagasisaatmine sinna on PPA eesmärk. Isiku suhtes on võimalik kohaldada leebemaid

järelevalvemeetmeid: elamine kindlaksmääratud elukohas (Vao keskuses) ning PPA-s

registreerimine kindlaksmääratud ajal.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.10.2020 määrusega PPA taotluse ning andis loa

pikendada XX kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 09.02.2021.

Põhjendatud on PPA kahtlus, et isiku puhul esineb põgenemise oht. Isik saabus Eestisse

ebaseaduslikult ning ta ei ole saanud luba ega õigust Eestis viibida (VSS § 68 p 8). VSS § 68 ps

8 märgitud asjaolude kõrval osutab põgenemise ohule ka isiku enda tegevus. Ta lahkus Itaaliast

kehtetu elamisloa alusel. Ta oli samas taotlenud uut elamisluba, mistõttu pidi ta teadma, et

elamisluba on kehtivuse kaotanud. Ei saa eeldada, et Schengeni viisaruumis võib liikuda, kui

viibimise alus enam ei kehti. Isiku käitumisest ja ütlustest nähtub, et ta soovis minna Soome.

Kui isik 08.08.2020 esmakordselt kinni peeti ja teda kohustati Eestist lahkuma, lubas ta minna

tagasi Itaaliasse. Isik esitas 10.08.2020 kell 20.30 PPA ametnikule lennubroneeringu kinnituse

(Tallinn-Viin-Milano). Samal päeval kell 21.05 teavitati PPA-d, et isik soovib osta D-terminalis

piletit kell 22.30 Soome väljuvale laevale. Isiku seletused Gambiast lahkumise asjaolude kohta

on vastuolulised. On piisavalt tõenäoline, et isik ei kavatse lahkumiskohustuse täitmise ajaks

Eestisse jääda. Puuduvad põgenemise ohtu vähendavad asjaolud, nagu isiklikud, majanduslikud

või sotsiaalsed sidemed Eestiga. Põgenemise ohu jaatamiseks ei pea oht olema realiseerunud,

piisab sellest, kui see on piisavalt tõenäoline. Põgenemise ohu tõttu ei oleks leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus. Kinnipidamine on proportsionaalne. See ei ole

vastuolus tema turvalisuse ega tervisekaitse kaalutlustega. Kinnipidamine ei ületa VSS § 25 lgs

1 sätestatud kuuekuulist tähtaega. Liiati võib isikut maksimaalselt kinni pidada 18 kuud (VSS

§ 25 lg 2). Kinnipidamise kestus ei ole tingitud ametivõimude tegevusetusest. Otselennud

Gambiasse puuduvad, mistõttu tuleb tagasisaatmise planeerimisel teavitada transiitriike ja

saada nende nõusolek. Ümberistumistega lendude ajad muutuvad Covid-19 pandeemia tõttu

pidevalt. PPA-l tuleb välja selgitada, kas Itaalial oli õigus keelduda isiku tagasivõtmisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. XX palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 09.10.2020 määrus tühistada ning teha

uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest.

Isiku ütlused ja teod ei ole vastuolulised. Ta on algusest peale soovinud naasta Itaaliasse.

Tagasilend viibis, sest isik ootas, et sõber ostaks talle pileti. Isiku soovi minna Itaaliasse

kinnitab ka lennupiletite broneering. Halduskohus ei ole põhjendanud põgenemise ohtu,

korrates vaid 12.08.2020 määruses väljendatut. Põgenemise ohu jaatamiseks ei piisa märkusest,

et see ei pea tegelikkuses olema realiseerunud (vt Riigikohtu 19.06.2019 määrus nr 3-19-415,

p 11). Vältima peab automaatseid järeldusi. Põgenemise oht peab olema ka tuvastatav

objektiivsete asjaolude, mitte subjektiivse hinnangu põhjal, nagu usaldus (Riigikohtu määrus nr

3-19-415, p 9). Kinnipidamise tähtaja pikendamine kuni 09.02.2021 on ebaproportsionaalne.

PPA ega halduskohus pole kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist, eelkõige

elamist kindlaksmääratud kohas. Isiku kinnipidamist ei õigusta see, et asjaolud pole vahepeal

muutunud. Taotluses ei ole selgitatud, missuguseid asjaolusid peab PPA välja selgitama.

Määruskaebusele on lisatud taotlus vabastada isik tõlkimise kulude kandmisest.

3-20-1486

4(5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS)

§ 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida PPA-lt täiendavat seisukohta, vaid

arvestab 05.10.2020 taotluses ja 06.10.2020 kohtuistungil avaldatuga.

10. XX on taotlenud menetlusabi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Ta ei ole

taotlenud määruskaebuse läbivaatamist istungil. Seega on menetlusabi taotletud

kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Menetlusabi andmise

tingimused on täidetud. Isikul puudub vara ja sissetulek, et ise tõlkimise eest tasuda (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 24.08.2020 määruse p 6). HKMS § 111 lg 4 järgi ei hinnata

menetlusabi andmisel kohtulahendi tõlkimiseks isiku menetluses osalemise edukust ega

mõistlikkust. Tõlkeabi andmist ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi

määramine. Ringkonnakohus vabastab isiku käesoleva määruse tõlkimise kulude

kandmisest.

11. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

12. VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemise ohu tuvastamiseks vältimatult

esinema. Halduskohus nõustus PPA-ga, et põgenemise ohule osutavad VSS § 68 p-s 8

sätestatud asjaolud: isik peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei

ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Tallinna Ringkonnakohus oli 23.09.2020 määruse

nr 3-20-1360 p-s 9 seisukohal, et osutatud alus on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb

Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist. Riigipiiri seadus (RiPS) eristab välispiiri sisepiirist.

Sisepiir on Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide ühine maismaapiir, sh jõe- ja järvepiir

(RiPS § 2 lg 11). Välispiir on Eesti merepiir ja õhupiir ning maismaapiiri, sealhulgas jõe-

ja järvepiiri osa, mis ei ole sisepiir (RiPS § 2 lg 12). Ka Euroopa Komisjoni 16.11.2017

soovituse (EL) 2017/2338 p 1.6 käsitab põgenemisohuna tagasaatmisdirektiivi art 3 p 7

mõttes ebaseaduslikku sisenemist EL-i liikmesriikide ja Schengeni riikide territooriumile.

Puudub põhjus asuda teistsugusele seisukohale.

13. Praegusel juhul saabus isik Eestisse Itaaliast, ületades Euroopa Liidu liikmesriikide ühiseid

maismaapiire ehk sisepiire. Seega pole VSS § 68 p 8 kohaldamise tingimused täidetud.

Kohus on olemasolevate asjaolude põhjal siiski pädev andma kinnipidamisele õige

juriidilise kvalifikatsiooni. Ringkonnakohus leiab, et põgenemise ohule osutavad VSS § 68

p-s 9 sätestatud asjaolud: välismaalane on loata lahkunud teisest Schengeni konventsiooni

liikmesriigist. Isikule oli väljastatud Itaalia elamusluba kehtivusega 08.01.2018–

07.01.2020. Isik oli esitanud taotluse elamisloa pikendamiseks, kuid lahkus Itaaliast enne

otsuse tegemist. Asjaolu, et isikut ei takistatud Itaaliast lahkumisel, ei tähenda, et tal oleks

olnud luba sealt lahkuda. Ka õigusteadmisteta isik ei saa eeldada, et Schengeni ruumis võib

liikuda kehtiva viibimisaluseta. Isik pole väitnud, et talle oleks väljastatud muid õiguslikke

aluseid Schengeni konventsiooni liikmesriigi territooriumil viibimiseks.

14. Põgenemise ohu lõplikuks tuvastamiseks tuleb vaadata konkreetse isiku ja juhtumiga

seotud asjaolusid kogumis (VSS § 15 lg 1, Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16,

p 13). Seega tuleb hinnata, missugust mõju avaldavad põgenemise ohule VSS § 68 p-s 9

sätestatud asjaolu kõrval muud isikuga seotud asjaolud. Isik oli teadlik, et tema elamisloa

kehtivus oli lõppenud, kuid lahkus viibimisalust omamata Itaaliast. Isik lubas PPA-le, et

3-20-1486

5(5)

pöördub tagasi Itaaliasse ning saatis PPA-le lennupiletite broneeringute kinnitused

(Tallinn-Viin-Milano). Pärast kinnituste saatmist üritas ta aga D-terminalis osta piletit

Soome. Ütluste järgi oli ta lennupiletite broneeringud tühistanud. Asja materjalidest

nähtub, et isik on algusest peale soovinud minna Soome: seda väitis ta ka esmakordsel

kinnipidamisel. Asjaolu, et Soome piir on Covid-19 pandeemia tõttu tavareisijatele suletud,

ei tähenda, et isiku põgenemise ohtu ei esineks. Kinnipidamise eesmärk on muu hulgas

tagada isiku kättesaadavus väljasaatmismenetluses. Isiku käitumisest võib järeldada, et ta

võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma, sh end riigisiseselt varjama. Ta on

tegutsenud vastupidiselt sellele, mida on lubanud. Lisaks on ta kinnitanud, et ei soovi

naasta päritoluriiki.

Isikul puudub seaduslik viibimisalus, mistõttu ei ole tal võimalik naasta Itaaliasse. Isikul

puuduvad Eestiga isiklikud, majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed, mis põgenemise ohtu

vähendaks. Kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. PPA ei ole olnud

väljasaatmisel tegevusetu. PPA on pöördunud Itaalia ametivõimude poole ning palunud isik

tagasi võtta. Istungil esitatud selgituste järgi võib Itaalia keelduda isiku tagasivõtmisest, sest ta

on käinud vahepeal Gambias. Seepärast võib tekkida vajadus saata isik välja Gambiasse. PPA

on suhelnud Gambias asuva sideohvitseriga väljasaatmise võimaluste osas. Hetkel puudub

põhjus pidada väljasaatmist VSS § 25 lg-s 1 sätestatud aja jooksul perspektiivituks.

15. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne

taotletava eesmärgi suhtes – selleks et tagada isiku kättesaadavus väljasaatmismenetluses.

Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

ei oleks tõhus. Isiku kättesaadavust väljasaatmismenetluses saab tagada vaid isiku

liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). 16.

Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab

Tallinna Halduskohtu 09.10.2020 määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)