Legislator Case Law & Legislation
1-09-17327/9 AI generated

1-09-17327/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-09-17327/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-17327

Legislator headnote

AI generated

1-09-17327/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-17327

Keywords

AI generated
prior criminal conviction extensive criminal record criminal revision proceedings untimely rectification criminal record extract calculation of waiting period
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (3) Kriminaalasi nr 1-09-17327

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21 mai 2010.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 18 mai 2010 Tartu kohtumaja a s) Kriminaalasja number 1-09-17327 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekret

är Viivi Kalme Prokurör Jüri Vissak Taotlus

T.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu T.Z

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta T.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

T.Z tunnistatud Tartu Maakohtu 10.03.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1- on süüdi 05- i 1177 KarS § 199 lg 2 p 4, 8, § 215 lg 2 p 1, § 424, § 266 lg 2 p 1, § 274 lg 1 ja § 275 järg ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistetud 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, lugedes Põlva Maakohtu

20.05.2005.a otsusega mõistetud põhikaristuse 10 kuud vangistust kaetuks 10.03.2006.a

otsusega mõistetud liitkaristusega ja liitkaristuseks loeti 4 aastat vangistust. Mõistetud

karistusest arvati maha Põlva Maakohtu 20.05.2005.a otsuse järgi osaliselt ärakantud

2 (3) vangistus, s.o 2 kuud 7 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 9 kuud 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o

2 kuud 7 päeva vangistust, lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 7 kandmisele kuuluvaks

kuud 16 päeva vangistust. 02.04.2009.a määrusega vabastati T.Z Tartu Maakohtu Tartu Maakohtu 10.03.2006.a otsusega mõistetud karistuse kandmisi tingimisi enne tähtaega,

katseajaks määrati 1 aasta ning T.Z kohustati katseajal täitma KarS § 75 sätestatud

kontrollnõudeid ja kohustusi. Tartu Maakohtu 05.08.2009.a määrusega pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 10.03.2006.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 6 kuud 11 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 29.09.2009 09.08.2010.a.

.a ja lõpeb Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 29.03.2010.a. 21.04.2010.a edastas Tartu Vangla

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 18.05.2010.a isuga on se T.Z kandmata karistusaeg 2 kuud 22 vangistust. päeva T.Z on varem kriminaalkorras karistatud 12 korral:

1) 26.11.1996.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1 ja § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 6 kuud vabadusekaotust;

2)

28.04.1997.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 6 kuud vabadusekaotust;

3)

12.03.1998.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 3 kuud vabadusekaotust;

4) 03.06.1999.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1 ja § 139 lg 2 p 2 järgi 6 kuud vabadusekaotust;

5) 17.

08.2000.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust;

6)

21.11.2000.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 3 kuud vabadusekaotust;

7)

10.01.2002.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3, § 197 lg 2 p 1, 3 ja § 140 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta ja 9 kuud vabadusekaotust;

8) 24.04.2002.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, § 140 lg 2 p 1, 3, 31 järgi 2 aastat ja 2 kuud vabadusekaotust;

9) 16.10.2003.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 4 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 2 aastat 1 kuu 16 päeva vangistust;

10) 23.02.2004.a Harju Maakohtu poolt KarS § 329 järgi 2 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust; 11) 27.10.2004.a Põlva Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 2, 7 § 25 lg 2, 3 järgi - 5 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga;

12) 20.05.2005.a Põlva Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 5 kuud vangistust, lõplikuks karistus 10 kuud vangistust ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta T.Z tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör ei toeta T.Z ennetähtaegset vabastamist, kuna teda on korduvalt varem

kriminaalkorras karistatud. T.Z peaks endale kõigepealt teadvustama alkoholiprobleemi.

T.Z ise palub ennast veelkord enne tähtaega vabastada, kuna ta saab aru, et käitus

valesti ja tahaks vabaduses tegeleda ka enda alkoholiprobleemiga. Viimati vabaduses olles tekkisid tal perekondlikud probleemid, mis viisid uuesti alkoholi tarvitamiseni. Käesolevalt on

tal isa haigestunud ja T.Z kardab, et kui ta ei vabane, siis tal puudub võimalus isa näha. Vabanedes loodab ta ka tööle saada.

3 (3) KarS § 76 lg kohaselt võib kohus astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud 1 p 2 teise

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. T.Z 6 kuu. Seega on olemas on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle

formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus märgib, et ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul

kasutada vaid ühel korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka

käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sama vangistuse kandmisel

kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt

käituma. on kriminaalkorras käesolevaks ajaks karistatud 14 T.Z -l korral, vaatamata

sellele pidas kohus võimalikuks ta vabastada tingimisi enne tähtaega. T.Z aga ei kasutanud antud võimalust – ta rikkus katseajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu pöörati karistus uuesti täitmisele. T.Z suhtumist kohustustesse näitab kohtu

arvates ilmekalt ka see, et ta ei ilmunud määratud ajal karistust kandma, vaid tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist vanglasse. et lisaks kohustuse Lisaks sellele nähtub asja materjalidest, rikkumisele on T.Z ennetähtaegse vabastamisega määratud katseajal pannud toime ka uue kuriteo, mille eest teda 27.10.2009.a karistati vangistusega ja mõisteti liitkaristus 2006.a

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Eeltoodud asjaoludel jätab kohus

T.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg st 1, § 432 lg - -st 3.

Kohtunik