Legislator Case Law & Legislation
1-09-6959/11 AI generated

1-09-6959/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-09-6959/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

ärakandmata äärati 1 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärn .a otsusega mõistetud karistuse u Maakohtu 14.10.2008 Kinnipeetava karistusaeg algas 11.05.2009 07.01.2011.a. .a ja lõpeb Võimalus koos

Legislator headnote

AI generated

1-09-6959/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 14.10.2008.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121 ja § 200 lg 1 järgi 2 aastat vangistust, millest ärakandmata karistus oli 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Koheselt kuulus kandmisele 5 kuud 28 päeva vangistust, 1 aasta 6 kuud vangistust mõisteti tingimisi 24-kuulise katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toeta M.B tingi ei misi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-6959

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2010.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 18 m ai 2010 Tartu kohtumaja a s) Kriminaalasja number 1-09-6959 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Jüri Vissak Kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova Taotlus

M.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu M.B

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta M.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

M.B tunnistatud Maakohtu 12.05.2009.a otsusega kriminaalasjas nr on süüdi Pärnu 1-09-6959

199 lg 2 p 4, 9 on

2 kuud vangistust. KarS § järgi ja karistuseks mõistetud KarS §

68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.-30.04.2009.a, s.o 2 päeva ja karistuseks m

ärakandmata äärati 1 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärn .a otsusega mõistetud karistuse u Maakohtu 14.10.2008

2 (3) ärakandmata osa, mis on 1 aasta vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti

6 kuud

1 aasta

7 kuud vangistust.

28 päeva

Kinnipeetava karistusaeg algas 11.05.2009 07.01.2011.a. .a ja lõpeb Võimalus koos

e

lektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 10.03.2010.a. M.B esitas 12.01.2010.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 19.03.2010.a edastas rtu Vangla Ta

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 18.05.2010.a seisuga on M.B kandmata karistusaeg 7 kuud 20 p vangistust. äeva M.B on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral:

1) 23.05.2000.a llinna Linnakohtu poolt K 1 j

5 aastat vabadusekaotust;

Ta Kr § 00 ärgi

2) 14.01.2005.a Lääne Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 § 25 lg 2 järgi 2 kuud - vangistust;

3) 14.10.2008.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121 ja § 200 lg 1 järgi 2 aastat vangistust, millest ärakandmata karistus oli 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Koheselt kuulus kandmisele 5 kuud 28 päeva vangistust, 1 aasta 6 kuud vangistust mõisteti tingimisi 24-kuulise katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toeta M.B tingi ei misi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna M.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tal on probleeme alkoholi tarvitamisega ja ta ei ole selle probleemiga piisavalt tegelenud ta on ka varem andnud lubadusi mitte tarvitada, kuid pole – suutnud seda lubadust pidada. Lisaks on M.B vabastamiseks elektroonilise järelvalve alla takistuseks see, et puudub täiskasvanud isiku nõusolek, kes elab M.B tulevases elukohas.

Kaitsja leiab, et M.B võib vabastada ennetähtaegselt. Teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras vanglas. Tal on vabaduses elukoht olemas vanemate juures, tal on võimalus asuda tööle. Tal on olemas tulevikuplaanid. Ta on läbinud 2 sotsiaalprogrammi. Lubab mitte tarvitada rohkem alkoholi.

M.B palub endale anda veelkord võimaluse tõestada, et ta suudab elus hakkama saada ilma alkoholita. Vabanedes asuks ta elama vanemate juurde. Vanemad väga muretsevad tema pärast, eriti isa. Süüdimõistetu teab, et isa ei ole andnud nõusolekut tema elama asumiseks vanemate elukohta, kuid arvab, et see on ajendatud hetkeemotsioonist ja loodab enda käitumisega vabaduses ka isa usalduse ära teenida.

KarS § 7 kohaselt võib kohus

6 lg 2 p 1 esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt mõistetud karistusajast poole ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. M.B on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ja andnud nõusoleku elektroonilise poole

valve kohaldamiseks

. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.B on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja hetkel kannab ta karistust kuritegude eest, mis on toime pandud katseajal e vargus) (süstemaatilin . Lisaks nähtub, et katseajal oli ta

korduvalt toime pannud süütegusid, mille eest teda karistati väärteokorras. Eelnev seab kahtluse alla isiku sobivuse kriminaalhooldusele, kuna siiani ei ole see olnud piisavalt mõjus vahend mõjutamaks teda hoid Peale selle märgib uma uute kuritegude toimepanemisest.

3 (3)

kohus, et Justiitsministri 22.02.2007.a määrusega nr 15 kehtestatud Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 4 lg 2 p 2 kohaselt on elektroonilise valve kohaldamise eeltingimuseks seadusliku aluse olemasolu elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks. Käesolevas asja on kinnipeetav avaldanud, et ta asub elama vanemate juurde. Oma nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on küll andnud M.B ema, kuid isa on andnud allkirja selle kohta, et ta keeldub, et M.B nende juurde elama asuks. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et mõlemad vanemad on avaldanud, et M.B peaks oma karistuse lõpuni ära kandma. Kuna puudub ühe täiskasvanud pereliikme kirjalik nõusolek eluruumi kasutamiseks elektroonilise valve kohustusega, siis puuduvad elektroonilise valve kohaldamise eeltingimused.

Eeltoodud asjaoludel jätab kohus M.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg st 1, § 432 lg - -st 3.

Kohtunik