2-20-2747/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-2747

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Hageja apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

Kostja apellatsioonkaebuse hind 400 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. augusti 2020 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuste

liigid

B.B. apellatsioonkaebus

A.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I / vastustaja II (kostja): B.B. (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Apellant II / vastustaja I (hageja): A.A. (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 25. augusti 2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebused

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 19. veebruaril 2020 maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise kohtu

õiglasel äranägemisel ja sellelt viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Facebookis C.C. 4. detsembri 2018 postituse juures

hagejat puudutava kommentaari: „Pedofiilitar“ (I kd, tl 11), millega kahjustas oluliselt hageja

mainet. Hageja maine rikkumine seisneb ebaõigete faktiväidete avaldamises. Kostja avaldas

faktiväite, nagu oleks hageja naissoost pedofiil. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige. Kostja

eesmärk oli pelgalt teha hagejale haiget. Sellest tulenevalt on ka ilmne, et kostja avaldatud

faktiväide on hageja au teotav (rikub tema isiklikke õigusi).

Hageja on kogemustega algklasside ja lasteiaiaõpetaja ning lasteiaia juhataja. 2018 jaanuarist

õpib hageja Soomes seksuaalkasvatajaks. Õpingute eesmärgiks on saada teadmisi, kuidas

suhelda lastega intiimsetel teemadel. Hageja töö on tänuväärne, et hoida ära hilisemas eas

tekkida võivaid probleeme.

Kostja esitatud faktiväide on põhjustanud hagejale ja tema lähedastele ebamugavustunnet

avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt

hageja igapäevaelu. Hageja vastu suunatud laim oli ulatuslik. Seda kajastasid ka mitmed

avalikult kättesaadavad väljaanded. Kostja tekitas oma tekstiga hagejast avalikkuse silmis

ebaõige kuvandi, mis pole muutunud. Hageja saab nõuda kostjalt ebaõigete faktiväidete

avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejale tekitatud mainekahju ning

kostja süü antud asjas on suur. Ka hageja tervis sai laimutegevuse tõttu kahjustada. Hageja on

pidanud olema terviseprobleemide tõttu kodus ning ta pole saanud muuga (sh kutsetegevusega)

tegeleda. Kõige ilmekamalt avaldub kostja (ja ka teiste laimajate) laimava tegevuse negatiivne

mõju hageja maine muutumises. Kui sisestada hageja nimi interneti otsingumootorisse, siis

praktiliselt iga artikli juures on näha midagi negatiivset, solvavat ja au teotavat. Hageja ei ole

pärast tema suhtes korraldatud „laimulaviine“ saanud ühtegi tellimust. Lasteaiad kardavad, et

ka nende suhtes võetakse samasugune laimamine ette, kui nad peaksid hagejaga koostööd

tegema. Hageja hinnangul on õiglane hüvitis vähemalt 5000 eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja kommentaar „pedofiilitar“ ei ole faktiväide, kuna see ei tähenda mõistena mitte midagi.

Väljamõeldud mõistega ei ole võimalik kellegi isiklikke õigusi ega au riivata. Kostja

kommentaar oli suunatud Facebooki postituse tegijale C.C.le, kuna kostjale ei meeldi, et

Facebooki gruppi selliseid „rämpspostitusi“ tehakse. Teiseks on „pedofiilitari“ näol tegemist

originaalse ehk väljamõeldud väljendiga, mis tähistabki seda, et kostja ei taha kellelegi

halvustavalt öelda. Kostja on avaldanud kommentaari mitteavalikus Facebooki grupis, mistõttu

selles grupis avaldatu või kommenteeritu ei ole käsitletav avaldamisena kõrvalistele isikutele

või avalikkusele. Seega ei kohaldu sellistes situatsioonides VÕS § 1047 ja hageja kahju

hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata juba sellel põhjusel.

Isegi, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja kommentaar on käsitletav andmete

avaldamisena ja see on rikkunud hageja isiklikke õigusi, ei ole kostja hinnangul alust rahalise

hüvitise väljamõistmiseks. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, kuidas on mõistlikult

võimalik, et üks lühike ja järjekorras esimene kommentaar kinnises Facebooki grupis on saanud

põhjustada olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi hageja elukorralduses või tema

suhetes teiste isikutega. Hageja peab talle väidetavate negatiivsete tagajärgede (kahju)

tekitajaks määratlemata isikute ringi. Kostjale ei saa omistada vastutust „laimukampaania“ eest,

sest hageja peab kahju tekitajaks praktiliselt kogu meediaruumi. Hageja ei ole toonud esile ega

põhjendanud põhjuslikku seost Facebooki kinnises grupis avaldatud ühe kostja kommentaari ja

väidetava kahju tekkimise vahel. Kostja ei saa vastutada teiste isikute väidetavalt tekitatud

kahju eest. Hageja väited „laimukampaaniast“ on ka tõendamata ja põhjendamata. Hageja

eesmärgiks on nõuda võimalikult paljudelt isikutelt võimalikult suurt hüvitist.

Hageja on oma tegevusega ise pannud ennast olukorda, kus ühiskond ei mõista tema

ametialaseid kasvatuslikke meetodeid ja esitab sellele kriitikat. Seetõttu oleks au teotamise

õigusvastasuse kindlakstegemisel asjakohane rakendada VÕS § 1046 lg 1 teist lauset.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise

summas 400 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 3. märtsist 2020 kuni

põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1825 eurot koos lisanduva viivisega.

Kohus peab tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebakohaste väärtushinnangute

avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Vaidlus puudub

asjaolu üle, et kostja avaldas Facebookis C.C. 4. detsembri 2018 postituse juures kommentaari

(I kd, tl 11): „Pedofiilitar“. Kostja ei ole vaidlustanud, et kommentaar on tema kirjutatud. Samas

ei nõustu kostja hageja poolt kommentaarile antud tõlgendusega.

Kohus on seisukohal, et kostja väljendatud kommentaar „pedofiilitar“ ei sisalda faktiväidet, et

hageja on pedofiil. Samas ei nõustu kohus kostjaga selles osas, et antud kommentaar ei tähenda

midagi, kuna sellist sõna eesti keele leksikon ei sisalda. Sellises olukorras tuleb kohtul

tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kohus nõustus

hagejaga, et selline väide loob keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud faktiväidet

loeb, mulje, nagu oleks hageja lapsepilastaja (pedofiil). Kohtu hinnangul ei saanud mõistlik

lugeja kommentaarist välja lugeda, et hageja puhul on kindlasti tegemist isikuga, kes on pedofiil

või pedofiiliaga seotud, mistõttu on kohtu hinnangul tegemist väärtushinnanguga.

Kohus nõustus hagejaga, et ei esine ühtegi objektiivset põhjust, miks võiks kedagi avalikult

nimetada pedofiilitariks. Sõnal „pedofiilitar“ on vastavat konteksti arvestades negatiivne

tähendus. Kostjal ei olnud mõistlikku õigustust hagejat üldsuse ees halvustada. Kõnealune

väljendus on negatiivne ning alavääristab hagejat ja on sellest tulenevalt hageja au teotav.

Kohus asus seisukohale, et mõistliku inimese arusaama järgi kostja poolt nimetatud lauses

kasutatud sõna „pedofiilitar“ käib hageja kohta. Mõistlik inimene saab kostja kommentaari

lugedes aru, et see on suunatud videos oleva naissoost hageja kohta, mitte meessoost video

jagaja kohta.

Kostja kommentaar, mis sisaldab hageja kohta väärtushinnangut, on kättesaadav C.C.

Facebooki lehel piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Facebooki grupis avaldatud

postitusi saab pidada avaldamiseks VÕS § 1046 ja 1047 tähenduses, kuivõrd postitamisega

tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või isegi kõigile Facebooki kasutajatele

ligipääsetavaks, st avalikuks. Seega on kohtu hinnangul ka käesoleval juhul tegemist

avaldamisega kuna kolmandatel isikutel oli võimalik näha kostja kommentaari.

Kohtu hinnangul oli vaidlusaluses kommentaaris hinnangu avaldamine hageja õiguste

rikkumine ning sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kõnealune sõna „pedofiilitar“ puudutab otseselt

hagejat. Vaidlusaluse kommentaari eesmärk on hageja solvamine, mistõttu ei kuulu

kommentaaris sisalduv sõnakasutus Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) artikkel 10

lg 1 (sõnavabadus) kaitsealasse. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul rikkumine kuidagi

õigustatud. Kohus leidis, et teise isiku halvustamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei

ole tõendanud, et hinnangu andmine oli põhjendatud või õiguspärane. Süü olemasolu eeldatakse

(VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kostja ei ole nimetanud süüd välistavaid asjaolusid.

Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste

rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju eest välja

mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-d 2

ja 6). Hageja väidetud 5000 eurot on kostja rikkumist arvestades ebaproportsionaalselt suur.

Kohus möönas, et ebakohane väärtushinnang avaldati internetiportaalis ja see jõudis ilmselt

suure hulga lugejateni. Tegemist on äärmiselt inetu ja halvustava sõnakasutusega ning jättis

lugejale mulje justkui hageja oleks ebamoraalne ning vaimse puudega. Kohus peab kahju

suuruse määramisel oluliseks asjaoluks, et nimetatud ebakohaste väärtushinnangute

avaldamine ei saanud kohtu hinnangul tekitada hagejale ülemääraseid hingelisi üleelamisi.

Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju

välja vahemikus 100-2000 eurot. Kohus leidis, et käesoleval juhul saab mittevaralise kahju

mõistlikuks summaks pidada 400 eurot.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus hagiavalduse rahuldab, jäävad ka menetluskulud kostja

kanda. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda kahjuhüvitis 400 eurot, millele lisanduvad nii kostja

(1980 eurot) kui ka hageja menetluskulud. Kohtu hinnangul on tegemist piisavalt suure

summaga, mis peaks edaspidi kostjat mõjutama mitte enam sarnase sisuga kommentaare

kirjutama.

Kohtu hinnangul ei saa kahju hüvitamise nõude esitamine olla hageja jaoks rikastumise allikaks

arvestades, et kostja kommentaar oli üks paljudest kommentaaridest. Hageja on ise väitnud, et

kostja oli üks sadadest inimestest, kes hageja õigusi laimava kommentaariga rikkus.

Lisaks tuleb kahju hüvitise suuruse määramisel hinnata ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist

kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Kohtu hinnangul ei mõistnud kostja

kohtuistungitel, et tema poolt avaldatud kommentaar võis hagejat solvata. Kostja ei soovinud

hageja ees vabandada ega olnud valmis ka kompromissläbirääkimisteks.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus leidis, et hageja

menetluskulud summas 5413,22 eurot (riigilõiv 325 eurot, eeltõendamismenetluse kulud

826,90 eurot ja esindajakulud 4261,32 eurot) ei ole täies ulatuses põhjendatud.

Eeltõendamismenetlusega seotud kulude osas soovis hageja kostjalt 826,90 euro

väljamõistmist, kuid esitatud õigusabikulude nimekirjast (I kd, tl 145) ei ole võimalik mõista,

kuidas on kulud kujunenud. Samuti on hageja esindaja kulud on ebamõistlikult suured võrreldes

vaidluse sisuga, mistõttu ei pea kohus kokkuvõttes põhjendatuks ega mõistlikuks nende täies

ulatuses kostjalt väljamõistmist. Kohus leidis, et arvestades esitatud hagi ja et hageja on

esitanud palju sarnaseid hagiavaldusi, saab põhjendatud õigusabikuluks saab pidada 1500 eurot.

Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas

1825 eurot (1500+325).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (apellant I) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja

jätta hageja kanda.

Kostja on seisukohal, et väärtushinnangute puhul ei ole kohtul õigust tõlgendada, mida kostja

mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Selline õigus on kohtutel vaid n-ö kaudsete

faktiväidete puhul, st faktiväidete puhul, mida kostja avaldatust selgesõnaliselt ei nähtu, kuid

mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Kohus ei saa järeldada, et „pedofiilitar“ on

väärtushinnanguna tegelikult mõistetav „pedofiilina“.

Kohus ei ole arvestanud sotsiaalvõrgustikule omast suhtlemise konteksti ja keelt. Kostja

keelekasutus on Facebooki kommentaariumi stiil. Kohus oleks pidanud arvestama, et

kommentaar on avaldatud mitteavalikus Facebooki grupis ning sealsed väljaütlemised ei pea

olema kõrgendatud viisakusstandardiga.

Isegi, kui kohus peaks asuma seisukohale, et kostja kommentaar on rikkunud hageja isiklikke

õigusi ja väljamõeldud sõnaga saab kellegi au teotada, siis ei ole kostja hinnangul alust rahalise

hüvitise väljamõistmiseks. Hageja ei ole toonud esile ega põhjendanud põhjuslikku seost kostja

kommentaari ja väidetava kahju tekkimise vahel.

Hageja on avaliku elu tegelane, kes esineb televisioonis, kirjutab arvamusartikleid jne. Seega

on hageja tegevuse osas põhjendatult avalikult diskuteeritud.

Kostja vaidleb vastu ka menetluskulude jaotusele ja suurusele. Hageja nõudis 5000 euro

väljamõistmist, kuid hagi rahuldati vaid 400 euro ulatuses. Lisaks tugines hageja vääralt

ebaõigele faktiväitele. Ei ole loogiline, et hagi rahuldamisel tühise summa osas peaksid kõik

hageja kulud jääma kostja kanda. Menetluskulud on jäetud kostja kanda tulenevalt sellest, et

mõjutada teda edaspidiselt mingil moel käituma, mitte aga TsMS-i § 162 lg 1 tulenevalt.

Kohus on pidanud põhjendatud õigusabikuluks 1500 eurot. Samas ei ole tuvastatav, millised

konkreetsed õigusabikulud siia alla mahuvad. Hageja mitmed analoogilised hagiavaldused on

peaaegu identsed.

5. Hageja (vastustaja I) palub jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vale on kostja seisukoht, et kuna „pedofiilitar“ ei ole n-ö päris sõna, ei saa see ka kellegi au

teotada. Kostja ei väida isegi apellatsioonkaebuses, et tema kommentaar oleks olnud

mingisugune seisukoha avaldus või mõttega lause. See on ka mõistetav, kuna teise inimese

kohta lihtsalt „pedofiilitar“ kirjutamine ei kanna endas edasi mitte mingit muud mõtet, kui ainult

eesmärki hagejat solvata. Kostja käitumine ei ole väljendusvabaduse kaitsealas.

Kohus tuvastas õigesti, et kostja kommentaar on kättesaadav piiramatu arvuga isikute ringile

(avalikkusele). Hageja on tõendanud, et postitus oli avalik.

Kostja seisukoht kahjuhüvitise suuruse kohta on põhjendamata. Samuti tõlgendab kostja valesti

kogu maakohtusse esitatud hagi alust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks avaliku elu

tegelane.

Kostja väited seoses menetluskuludega on asjakohatud. Kostja väited ei anna alust

menetluskulude jaotuse muutmiseks.

6. Hageja (apellant II) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 400 eurot

ning palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju

hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsus

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas ning teha uus otsus, millega mõista hageja

kantud menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja täies ulatuses.

Maakohus tegi diskretsioonivea mittevaralise kahju hüvitise summa määramisel. Maakohtu

väljamõistetud hüvitise suurus ei vasta ühiskonna üldise heaolu tasemele. Sisult sarnastel

asjaoludel on väljamõistetud hüvitisi summades 1000 eurot ja 3000 eurot.

Kohus leidis ebaõigesti, et üld- ja eripreventsioon võib väljenduda ka väljamõistetavates

menetluskuludes.

Maakohtu põhjendustest tuleneb, nagu oleks kohus tuvastanud hageja enda osa kahju

tekitamises VÕS § 139 järgi. Antud juhul on selle materiaalõiguse normi rakendamine

lubamatu.

Maakohus ei ole menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tehtud otsustusi põhjendanud

ning on objektiivselt arusaamatul põhjusel vähendanud menetluskulusid peaaegu kolm korda.

7. Kostja (vastustaja II) palub jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud

palub kostja jätta hageja kanda.

Juhul, kui ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebusega ja leiab, et hagejale tuleb

mittevaraline kahju hüvitada, siis ei ole 400 eurot kindlasti põhjendamatult vähe, pigem sellistes

asjades üle keskmise. Hageja on hagis palunud kohtul mõista tema kasuks hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel ja kohus on selle järgi lahendi teinud. Hageja ei ole põhjendanud, miks tema

arvamuse kohaselt on kohus diskretsioonipiire ületanud. Riigikohtu kohtupraktika analüüsi

kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot,

keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Väljamõistetud hüvitis jääb

kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Nii hageja kui kostja apellatsioonkaebuse põhjendused ei

anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ning kaebused tuleb jätta rahuldamata.

9. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju nõude seoses kostja poolt Facebookis

avaldatud kommentaariga, mida hageja käsitleb teda solvavana. Pooled ei vaidle selle üle, et

kostja kirjutas Facebookis kommentaarina „pedofiilitar“ postituse alla, milles oli link hagejat

käsitlevale videole. Apellatsioonimenetluses ei vaidlusta pooled maakohtu seisukohta, et

tegemist on väärtushinnangu ja mitte faktiväitega.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et väljend „pedofiilitar“ on hagejat teotav

väärtushinnang. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ja õigusliku hinnanguga,

mille kohaselt tegemist on kostja õigusvastase käitumisega hageja suhtes ning kostja peab

hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitama (kostjal on tekkinud kahju hüvitamise

kohustus). Maakohus on seejuures õigesti lähtunud VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1

ja lg 2, § 1047, § 1050 lg 1 sätestatust. Nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks neid oma otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6).

11. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja kommentaar „pedofiilitar“ ei

tähenda eesti keeles midagi. Maakohus on otsuse p-s 22 asunud põhjendatud seisukohale, et

sõna lõpp „tar“ lisab nimisõnale naissoo tähenduse. Asjas ei ole vaidlust, et sõna „pedofiil“

tähendab eesti keeles lapsepilastajat, seega on kostja soovinud oma kommentaariga viidata

hageja tegevusele kui sellega sarnasele. Kostja väitel oli tegemist sõnamänguga.

Ringkonnakohus leiab, et ka sõnamängu kasutamine ei õigusta teise isiku solvamist ja tema au

teotamist.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga selles, et kostja sõnakasutus oli kooskõlas

sotsiaalvõrgustikule omase suhtlemise konteksti ja keelekasutusega. Aktsepteeritav ei ole

kostja seisukoht, et kellegi nimetamine „pedofiilitariks“ ongi stiil, mida Facebooki

kommentaariumites võib vabalt kasutada ilma, et seda saaks ebakohaseks ja seega

õigusvastaseks pidada. Maakohus on põhjendatult leidnud, et Facebooki postitus on

avaldamine VÕS § 1046 ja 1047 tähenduses. Kuna maakohtu määratud hüvitis on skaala

alumises osas, siis on maakohus ebakohase väärtushinnangu avaldamise kohaga ka hüvise

suuruse määramisel arvestanud (vt maakohtu otsuse p-d 30 ja 32).

13. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et antud juhul puudub tal kahju hüvitamise kohustus.

Praegusel juhul piisab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks sellest, et on tuvastatud, et

kostja avaldas hageja suhtes tema au teostavaid ebakohaseid väärtushinnanguid. Maakohus on

asunud otsuse p-s 29 põhjendatud seisukohale, et võrreldes selle sätte varasema sõnastusega, ei

näe kehtiv VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul

mittevaralise kahju eest mõistlik summa hüvitisena üldse välja mõistmata. Seega peab igale au

teostamise juhtumile järgnema ka au teostaja polt mõistliku hüvitise maksmine. Seetõttu ei ole

enam asjakohased Riigikohtu seisukohad tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, millisele lahendile kostja

apellatsioonkaebuses viitas, kuna viidatud lahendis on antud tõlgendus VÕS § 134 lg 2

varasemale redaktsioonile (kehtis kuni 30. detsember 2010).

14. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, et hageja oleks pidanud avaliku elu tegelasena

kostja

kommentaari

taluma.

Kõnealune

videoülesvõte

ja

selle

kättesaadavus

meediaväljaannetes, hageja soov tutvustada avalikkusele laste seksuaalkasvatuse meetodeid,

aga ka kasvatusteadlaste diskussioonid (ja erimeelsused) selles küsimuses ei muuda hagejat

avaliku elu tegelaseks.

15. Hageja on avaldanud, et tema suhtes on au teotava ning laimava sisuga kommentaare

avaldanud rohkem isikuid kui kostja, kelle vastu ta on esitanud ka hüvise nõudeid. Hageja

kirjeldab hagiavalduses laimukampaaniat tema vastu, millega on tema usaldusväärsus seatud

kahtluse alla (hagiavalduse p 35). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et sellistel asjaoludel ei

saa hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist.

VÕS § 138 lg 1 kohaselt kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks

tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Seega võib

hageja kannatanuna nõuda hüvitise maksmist kõigilt isikutelt, kelle poolt avaldatud

kommentaarid on hageja jaoks tema isikuõigusi rikkuvad. Igalt isikult võib kahju nõuda määral,

mis vastab tõenäosusele, mil määra isik võis kahju tekkimise põhjustada, st osavastutuse korras

(VÕS § 138 lg 2). Seega oli hagejal õigus esitada hagi ka kostja vastu ning nõuda kostjalt tema

poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist osavastutuse korras.

16. Hageja nõudis kostjalt hüvitise väljamõistmist mitte konkreetse rahasummana, vaid palus

kohtul määrata õiglane hüvitus. Seepärast puudub ringkonnakohtul alus suurendada hageja

apellatsioonkaebuse alusel maakohtu poolt välja mõistetud hüvitise suurust. Olukorras, kus

hageja on palunud mõista välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel ja väljamõistetud hüvitis ei

ole sümboolse suurusega, ei saa hageja kohtuotsuse vaidlustamisel nõuda hüvitise suurendamist

(vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16 p 15). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu

poolt välja mõistetud hüvitis 400 eurot ei ole sümboolse suurusega ja põhjendatud ei ole hageja

väited hüvitise ebapiisavuse osas. Maakohus ei ole hüvitise suuruse määramisel õigusnorme

rikkunud, on oma diskretsiooni hüvitise suuruse määramisel piisavalt põhjendanud, arvestades

seejuures nii kommentaari avaldamise viisi, kohtupraktikat, kui ka hageja tegevuse

kommenteerijate paljusust (otsuse p-d 30 ja 32). Nimetatud asjaoludel võib hageja kasuks

väljamõistetav hüvitis olla väiksem kui hageja apellatsioonkaebuse p-s 6 nimetatud juhtudel.

Ringkonnakohus lisab, et nii asja materjalide kui ka kohtuinfosüsteemi andmetel on hageja

esitanud nõuded ka teiste kommenteerijate vastu, st hageja on nõustunud sellega, et talle

tekitatud kahju eest ei vastuta üksnes kostja. Sellise hageja seisukohaga saab kohus kostjalt

väljamõistetava hüvise suuruse määramisel arvestada. Maakohus ei ole seejuures väljunud hagi

piiridest ega arvetanud asjaoluga, millele pooled ei ole maakohtu menetluses tuginenud.

Maakohus ei ole asunud hindama teisi kommentaare, vaid on lähtunud hageja enda väidetest,

et tema suhtes on algatatud laimukampaania. Samuti ei ole põhjendatud kostja väide, et ta peab

vastutama teiste isikute poolt hagejale tekitatud kahju eest. Kostja vastutab tekitatud kahju eest

osavastutuse korras.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et mõistliku hüvitise suurust ei saa siduda kohtumenetluse

kulude suurusega (maakohtu otsuse p 31) ja nimetatud põhjendused tuleb maakohtu otsusest

välja jätta. Samas ei ole see käesoleval juhul aluseks hüvitise suurendamisele. VÕS § 139

sätestatule ei ole maakohus hüvise suuruse määramisel tuginenud, vastavad hageja

apellatsioonkaebuse väited ei ole asjakohased.

17. Kuna maakohus on hagi rahuldanud täielikult, siis on põhjendatud maakohtu otsustus jätta

kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Seetõttu ei pidanud maakohus

arvestama ka hagis märgitud võimaliku hüvitise summaga (5000 eurot), sest hageja ei ole nõuet

sellises suuruses hüvise saamiseks esitanud. Vastupidiselt kostja arusaamisele ei ole maakohtu

lahend tehtud hageja kahjuks.

18. Maakohus mõistis kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 325 eurot ja kulutused õigusabile

1500 eurot. Mõlemad pooled leiavad, et maakohus ei ole menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel tehtud otsustust piisavalt põhjendanud. Hageja soovib kostjalt välja

mõistetavate menetluskulude suurendamist, kostja vähendamist.

Hageja kaebusest ei nähtu, milles konkreetselt tema etteheited maakohtu põhjenduste

puudulikkusele seisnevad, küll aga nimetab hageja kaebuses mitmeid teisi kohtulahendeid,

milles esitatud põhjendusi menetluskulude kindlaksmääramisel saaks kohus võtta eeskujuks.

Kostja ei pea maakohtu poolt väljamõistetud õigusabikulu põhjendatuks, sest hageja on

esitanud mitmeid analoogseid ning sisult identseid hagiavaldusi, samuti ei ole maakohus

kontrollinud kulude põhjendatust kuludokumentide alusel.

Ringkonnakohus rahuldas kostja taotluse ja palus hagejal esitada TsMS § 176 lg 6 alusel hageja

menetluskulusid tõendavad dokumendid. Hageja esitas vastuseks ringkonnakohtu päringule

kaks arvet, millest ühel oli märgitud eeltõendamismenetluse õigusabikulu ja teisel maakohtu

menetluses osutatud õigusabikulu.

Maakohtu menetluses on hageja 20. juuni 2020 menetluskulude nimekirja lisana esitanud ka

õigusabikulude arvestuse. Hagejale on õigusabi osutatud hinnaga 160 eurot/h (lisandub

käibemaks).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud menetluskulusid kandma kohustatud poolelt välja üksnes vajalikus ja põhjendatud

ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai

kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et

tegemist on kohtu kaalutlusotsusega eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise

osas (vt selle kohta Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-115-14 p 11, nr 3-2-1-177-15 p 13). Kuna

tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul,

kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire (vt selle kohta Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-43-

10 p 19, 3-2-1-119-14 p 19, 3-2-1-115-14 p 11).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma diskretsiooni kohaldades põhjendatult leidnud, et

hageja nõutav kulu õigusabile on ülepaisutatud ja hinnanud põhjendatud õigusabikulu

suuruseks maakohtu menetluses 1500 eurot. Ringkonnakohus nõustub pooltega, et maakohtu

põhjendused diskrestiooni teostamisel on küllalt napid, kuid see ei ole viinud lõppkokkuvõttes

maakohut ebaõige otsustuseni hageja õigusabikulude põhjendatud suuruse osas. Maakohus on

põhjendatult jätnud arvestamata hageja võimalike kuludega eeltõendamismenetluses.

Eeltõendamismenetluses taotles hageja teavet mitte üksnes kostja kohta ning seonduvalt

käesoleva menetlusega ei olnud kulu kujunemine maakohtule esitatud dokumentide alusel

jälgitav. Hageja ei ole selles osas maakohtu otsust ka selgelt vaidlustanud.

Ringkonnakohus täiendab maakohtu põhjendusi. Hageja esindaja on koostanud asjas

hagiavalduse, vastuse kostja vastusele, seisukoha kohtu kirjale. Ringkonnakohus märgib, et

dokumentide koostamisel kuluv aeg peab üldjuhul hõlmama ka analüüsile ja kliendiga

suhtlemisele kuluva aja. Asjas on toimunud kaks kohtuistungit, sealjuures tingis teise istungi

pidamise vajaduse hageja ilmumata jätmine (nagu maakohus on märkinud). Põhjendatud on

kostja seisukoht, et olukorras, kus hageja on esitanud nõudeid talle tekitatud kahju hüvitamiseks

sarnasel alusel mitmete isikute vastu (hagiavaldused lk 163-179), ei saa hageja põhjendatud

kulud õigusabile olla igas samaliigilises kohtuasjas samas suurusjärgus kui siis, kui esindaja

ajaks hageja nimel üksnes ühte asja. Hagejale osutatud õigusabi ei saa olla seetõttu ka

keskmisest keerukam. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nende asjaoluga piisavalt

arvestanud, kui vähendas hageja nõutavat õigusabikulu 4261,32 eurot 1500 euroni (koos

käibemaksuga).

Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-t 4 kohaldanud, mistõttu on

sellesisulised hageja apellatsioonkaebuse väited asjakohatud. Ringkonnakohus jätab

tähelepanuta ka kostja 27. novembri 2020 menetlusdokumendis esitatud väited hagejale

esitatud

õigusabiarvete

osas.

Arvete

kajastamine/mittekajastamine

advokaadibüroo

käibemaksu deklaratsiooni lisas on maksuõiguslik küsimus, millest ei saa sõltuda hageja

õigusabikulude vajalikkus ja põhjendatus.

19. Kuna ringkonnakohus jätab mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata, tuleb

menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks