2-19-4287/53 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (11)

x-19-4x

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.1x.x. a, xxxxx kohtumaja

Tsiviilasja number

x-19-4x

Tsiviilasi

V. V. hagi osaühingu Vinslet ja R. K. vastu kahju

hüvitamise nõudes

Hagihind

719 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx-

xxxxxxxxx; e-post:);

Kostja I: osaühing Vinslet (registrikood 10443843; asukoht

xxxxx tn 1, Viljandi);

lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Merili Koppel

(Advokaadibüroo

FORT

OÜ;

e-post:

merili.koppel@fortlegal.com);

Kostja II: R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxx-xxxxxxxxx; e-post: rahulx.iitd@gmail.com);

lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Birje Kalmus

(Advokaadibüroo LMP OÜ; e-post: birje.kalmus@lmp.ee)

Kohtuistungi aeg

x.10.x. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista solidaarselt osaühingult Vinslet ja R. K. V. V. kasuks välja kahjuhüvitis

summas 719 eurot.

3. Tagastada V. V. xxxxx.x. a kohtule esitatud tõend.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud solidaarselt osaühingu Vinslet ja R. K. kanda.

2. Mõista solidaarselt osaühingult Vinslet ja R. K. V. V. kasuks välja menetluskulud

summas 1x eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse xxxxx Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 (11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja nõue ja põhjendused

V. V. (hageja) esitas kohtule hagiavalduse osaühingu Vinslet ja R. K. vastu kahju hüvitamise

nõudes. Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahju summas

719 eurot.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv korter nr xx. Kostjale I,

osaühingule Vinslet, kuulub hageja korteri peal asuv korter nr xx. xxxxxxxx. a toimus kostja

I korterist nr xx vee läbijooks hageja korterisse nr xx. Vee läbijooks tekkis hageja korteri

laest. Kostja I korteris viibis sel ajal üürnik R. K. (kostja II). Hageja teavitas koheselt kostjat

II sellest, et tema korteri laest tilgub vett. Hageja koos kostjaga II kontrollisid ülemise korteri

vannituba. Vannitoa põrand oli vee all ja vesi ulatus vannitoa ukse lävepakuni. Seejärel läks

hageja koos kostjaga II hageja korterisse ja kostja II nägi, et hageja korteri laest tilgub vett.

Hageja ja kostja II fikseerisid üheskoos olukorra. Kostja II hakkas ülemises korteris

veeuputust likvideerima. Koheselt teavitasid nad juhtunust ka ülemise korteri omanikku,

osaühingu Vislet juhatuse liiget R. T. ja kortermaja haldusfirmat. Ülemise korteri põrandalt

vee likvideerimine vähendas läbijooksu hageja korterisse ning vee läbijooks ajapikku lõppes.

Järgmise päeva hommikul käis kortermaja haldusfirma esindaja olukorda fikseerimas. Sel

hetkel enam vett ei tilkunud, kuid laepaneelide jätkukoht oli läbijooksust niiske ja see

fikseeriti. Kortermaja haldusfirma esindaja tuvastas, et korteriühistu haldusalas torustiku

veeleket ei ole toiminud, vaid läbijooks on tekkinud ülemise korteri haldusalas. Ülemise

korteri vannitoa põrand on plaaditud väikestest mosaiikplaatidest ja plaadivuukide osakaal

põrandapinna suhtes on väga suur ning tõenäoliselt lekkis vesi sealt alumisse korterisse

amortiseerunud ja ebatihedate vuukide vahelt. Kortermaja haldusfirma tegi ülemise korteri

omanikule ettekirjutuse vuugitäite uuendamise osas. xxxxx.x. a andis kostja II allkirja

kirjalikule ülestunnistuse selle kohta, et xxxxxxxx. a kasutas ta korteris nr xx duši valesti, mis

põhjustas veelekke korterisse nr xx, mille tulemusena sai kahjustada alumise korteri

siseviimistlus. Hageja väitel sai vee läbijooksu tagajärjel kahjustada hageja korteri lagi.

Hageja on võtnud lae remondiks konkureerivad hinnapakkumised kindlustusfirmade

nimekirjas olevalt kahelt ettevõttelt: Atap Ehitus OÜ-lt ja Ajaver OÜ-lt. Ajaver OÜ esitas

odavama pakkumise, mille kohaselt on lae viimistluse, vajalike materjalide ja ehitusjärgsete

koristustööde hind 619 eurot. Lae remontimise tööd võtavad aega ühe ööpäeva ja samal ajal

hagejal ja tema perekonnaliikmetel korteris ööbida ei ole võimalik, kuna mööbel tuleb kolida

vabasse tuppa ja hageja noorimal lapsel on ka astma, mistõttu on remonttööd temale ohtlikud.

Seetõttu peab hageja 4-liikmeline pere remondi ajaks kolima oma korterist välja ja ööbima

elukoha lähedal asuvas majutusettevõttes, et hageja esimese klassi laps saaks ise koolist koju

tulla. Ruumi Lahendused OÜ on pakkunud hagejale tema kodu läheduses xxxxx linnas xxxx

tn 10 majutust 3-toalises korteris nädala sees hinnaga 100 eurot üks öö. Hageja nõuab hagis

kostjatelt solidaarselt kahju, s.o korteri lae remonditööde ja majutuse kulude, kokku 719 euro

hüvitamist. Hageja leiab, et kostjad vastutavad temal tekkinud kahju eest ühiselt. Kostja I kui

korteri omanik ei ole järginud vannitoa põranda vuukide seisukorda, mis võimaldas vee

läbijooksu hageja korterisse ja kostja II üürniku ning korteri valdajana kasutas dušši valesti,

mis põhjustas vannitoas vee üleujutuse. Hageja väitel oli tal sõlmitud kindlustusleping, kuid

kindlustusandjalt ta hüvitist ei taotlenud, kuna sellisel juhul oleks tulevikus suurenenud tema

kindlustusmakse.

Hageja kostjate vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde.

Muu hulgas ei nõustu hageja kostjate vastuväitega, et kostjale I kuuluvast korterist ei saanud

toimuda vee läbijooks hageja korterisse. Hageja väitel toimus xxxxxxxxxx. a järjekordne vee

läbijooks temale kuuluva korteri laest. Sel päeval saatis kostja I kohale kolmanda isiku, kes

lasi hageja ja haldusfirma esindaja kostja I korterisse, kus selgus, et korteri vannituba oli vee

3 (11)

all. Vesi ulatus vannitoa ukse lävepakuni. Hagejale kuuluvas korteris tilkus siis vesi täpselt

samadest kohtadest kui xxxxxxxx. a sündmuse ajal. Kohapeal tehtud fotodelt ja videotelt on

näha, et ülemise kostja I korteri vannitoa põrand on keskkohast ukse lävepaku poole kaldu.

Tegelikult peaks aga kalle olema akna poole, kus asub duši äravoolu trapp põrandal, mille

kaudu saab vesi ära voolata. Erinevus xxxxxxxx. a sündmusega oli see, et tookord tekitas vee

vannitoa põrandale korteri üürniku kostja II poolt duši vale kasutamine, vett jooksis palju ja

see ulatus ukse lävepakuni. xxxxxxxxxx. a sattus vesi kostja I korteri põrandale aga läbi

ripplae taga asuva õhtusventiili. Hageja ei nõustunud ka kostja II väitega, et ta ei saanud aru

xxxxx.x. a allkirjastatud ülestunnistuse sisust. Ülestunnistuse tekst oli eelnevalt hageja poolt

koostatud. Kostja II ei valda küll eesti keelt, aga ülestunnistuse tekst oli kakskeelne. Hageja

arvates pidi kostja II väga hästi saama aru allkirjastatud teksti sisust. Eesti

Teadusinfosüsteemi kohaselt omab kostja II PhD kraadi ja töötab xxxxx Ülikoolis. Seega ei

saa kostja II olla rumal ja eluliselt ei ole usutav, et ta ei saanud aru, millisele dokumendile alla

kirjutab. Hageja väitel ei vasta ka tegelikkusele kostja II vastuväited selle kohta, et ta

xxxxxxxx. a hageja korteris vee läbijooksu ei näinud. Eluliselt on see väide ka ebausutav,

kuna 4 päeva hiljem, s.o xxxxx.x. a allkirjastas ta ülestunnistuse kahju põhjustamise kohta.

2. Kostja I seisukoht ja vastuväited

Osaühing Vinslet (kostja I) tema vastu esitatud hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.

Kostja I leiab, et tema ei vastuta hagejal väidetavalt tekkinud kahju eest. Kostja I ei vaidlusta

seda, et temale kuulub korteriomand, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille eriomandi

esemeks on korter nr xx. Kostja I vastu esitatud kahjunõude aluseks saab olla korteriomandi-

ja korteriühistuseaduses sätestatud korteriomaniku kohustuste rikkumine. Kostja I leiab, et

hageja sellist rikkumist tõendanud ei ole. Kostja I ei nõustu hageja väidetega selle kohta, et

kostja I on rikkunud korteri korrashoiu kohustust. Muu hulgas ei nõustu kostja I hageja

etteheidetega selle kohta, et kostja I korteri vannitoa vuugid on amortiseerunud ja ebatihedad

ning võimaldavad vee läbijooksu alumisse korterisse. Kostja I leiab, et vastavad hageja väited

on ka eluliselt ebausutavad. Ehitisregistri andmetel on xxxxx xxxx x elamu kasutuselevõtu

aasta x. Väide, et kolmeteistkümne aasta tagune ehituskvaliteet on ebapiisav, ei ole

tõsiseltvõetav. Kui see nii oleks, siis oleks ebapiisava kvaliteediga ehitatud ka hageja korteri

laed ning tõusetuks küsimus, kas väidetavad kahjustused hageja korteri laes on tekkinud

hoopis tollasest ebapiisavast ehituskvaliteedist. Kui kostja I korteri põranda vuugitäited

oleksid amortiseerunud, peaksid veelekked toimuma igapäevaselt duši kasutamisel, mis aga

nii ei ole. Kostja I on esitanud kohtule ehitustehnilise ekspertiisi akti, mis tõendab, et see, kas

kostale I kuuluva korteri põrandavuugid on ebatihedad või mitte, ei saa käesolevas vaidluses

omada määravat tähtsust, kuna võimalike veeuputuste eest on mõeldud kaitsma

põrandaplaatide ja nendevaheliste vuukide all asetsev hüdroisolatsiooni kiht, mitte vuugitäide.

Seega ei ole oluline, kas kostja I korteri põranda vuugid on tihedad või ebatihedad. Vee

läbijooks kostja I korterist hageja korterisse on ka ebatõenäoline seetõttu, et väidetav kahju

hageja korteri laes paikneb korteri parempoolses küljes, samal ajal kui kostja I korteri

ärajooks asub vannitoa vasakpoolses osas. Kostja I tunnistab, et xxxxxxxxxx. a toimus

veeleke hageja korterisse. Sel päeval lülitati xxxxx xxxx tn x majas sisse keskküte, mille

tulemusena hakkas lekkima automaatõhutusventiil ning küttesüsteemi vesi jooksis lae

paneelidele. Vesi ujutas üle kostjale I kuuluva korteri vannitoa ukseesise ja põhjustas

omakorda läbijooksu hageja korterisse. xxxxxxxxxx. a juhtum aga ei ole seostatavad kostja I

kohustuste rikkumisega, kuna veeleke sai alguse õhtusventiilist, mis ei kuulu kostja I korteri

eriomandieseme hulka. Kostja I leiab ka, et xxxxxxxxxx. a sündmus ei ole sarnane hageja

väidetava xxxxxxxx. a juhtumiga ega tõenda sel päeval väidetavalt toimunud veeuputus oleks

toimunud kostja I rikkumise tõttu. Kostja I toob veel välja, et kui isegi hagejal tekkis kahju,

4 (11)

siis oli tal võimalik saada hüvitust kindlustuselt, kuid mingil põhjusel hageja seda ei ole

soovinud.

3. Kostja II seisukoht ja vastuväited

R. K. (kostja II) tema vastu esitatud hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.

Kostja II leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja II oleks selles süüdi või oleks põhjustanud

hagejale väidetava vee läbijooksu ja laeviimistluse kahjustumisega seotud kahju. Kostja II ei

vaidlusta seda, et tema kasutab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvat osaühingule Vinslet kuuluvat

korterit nr xx. Kostja II on elanud selles korteris alates juulist x. a. Kostja II tunnistab, et

xxxxxxxx. a õhtul kell x tuli hageja kostja II korteri ukse taha ning palus vee kinni keerata,

kuna väidetavalt jookseb läbi lae vett. Erinevalt hageja väidetust ei käidud aga hageja kostjaga

II vannituba kontrollimas. Seda ei olekski saanud sel hetkel teha, kuna kostjal oli külaline, kes

kasutas samal hetkel vannituba. Kostja II ei märganud põrandal vett ega võimalikke lekkeid.

Ta andis aga võimalikust lekkest teada korteriomanikule. Korteriomanik saatis seepeale

tehnikud korterisse, et teha kindlaks võimalikke lekke põhjuseid. Tehnikud kinnitasid, et kõik

on korras ning lekkeid toimuma ei peaks. Pärast seda on kostja II endiselt kasutanud

vannituba ning hagejal ei ole rohkem pretensioone esinenud. Seega rakendas kostja II

võimalikust kahjujuhtumist teadasaamisel koheselt hoolsusmeetmeid, mida teeks iga mõistlik

inimene – kostja II kontrollis, kas esineb silmnähtavat põhjust lekkeks (veejooks, ummistus,

vesi põrandal vms) ning teavitas koheselt korteriomanikku, kes saatis kohale tehnikud. Seega

ei saa kostja II olla süüdi hagejale laeviimistluse kahjustumises. Kostja II kinnitab, et põranda

üleujutust ta tekitanud ei ole. Lisaks rõhutab kostja II, et duši kasutamisel liigub vesi renni

mööda kanalisatsiooni, mistõttu jääb arusaamatuks, kust ja mis kaudu on vesi väidetavalt

põrandakonstruktsioonidesse pääsenud. Samuti on ebausutav hageja selgitus, et vesi on

lekkinud tema korterisse ukselävepaku alt, kuivõrd vee jõudmine ukselävepakuni on antud

korteris suhteliselt võimatu, kuivõrd dušš asub teises vannitoa ääres. Korterit xx käidi

kontrollimas tehnikute poolt xxxxxxxxxx. a hommikul ning tehnikud kinnitasid kostjale II, et

tema vannitoas, torude ja vanni juures tundub kõik korras olevat. Kostja saatis vastava

informeeriva kirja ka teistele asjasse puuduvatele isikutele. Kostja II avaldas kirjas lootust, et

probleem on lõplikult lahenenud ning tulevikus ei oleks enam veelekkeid. Samuti palus kostja

II koheselt hagejal teavitada, kui ta peaks nägema mistahes veeleket uuesti ning seejärel

saaksid pooled uuesti vaadata milles võib asi olla. Kostja kirjutas, et tundub, et praegu on kõik

korras ning avaldas kahetsust ebamugavuste pärast. Hageja on esitanud tõendina dokumendi

pealkirjastanud kui „kahju põhjustaja ülestunnistus“. Kostja leiab, et nimetatud dokument ei

tõenda kostja II poolt kahju põhjustamist. Kostja selgitab, et mõned päevad pärast

xxxxxxxx.a, mil toimus väidetav vee läbijooks, ilmus hageja taaskord kostja korteri ukse taha.

Hageja selgitas, et tal on kindlustusele vaja esitada teade juhtunu kohta, et oleks võimalik lae

remondiga alustada. Teate oli hageja varasemalt valmis koostanud ning palus sellele kostja II

allkirja. Kostja II soovis olla hea naaber ning uskus hageja siirusesse, et paberit on vaja

kindlustusele, kes soovib uurida veekahju põhjuseid. Küll aga ei olnud kostjal II võimalik

põhjalikult teatega tutvuda ega saada aru selle tegelikust sisust. Samuti ei andnud hageja

kostjale II teatest koopiat. Kostja II teatas kohtumenetluses esitatud kirjalikus vastuses, et

tühistab tehingu TsÜS § 98 lg 1 alusel, kuna ta oli teate allkirjastamisel olulises eksimuses.

Täiendavalt juhib kostja II tähelepanu sellele, et nn ülestunnistuses esineb nii tõlke kui

loogikavigu ning inglisekeelne tekst ei vasta eesti keelsele tõlkele. Jääb arusaamatuks, mida

on silmas peetud korteri vale kasutamise ning duši vale kasutamise all ning kuidas on selliseid

asju võimalik teha ning kuidas on tuvastatud vuukide ebatihedus olukorras, kus hageja ei ole

kostjale II teadaolevalt nimetatud vannitoas käinudki ning olukorras, kus tehnikud kinnitasid,

et kostja II vannitoaga on kõik korras. Kostja II on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et

tema korteris tekkinud kahju on tekkinud veeuputuse tagajärjel ning tõendamata on see, et

5 (11)

väidetav vee läbijooks toimus xxxxxxxx. a ja just kostja II eluruumist ning kostja süül.

Kostja II ei nõustu ka hageja kahjunõude ulatusega. Kostja II hinnangul ei ole antud juhul

põhjendatud hageja majutuskulude hüvitamine. Juhul, kui kohus peaks hageja nõude

rahuldama, palub kostja II kahjuhüvitist vähendada.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4.1. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, hagejale, V. V. , kuulub korteriomand, asukohaga

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille eriomandi esemeks on eluruum nr xx (edaspidi korter nr xx),

ning kostjale I, osaühingule Vinslet, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv korteriomand, mille

eriomandi esemeks on eluruum nr xx (edaspidi korter nr xx), mis asub ülemisel korrusel

hageja korteri kohal. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostjale I kuuluvat korteriomandit kasutab

üürilepingu alusel eluruumina kostja II, R. K. .

Hageja nõuab hagis kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist seoses xxxxxxxx. a toimunud vee

lekkimisega tema korterisse. Hageja nõuab kostjatelt kahjuna kalkuleeritud remondikulusid ja

remondi ajaks majutuskulusid, kokku kahju summas 719 eurot. Kostja I vastu esitatud kahju

hüvitamise nõudes tugineb hageja kostja I kui korteriomaniku kohustuste rikkumisele ja

kostja II vastu esitatud nõudes kostja II poolt kahju põhjustanud teole.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus

korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme

valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, hagita

menetluses. Vastavalt TsMS § 613 lg-le 4 võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud asja läbi

vaadata hagimenetluses, kui see on esitatud koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata

hagimenetluses.

Antud juhul on hageja esitanud kohtule korteriomaniku kohustusi puudutava kahju hüvitamise

nõude kostja I vastu, mis tulenevalt TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kuulub läbivaatamisele

hagita menetluses. Kuna selle nõudega koos on esitatud ka kahju hüvitamise nõue kostja II

vastu, mis korteriomanike vahelisi õigusi ja kohustusi ei puuduta ega ole hagita asi, siis vaatas

kohus asja läbi hagimenetluses.

Arvestades asjaolusid, leiab kohus, et kostja I vastu esitatud nõude õiguslikuks aluseks saavad

olla rikkumisega seotud kahju hüvitamise sätted. Nõude üldiseks aluseks saab olla

võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Korteriomaniku kohustusi reguleerib korteriomandi-

ja korteriühistuseadus (KrtS). KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud

hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest,

mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 31

lg 4 näeb ette, et korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised

elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad sama paragrahvi lõigetes 1 ja x

sätestatut. Kostja I vastu esitatud nõude esmaseks eelduseks saabki olla eelkõige KrtS § 31 lg

1 p-s 1 ja § 41 lg-s 4 sätestatud kohustuse rikkumine. Kostja I vastutus ei eelda süü

olemasolu.

Kostja II vastu esitatud nõude õiguslikuks aluseks saavad olla deliktiõiguse sätted. VÕS §

1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja)

peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 1043 on kostja II vastu esitatud kahjunõude

eelduseks kahju tekitamine kostja II poolt, kostja II teo õigusvastasus ning süü.

6 (11)

Nii kohustuse rikkumisega seotud kahju kui ka deliktilise kahju nõuete puhul kohalduvad

VÕS-is sätestatud üldised kahju hüvitamise sätted, sh VÕS § 1x kahju hüvitamise eesmärgi ja

ulatuse kohta.

VÕS § 137 kohaselt on kostjate solidaarse vastutuse eelduseks see, et nad mõlemad

vastutavad hagejale tekitatud kahju eest.

TsMS § x lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjatelt kahju

nõudmisel peab hageja tõendama kostja I rikkumist, kostja II õigusvastast tegu, kahju ja selle

põhjuslikku seost kostja I rikkumisega ja kostja II teoga.

Antud juhul vaidlevad mõlemad kostjad hageja nõudele täies ulatuses vastu. Kostjad leiavad

esiteks, et hageja ei ole tõendanud, et temal kahju üldse tekkis ja isegi, kui see tekkis, siis

nemad ei vastuta selle kahju eest. Kostja I väitel ei ole tema rikkunud vastutuse aluseks olevat

korteriomaniku kohustust ja kostja II leiab, et tema ei ole toime pannud vastutuse aluseks

olevat õigusvastast tegu. Lisaks on kostja II vaidlustanud osaliselt kahju suuruse.

Hageja väitel tekkis temal kahju xxxxxxxx. a kostjale I kuuluvast korterist tema korterisse vee

läbijooksu tõttu. Kohus käsitlebki esmalt väidetavat kahju tekitanud sündmust ehk kahju

tekkimist ja seejärel kostja I rikkumist ning kostja II õigusvastast tegu ning nende põhjuslikku

seost tekkinud kahjuga.

4.x. Hageja on esitanud tõendina M. S. poolt hagejale ja korteriühistu esindajatele xx.11.x.

a saadetu e-kirja (I kd tl x) järgmise sisuga: „meie tehnikud käisid kontrollimas. Korteri

peaveekraanid on olnud kõik pidevalt avatud. Torudest tõenäoliselt leket ei ole toimunud.

Kreete- palun lasta kontrollida ja korrastada vuukide veetihedust korteris.“

Lisaks on hageja esitanud tõendina väljavõtte e-kirjavahetusest kostja I juhatuse liikme R. T.

(I kd tl 33-35). Nimetatud kirjavahetusest nähtub, et 11.0x.x. a on hageja pöördunud kostja I

esindaja poole kirjaga, milles märgib:“ Kahju tekkimisest on täna möödunud peaaegu 3 kuud.

On vaja otsused teha. Kas leiame lahenduse, kui Teie seda ei paku, siis olete minu pannud

olukorda, kus mul polegi muid variante , kui lasta kohtul leida juhtunule lahendus“. 07.03.x. a

on R. T. hagejale vastanud: „Palun anna teada, mis kell homme saab korterit vaatama tulla“.

08.03.x. a on saatnud hageja R. T. kirja sisuga: „ Olen omalt poolt teinud kõik. Teile saatnud

kindlustusfirma poolt aktsepteeritava ehitusfirma ehituskalkulatsiooni ning pildid objektist.

Kahjunõude sisu on teile edastatud. Palun vaadake, kas te olete antud kahjunõudega tutvunud

ning kas te olete selle nõus kompenseerima või mitte“. R. T. on 09.03.x. a hagejale vastanud:

„Meie eesmärk on saada teine arvamus teie kahjunõude suuruse, põhjuse, ja nende

likvideerimise kulude osas…lasen teiega otse kokku leppida, millal teine firma saab tulla

vaatama, et oma hinnang anda olukorrale“.

Hageja on esitanud ka kostja II 10.04.x. a e-kirja hagejale (I kd tl 35), milles kostja II teatab:

„Mul on kahju kuulda, et sa selle asja kohtusse annad. Mul ei ole midagi lisada, mis ma kahes

eelmises e-kirjas juba kirjutasin. Ma ei ole nõus, et minu ühekordne duši kasutamine

kahjustas teie korterit ning palun mitte kasutada minu nime või eksitava teabe põhjal

allkirjastatud paberit üheski ametlikus või kohtumenetluses.“

Kohus leiab, et eespool nimetatud tõendid tõendavad hageja väidet, et xxxxxxxx. a toimus

tema korteri nr xx laest vee läbijooks. Tõenditest nähtub, et hageja on teavitanud juhtunust

korteriühistut, olukorda on käinud kontrollimas tehnikud ning hageja on pöördunud kahju

hüvitamiseks nii kostja I seadusliku esindaja kui kostja II poole. Kostjad ei ole tõendanud, et

nad on võimaliku kahju ning duši kasutamise teemal pidanud kirjavahetust seoses mingi teise

juhtumiga. Kostja II on ka õigeks võtnud hageja väite selle kohta, et xxxxxxxx. a õhtul kell x

7 (11)

tuli hageja kostja II kasutuses olnud korteri nr xx ukse taha ning palus vee kinni keerata, kuna

väidetavalt jookseb läbi lae vett.

Kohus leiab, et hageja esitatud tõendid tõendavad ka seda, et xxxxxxxx. a vee läbijooks tema

korterisse nr xx toimus just kostjale I kuuluvast ja kostja II kasutuses olnud korterist nr xx.

Hageja on esitanud tõendina koopia kostja II R. K. nimel xxxxx.x. a allkirjastatud

dokumendist (I kd tl 11). Dokument on adresseeritud ERGO Insurance SE-le. Dokument on

pealkirjastatud „TEADE“ ja selle sisu on alljärgnev: „Käesolevaga kinnitan mina, xxxxx

xxxxx, xxxx x-xx korteri üürnik, et xxxxxxxx. a toimus aadressil xxxxx linn, xxxx x korter xx

juhtum, milles sai kannatada korter xxxxx linn, xxxx x korter xx. Õnnetuse tekkepõhjuseks

oli: Korteri xx vannitoa vuukide ebatihedus ning dushi vale kasutamise tõttu tekkinud vesi

põrandal, mille tulemusena tekkis läbijooks all olevas korteris ja kahjustada sai alumise

korteri siseviimistlus. Kinnitan, et mina kasutasin xxxxxxxx. a korter xx dushi valesti, mis

põhjustas veelekke korteris xx. Kas kahju tekkepõhjuse ülevaatus on teostatud visuaalsel teel?

X jah ei“. Dokumendil on see tekst tõlgitud ka inglise keelde.

xxxxx.x. a esitas hageja kohtule tõendina xxxxx.x. a dokumendi originaali (II kd, tl 40).

TsMS § 331 lg 1 alusel kohus seda tõendit ei menetle ja tagastab selle hagejale. Hageja on

esitanud tõendi pärast kohtuistungil asja sisulise arutamise lõpetamist. Hageja ei ole

põhistanud, et oleks esinenud mingi mõjuv põhjus, miks ei saanud ta esitada seda tõendit

varem. Selle tõendi menetlemine tooks kaasa ka asja lahendamise viibimise. Kohus leiab ka,

et tõendi originaal ei oma ka asjas lahendamisel olulist tähtsust. Kostja II väidab küll, et

xxxxx.x. a dokumendi sisu võib olla manipuleeritud, kuid kohtu hinnangul ei ole kostja II

esile toonud asjaolusid, mis selliseks arvamuseks alust annaks või annaks põhjust hinnata

tõendit ebausaldusväärseks.

Kostja II ei ole vaidlustanud seda, et xxxxx.x. a allkirjastas ta hageja poolt koostatud

dokumendi, mille koopia (I kd tl 11) hageja tõendina on esitanud. Ka eespool viidatud kostja

II 10.04.x. a e-kirja hagejale (I kd tl 35) annab kinnitust, et kostja II seoses duši kasutamisega

seotud kahjuga seoses oma allkirja mingile dokumendile andis. Kostja ei ole tõendanud, et

poolte vahel oleks samal ajal olnud veel mingeid suhteid või allkirjastas kostja II hoopis

mingi muu dokumendi.

Kostja II avaldas 04.10.x. a hagi vastuses (I kd tl 147), et tühistab xxxxx.x. a tehingu TsÜS §

98 lg 1 alusel, kuna oli seda tehes olulises eksimuses. Kostja II väitel ei saanud ta dokumendi

allkirjastamisel aru selle tegelikust sisust ja arvas, et tegemist on tema kui tunnistaja teatega

kindlustusele. Kohus leiab, et kostja II poolt tehingu tühistamist ei saa lugeda kehtivaks, kuna

kostja ei ole tõendanud, et selleks materiaalsed eeldused olid täidetud. Kostja II on õigeks

võtnud hageja väite selle kohta, et xxxxxxxx. a õhtul palus hageja tal oma korteris vee kinni

keerata, põhjusel, et hageja korteri laest jooksis vett läbi. Kostja II hilisem, s.o 10.04.x. a e-

kiri hagejale (I kd tl 35) tõendab, et pooled on suhelnud kostja II duši kasutamise järel

tekkinud kahju teemal. Neid asjaolusid arvestades hindab kohus, et on eluliselt ebausutav

kostja II väide, et ta ei saanud aru xxxxx.x. a allkirjastatud dokumendi (I kd tl 11) sisust ning

oli olulises eksimuses. See, et dokument oli adresseeritud ja mõeldud esitamiseks

kindlustusfirmale, ei anna alust tehingu tühistamiseks ning vastavale asjaolule tuginemine on

kohtu hinnangul ka hea usu põhimõtte vastane.

Kohus leiab, et xxxxx.x. a kostja II allkirjastatud dokument tõendab hageja väidet, et

xxxxxxxx. a lekkis hageja korterisse nr xx vesi kostja I korterist nr xx kostja II poolt seal duši

kasutamise tagajärjel. Pärast seda, kui hageja kell x kostja I poole pöördus ja kostja II duši

kasutamise lõpetas, vee läbijooks hageja korterisse lõppes. Hageja poolt esitatud M. S.

xx.11.x. a e-kiri (I kd tl x) tõendab, et tehnikud käisid kontrollimas ja ei tuvastatud vee

lekkimist hageja korterisse väljaspoolt kostja I korteriomandi eriomandi osa.

