2-20-11991/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2020. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-20-11991 Tsiviilasi

L. I. ja R. I. hagi S. I. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1: L. I. (isikukood xxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õppekeskus); Hageja 2: R. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik viibimiskoht xxxxxxx Sotsiaalkeskuse Noortekodu); Hagejate seaduslik esindaja: eestkostja Räpina Vallavalitsus (registrikood 75025503; asukoht Kooli 1, Räpina linn, Räpina vald, Põlvamaa; e-post: vald@rapina.ee); Kostja: S. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hagejate L. I. ja R. I. (seadusliku esindaja vahendusel) ning kostja S. I. sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. S. I. kohustub maksma oma lapsele L. I. elatist alates 01. detsember 2020. a 30 eurot kuus kuni L. I. täisealiseks saamiseni.

2(3)

1.2. S. I. kohustub punktis 1.1 kokku lepitud elatise maksma L. I. pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks.

1.3. S. I. kohustub maksma oma lapsele R. I. elatist alates 01. detsember 2020. a 30 eurot kuus kuni R. I. täisealiseks saamiseni.

1.4. S. I. kohustub punktis 1.3 kokku lepitud elatise maksma R. I. pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks.

1.5. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-11991 menetlus L. I. ja R. I. hagis S. I. vastu elatise nõudes.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Toimetada kohtumäärus kätte pooltele. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Räpina Vallavalitsus esitas alaealiste laste L. I. ja R. I. nimel kohtule hagiavalduse S. I. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja S. I. alaealiste hagejate L. I. ja R. I. ema, kes laste ülalpidamises ei osale. Tartu Maakohus on 15.10.2019. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx S. I. täielikult ära võtnud laste R. I. ja L. I. hooldusõiguse, sh isikuja varahooldusõiguse, ning määranud laste eestkostjaks Räpina Vallavalitsuse. Räpina Vallavalitsus taotles hagiavalduses, et kohus mõistaks S. I. välja elatise seadusega sätestatud miinimumsummas (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) lapse L. I. kasuks tagasiulatuvalt alates 18.08.2020. a kuni L. I. täisealiseks saamiseni ja lapse R. I. kasuks tagasiulatuvalt alates 15.10.2019. a kuni R. I. täisealiseks saamiseni.

2. Kohus võttis hagi 02.09.2020. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.

3. Kostja S. I. esitas 07.10.2020. a kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistas hagi osaliselt. Kostja väitel ei ole ta võimeline maksma elatist hagiavalduses nõutud summas (elatise miinimummääras), kuid on nõus sõlmima Räpina Vallavalitsusega kompromissikokkuleppe, et tasub lastele L. I. ja R. I. elatist kuni 30 eurot kuus.

4. Kohus edastas kostja vastuse hagejate esindajale ja nõudis temalt selle kohta kirjalikku arvamust.

5. Hagejate esindaja Räpina Vallavalitsus esitas 11.11.2020. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles teatas, et nõustub sellega, et kostja ei ole võimeline maksma lastele elatist seadusega sätestatud miinimumsummas ning on nõus, et kostja tasub kummalegi lapsele elatist 30 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni.

6. 16.11.2020. a andis kohus pooltele tähtaja, et pidada läbirääkimisi ja sõlmida kompromiss.

7. 01.12.2020. a esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

3(3)

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada. TsMS § 430 näeb ette, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi sõlmimist ja selle kinnitamist. Kohtu hinnangul on kompromiss täidetav, see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku avalikku huvi. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

9. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

- TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

- TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

- Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist üksnes juhul, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud.

10. TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele.

11. TsMS § 661 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad nende endi kanda ja kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik