1-09-13831/8 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-13831 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.A

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu H.A

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 06.09.2009 ja lõpp 26.03.2011 RESOLUTSIOON

Vabastada

H.A

(isikukood xxx) temale Pärnu Maakohtu 08.09.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi

enne

tähtaega

koos tema

allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 määrata H.A-le katseaeg 1 (üks) aasta.

Vastavalt Karistusseadustiku §75-

1 lg.3 määrata

H.A-le elektro

onilise järelevalve kestuseks 6 (kuus) kuud.

Kohustada H.A katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 –

5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kri

minaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele -

alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitada talle andmeid oma

2 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusame

tnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks -

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohustada H.A katseajal järgima

Karistusseadustiku §75 lg.

2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume -

asuda tööle või võtta end töötuna

Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Määrata H.A kriminaalhooldusele

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt Karistusseadustiku §78 p.2 arvestada katseae

ga alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Vabastada H.A karistuse kandmisest

Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 05.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.A

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

H.A on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 08.09.2009 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §121 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 6 kuud 20 päeva alates 06.09.2009.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud

distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on osalenud autokooli Mewo B-kategooria

kursustel, kuid ei sooritanud ARK-i eksamit. Samuti on kinnipeetav osalenud

sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Oma rahalisi kohustusi ei ole kinnipeetav motiveeritud tasuma. Kinnipeetav on viibinud alkoholivastasel ravil ja oli 6 kuud

kaine, peale mida toimus tagasilangus. Kinnipeetav on proovinud LSD-d ja

amfetamiini ning tarvitanud kanepit. Kinnipeetava väärtushinnangud soosivad

õigusvastast käitumist. Kinnipeetava suhtlemisoskused vajavad täiendamist, ta on korduvalt käitunud probleemide lahendamisel agressiivselt ja kuritarvitanud alkoholi.

3

Kinnipeetava võime näha elus ettetulevaid takistusi on piiratud, puudu jääb ka empaatiavõimest. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistuses viibib esimest korda. Kuriteod on kinnipeetav toime pannud koos oma poolvennaga, ülejäänud pereliikmed on seaduskuulekad ja kinnipeetavat toetavad. Vestlusel näitab kinnipeetav üles soovi muutuda, kuid muutma on ta nõus vaid mõningaid väliseid

asjaolusid, jättes kõrvale sisulist muutust vajavad valdkonnad. Viru Vangla toetab

kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja teeb

ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 3 kuud. Samuti teeb

kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta end töötuna arvele,

mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, läbida sotsiaalprogrammid

Eluviisitreening ja Agressiooni asendamise treening. Vabanemise korral hakkab kinnipeetav elama vanemate juures isale kuuluvas majas, kus tema jaoks on olemas oma tuba. Elamispind vastab elektroonilise valve tingimustele, pereliikmete nõusolek on olemas. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kuid ta

omab vähest töökogemust ehitusel ja puidutööstuses. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi summas 50 376,65 krooni. Kriminaalhooldusametnik toetab

kinnipeetava vabastamist, kuna tal on vabanedes olemas seaduskuulekust toetav perekond ja elektroonilise valvega on võimalik piirata kinnipeetava liikumisvabadust.

Maakohtu istung

Kinnipeetav H.A taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et asub elama ja tööle vanemate talus.

Prokuröri abi Ave Arnim toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, samuti toetas ta kriminaalhooldusametniku poolt nimetatud lisakohustuste panemist ja elektroonilise järelevalve pikkust 3 kuud.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud

kahel korral, vangistuses viibib esimest korda. Vangistuse ajal on kinnipeetava käitumine olnud korrektne ja distsiplinaarkorras ei ole teda karistatud. Käesolevaks

ajaks on kinnipeetav kandnud karistust 8 kuud ja kanda jääb veel 10 kuud. Kinnipeetav kannab karistust II astme kuriteo toimepanemise eest.

4

Samas leiab maakohus, et vangistus on antud kinnipeetava puhul täitnud oma

eesmärgi. Kinnipeetava käitumisest vangistuses on näha, et tema eesmärk elada edaspidi seaduskuulekalt on realistlik ja selle tõestuseks on ta astunud samme juba vangistuses.

Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas alaline elukoht vanemate talus. Tegemist on elamispinnaga, mis vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise nõuetele ja kõik sealelavad täiskasvanud pereliikmed on selle paigaldamiseks andnud ka oma nõusoleku.

Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et vestlusest kinnipeetava isaga on selgunud, et kinnipeetav rakendatakse talus kodustele välitöödele. Maakohus leiab, et ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral on oluline, et kinnipeetav oleks

hõivatud seadusliku tegevusega, mis vähendab tema vaba aega. Asjaolu, et antud kinnipeetava puhul on tegemist koduste töödega ja mitte ametliku töökohaga, ei

välista kinnipeetava vabastamist. Selleks, et kinnipeetaval oleks mingi legaalne

sissetulekuallikas, on võimalik talle panna lisakohustusena võtta end töökoha mitteleidmisel arvele töötuna Töötukassas ja saada seeläbi töötu abiraha.

Vabanemise korral asub kinnipeetav elama oma pere juurde. Kinnipeetava isa on

lubanud vestluses kriminaalhooldusametnikule, et hakkab isiklikult ametnikuga

ühendust pidama ja poja üle järelvalvet teostama. Seega on tal olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik ja ka kodupoolne kontroll käitumise üle.

Kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil olid tema poolt toimepandud

kuriteod enamjaolt seotud alkoholi kuritarvitamisega. Nagu nähtub Viru Vangla

iseloomustusest, on kinnipeetav vangistuses oma sõltuvusprobleemiga tegelenud ja läbinud sõltuvusalase sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Maakohus nõustub siinkohal

kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi seisukohaga, et sõltuvusainetest vabanemiseks ja sellise olukorra kindlustamiseks tuleb kinnipeetavale vabastamise

korral panna lisakohustuseks samateemalistes sotsiaalprogrammides osalemise jätkamine.

Ennetähtaegse vabastamise mõte on eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine eelkõige esmakordselt süüdimõistetule võimaluse

tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli

veel terve aasta. Kui ta vabaneb tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli.

Maakohus arvestab kinnipeetava tingimisi vangistusest enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel ka kriminaalhooldusametniku, Viru Vangla ja prokuröri abi seisukohaga, kelle arvates sobib kinnipeetav kriminaalhoolduse alla.

5 Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega.

Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta.

Oma kirjalikus arvamuses on kriminaalhooldusametnik teinud ettepaneku määrata

kinnipeetavale elektroonilise järelevalve pikkuseks 3 kuud. Maakohus sellise

seisukohaga ei nõustu. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist katseajal ja

katseaja pikkust, leiab maakohus, et antud juhul on põhjendatud määrata kinnipeetavale elektroonilise järelevalve pikkuseks 6 kuud.

Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks

- saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule:

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume

- asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul

peale vangistusest vabanemist

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega

- osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist ning kuritegu on sooritatud alkoholijoobes. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Juhul, kui kinnipeetaval puudub võimalus asuda ametlikult ja töötasu saamisega tööle ning teda rakendatakse

kodutöödel talus, tuleb tal end töötuna arvele võtta Töötukassas. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab

nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega

suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude

toimepanemise riske. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kuriteokaaslane on kinnipeetaval mõlemal korral olnud poolvend. Seega tuleb

kinnipeetaval kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemiseks küsida luba

kriminaalhooldusametnikult. Selleks, et kinnistuks alkoholi ja narkootikumide

mittetarvitamine noore isiku poolt, tuleb kinnipeetaval katseajal jätkata osalemist sellealastes sotsiaalabiprogrammides.

6 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik