2-20-10985/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-10985

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. H. vastu 439,72 euro ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

456,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115);

lepinguline esindaja: M. Š. (PlusPlus Legal OÜ, e-post xxx);

Kostja: M. H. (isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht xxx)

tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja M. H.i suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostja M. H.ilt (isikukood xxx) hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital

(registrikood 11919806) kasuks välja X AS ja kostja vahel 22.05.2015 sõlmitud

laenulepingust nr 0932031830200 tulenev võlgnevus 105,11 eurot, intress 266,20 eurot

(perioodi 11.04.2017-11.01.2018 eest), viivis 43,41 eurot (viivise periood 12.01.2018-

30.07.2020) ja sissenõudekulu 25 eurot, kokku 439,72 eurot.

3. Mõista kostja M. H.ilt hageja aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis määras

0,044384% päevas alates 31.07.2020 põhivõlasummast 105,11 eurot kuni põhivõla

tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 61,70 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostja M. H.ilt hageja aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 300 eurot (s.o 100 eurot riigilõiv ja põhjendatud

lepingulise esindaja tasu 200 eurot).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (300 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 30.07.2020 Harju Maakohtule hagi kostja M. H. vastu

439,72 euro ja lisanduva viivise nõudes, mille Harju Maakohus võttis 24.08.2020 määrusega

menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2. Nõude aluseks on X AS ja kostja vahel 22.05.2015 sõlmitud laenuleping nr 0932031830200.

11.12.2019 loovutas X AS nõude hagejale. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 105,11 eurot, intressi

266,20 eurot (perioodi eest 11.04.2017-11.01.2018), viivist 43,41 eurot (perioodi eest 12.01.2018-

30.07.2020), sissenõudekulu 25 eurot ja edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude

hüvitamist summas 520 eurot (riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot) ja

menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

3. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate

avaldamise kuupäev 15.10.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (23.11.2020) ega

käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS

§ 317 alusel on täidetud.

4. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud

kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist

on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

6. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 120 eurot/h

koos käibemaksuga). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse

mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu

hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 200 eurot. Kuna äriregistri andmete kohaselt on

hageja käibemaksukohustuslane, tuleb lepingulise esindaja kulu välja mõista ilma käibemaksuta.

7. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 300 eurot (100 eurot riigilõiv ja

põhjendatud lepingulise esindaja tasu 200 eurot).

8. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

9. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik