3-19-1640/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht 04.12.2020, Tallinn

Haldusasja number 3-19-1640

Haldusasi XX kaebus Eesti Töötukassa 12.08.2019 töövõime hindamise otsusele nr TVH/19/028428

Menetlusosalised ja

nende esindajad Kaebaja XX Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta Liisa Tamme kaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.01.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 16.07.2019 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.

2. Eesti Töötukassa 12.08.2019 töövõime hindamise otsusega nr TVH/19/028428 tuvastati, et XX töövõime ei ole vähenenud.

Otsuse põhjenduste kohaselt hinnati kaebaja töövõimeliseks, kuna vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga, so 12.08.2019 tervise infosüsteemi (TIS) terviseandmed ei kinnitanud kaebajal tegevuspiiranguid, mille tõttu kaebaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. TIS andmed kinnitasid, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise ja käelise tegevuse valdkondades, mille põhjuseks on dorsopaatiad ning kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühikaja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud piirangud inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas on arvestatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonda hinnates ning õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas kirjeldatud piirangud ei ole TIS andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja kirjeldatud piirangud suhtlemise (nägemine, kuulmine, kõnelemine) valdkonnas ja ravimite mõju osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust.

3. XX esitas 27.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 12.08.2019 töövõime hindamise otsuse nr TVH/19/028428 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaatama.

4. Kohus võttis kaebuse 09.09.2019 menetlusse ja määras vastustajaks Eesti Töötukassa.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebuse järgi ei arvestatud kaebaja töövõime hindamisel tema psühhiaatrilist läbivaatust. Kaebaja väitel leiavad nii psühhiaater kui neuroloog, et tema töövõime on vähenenud.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja väitel analüüsis ta veelkord kaebaja terviseandmeid ja on jätkuvalt seisukohal, et viimase töövõime ei ole vähenenud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

7.1 Eesti Töötukassa on tuvastanud kaebaja töövõime ulatuse kooskõlas tervishoiuja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg-ga 6 ekspertarvamuse alusel. Ekspertarvamuses (ekspertarst Aleksandra Garkuša 02.08.2019 eksperthinnang) on kaebaja töövõime hindamisel põhjendatult lähtunud nii kaebaja enda hinnangust oma tervisele kui TIS-i kantud terviseandmetest (vt sama määruse § 5 lg 1). Kohtul puudub alus kahelda ekspertarvamuse õigsuses. Kaebaja leiab ekslikult, et tema töövõime hindamisel pole arvestatud psühhiaatri ja neuroloogi arvamusega. Ekspertarvamusest nähtuvalt on kaebaja töövõime hindamisel võetud arvesse nii psühhiaatrite (Pille Talviku ja

Ülo Kallassalu) kui neuroloogide (Pille Taba ja Ain Pajuse) sissekandeid, vastavalt 23.10.2014, 31.05.2018 ja 07.03.2019 ning 29.11.2016 ja 18.07.2019.

2

7.2 Kohus nõustub kaevatava otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt HKMS § 165 lg 2).

7.3 Kuna kaevatav otsus on õiguspärane, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

8. Menetluskulude väljamõistmist pole taotletud.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

3