8 (11)

Hageja on esitanud tõendina MR Vaader OÜ ehitusinseneri M. V. poolt x.xx.x. a koostatud

veelekkest tingitud kahjustuste ulatuse väljaselgitamise auditi xxxxx xxxx x-xx (I kd tl 75-

81). Auditi kohaselt tuvastati paikvaatluse põhjal ülemiselt korruselt lähtunud veelekkest

tingitud veekahjustus korter xx magamistubade lagede viimistluses. Viimistlusmaterjalidena

on kasutatud pahtlit ja värvi. Auditi koostaja on andnud hinnangu, et vesi on pääsenud

ülemise korteri san. sõlmest vahelae paneeli õõnsusesse, mistõttu on osutunud võimalikuks

vee levik vahelaes kogu paneeli pikkuse ulatuses. Paneeli märgumisest tingitult on kahjustada

saanud lagede viimistlus. Auditile on lisatud varakahju vaatlusakt (I kd tl 64) ja fotod (I kd tl

67-73), millel on kujutatud vaadeldud korteri laed ja ära märgitud kahjustatud kohad. Auditile

on lisatud MR Vaader OÜ kalkulatsioon (I kd tl 74), milles on kalkuleeritud kahjustada

saanud lagede viimistluse töödena põranda ja seinte katmine, kolimine ja remondijärgne

koristus, prügi utiliseerimine, lükandsüsteemi, valgustite, kardinapuude jm demonteerimise,

lagede viimistluse ja töödega seotud transpordi, side ja rendikulude hinnaks kokku koos

käibemaksuga 731,87 eurot.

Kostja I tugineb oma vastuväidetes sellele, et auditi koostanud isik ei ole riiklikult tunnustatud

ekspert.

Kohus leiab, et see ei vähenda tõendi väärtust ning asjaolu, et auditi koostanud isik ei ole

riiklikult tunnustatud ekspert, ei anna alust hinnata tõendit ebausaldusväärseks. TsMS § x lg

x järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus,

dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § x lg 1 kohaselt võib

ekspertiisi teha riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult

tunnustatud ekspert, aga ka kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Vastavalt TsMS § x lg-le

x ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja on esitanud tõendina

väljavõtte majandustegevuse registrist (I kd tl 1x), mis tõendab, et MR Vaader OÜ tegevusena

on registreeritud muu hulgas ehitise auditite tegemine. Samuti on hageja esitanud

kutsetunnistuse (tl 130), mis tõendab, et auditi koostanud M. V. on diplomeeritud

ehitusinsener ja vastab hoonete ehituse ja ehitise auditite kutsekvalifikatsiooni nõuetele. Tema

poolt koostatud auditit on võimalik käsitleda eriteadmistega isikuna ehitiste auditite alal.

Kohus leiab, et M. V. poolt x.xx.x. a koostatud audit tõendab, et hageja korteri laeviimistlus

sai ülemisest korterist lähtunud veelekke tõttu kahjustatud.

Kostja I on esitanud omalt poolt tõendina Ehitusekspertiisibüroo OÜ ehitusinseneri Hannes

Kase poolt 13.08.x. a koostatud ekspertiisiakti xxxxx linnas xxxx tn x korter xx kahjustuste

tekkepõhjuste kohta (I kd tl 108-115). Hannes Kase on riiklikult tunnustatud ekspert

ehitustehniliste ekspertiiside alal. Nimetatud tõendist nähtub, et enne ekspertiisiakti

koostamist on teostatud hageja korteri lagedest tehtud fotode vaatlus ja kostja I korteri nr xx

duširuumi visuaalne paikvaatlus. Paikvaatluse tulemusena on ekspert avaldanud arvamust, et

xxxxx xxxx x korteris xx ei ole tuvastatav ajavahemikus x.xxxx-xxxx.x. a toimuda võinud

veekahju või hüdroisolatsiooni leke ühes selle viidatud perioodil teostatud parandustöödega.

Ekspert on andnud hinnangu, et kahju hüvitamise avalduses esitatud lae viimistluse

kahjustused ei ole tüüpsed veekahjustused, kuna puuduvad märgumise ja määrdumise jäljed

(läbi

konstruktsiooni

valguv

vesi

määrib

alati

valge

viimistluse

kuna

läbi

müratõkkeisolatsiooni ning betooni valgudes satub vette fenoole ja muid kemikaale). Kahju

hüvitamise avalduses esitatud lae viimistluse kahjustuste fotod viitavad vahelaepaneelide

vajumisest tingitud paneelide külgvuuki katva maalriteibi lahtitulekule. Tekkinud kahjustused

ei ole seotud ülemise korruse korteri kasutusega vaid hoone pikaajalise vajumisega.

Kohus leiab, et ekspert Hannes Kase 13.08.x. a arvamus ei lükka ümber lükka ümber

ehitusinseneri M. V. x.xx.x. a auditis tuvastatud vee läbijooksu tõttu kahjustuste tekkimist

9 (11)

hageja korteri laeviimistluses. Erinevalt M. V. ei ole ekspert Hannes Kase teostanud hageja

korteris paikvaatlust ning on andnud arvamuse vaid fotode vaatlemise pinnalt.

Kohus leiab, et ekspert Hannes Kase 13.08.x. a arvamus ei tõenda ka kostja I väidet, et tema

korteri nr xx vannitoast/duširuumist ei olnud vee läbijooks alumisel korrusel asuvasse hageja

korterisse nr xx üldse võimalik.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et xxxxxxxxxx. a, kui lülitati xxxxx xxxx tn x majas

sisse keskküte, lekkis õhutusventiilist vesi kostja I korteri nr xx duširuumi põrandale ja sealt

edasi hageja korterisse nr xx. Hageja on esitanud korteriühistu esindaja A. K. tõendi (I kd tl

158), milles viimane kinnitab, et xxxxxxxxxx. a kell 13.44 käis ta korteris nr xx ja fikseeris

vee tilkumise magamistoa laest, millest tehti pilt. A. K. kinnitab, et ülemisse korterisse nr xx

ei saadud kohe sisse, aga samal päeval kell xx.x käisid nad ka seal kontrollimas ja selgus, et

seal tilkus vannitoas õhutusventiil. Vannitoa põrandal oli paar cm vett ja vesi oli uksepakuni.

Hageja on esitanud tõendina fotod (I kd tl 159-xx) ja videoklipid hageja korteri nr xx laest ja

kostja I korteri nr xx vannitoa/duširuumi põrandast (I kd tl 159-xx). Fotodelt ja videotelt

nähtub, et lae paneelivahe on ülejäänud laeosast tumedam ja märgunud ning seal peal on

veetilgad. Vannitoa põrand on üleni vee all ning vesi ulatub ukse lävepakuni.

Kohus leiab, et eespool kirjeldatud xxxxxxxxxx. a sündmus ja tõendid tõendavad, et vee

läbijooks kostja I korteri nr xx vannitoa/duširuumi põranda vahelt hageja korterisse nr xx on

võimalik. See omakorda annab kinnitust ka sellest, et samasugune vee leke toimus kostja I

korterist hageja korterisse xxxxxxxx. a, kui kostja II poolt duši kasutamise järel oli põrandale

sattunud liigselt vett. Hageja on selgitanud, et see, et kostja I korteris liigne vesi äravoolu

kaudu ära ei jookse on ilmselt põhjustatud sellest, et kostja I korteri vannitoa/duširuumi

põranda kalle on vale ja on põranda keskelt kaldu uksepiida pool. Kohtu hinnangul on see

väide eluliselt usutav. Ka xxxxxxxxxx. a, kui kostja I korteri duširuumi põrandale oli

õhutusventiili kaudu tilkunud liigselt vett, siis see enam äravoolu kaudu ära ei voolanud ja

valgus läbi põranda allolevasse hageja korterisse, mille tõttu sai hageja korteri lae viimistlus

veekahjustusi.

4.3. Kohus leiab, et nii kostja I korteri nr xx omanikuna kui ka kostja II selle korteri üürniku

ja tegeliku kasutajana vastutavad xxxxxxxx. a vee läbijooksu tõttu hagejale tekkinud kahju

eest.

Eespool luges kohus tõendatuks, et xxxxxxxx. a lekkis kostja I korteri vannitoa/duširuumi

põrandal vesi hageja korterisse. Tõenditest saab järeldada, et veeleke tekkis kostja II poolt

duši kasutamise järel, mille tõttu sattus põrandale liigne vesi, mis äravoolu kaudu enam ära ei

voolanud ning mille tagajärjel sai omakorda kahjustusi hageja korteri laeviimistlus (põhjuslik

seos).

VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt saab lugeda kahju tekitamise õigusvastaseks muu hulgas, kui

see tekitati kannatanu omandi rikkumisega.

VÕS § 104 lg x kohaselt on süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Sama

paragrahvi lõigete 3-5 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (lg 3),

raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (lg 4) ja tahtlus

õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (lg 5).

Kohus leiab, et kostja II õigusvastase teona saab käsitleda duši kasutamist viisil, mille

tagajärjel sai võimalikuks hageja korteriomandi rikkumine, laeviimistluse kahjustumine.

Kostja poolt duši kasutamise järel sattus põrandale liigne vesi, mis äravoolu kaudu enam ära

ei voolanud ja lekkis allolevasse hageja korterisse. Sellist tegu saab käsitleda käibes vajaliku

hoole järgimata jätmisena, mis vastavalt VÕS § 104 lg-le 3 on üks süü vorm.

10 (11)

Kostja I vastutus hagejale tekkinud kahju eest ei eelda süü olemasolu. Arvestades asjaolusid

saab kostjale II kui korteriomanikule ette heita KrtS § 31 lg 1 p-st 1 ja § 31 lg-st 4 tulenevate

kohustuste rikkumist. Kostja I ei taganud, et tema korterit kasutav isik (kostja II) hoiduks

tegevusest (duši hooletu kasutamine), mille toime teisele korteriomanikule (hagejale) ei

ületaks

selle

tavakasutusest

tekkivaid

mõjusid.

Kuna

kostja

I

korteriomandi

vannitoa/duširuumi põrandale sattunud liigne ära ei voolanud, siis võib järeldada, et kostja I

korteriomandi eriomandi ese (vannitoa/duširuumi põrand) ei olnud sellises seisukorras ja

esinesid puudused, mis võimaldasid vee läbijooksu teise korteriomaniku (hageja) korterisse.

Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud asjaolusid, mis neid vastutusest vabastaks.

Kostja I vastutusest vabanemise eelduseks saab olla süü puudumine ja kostja II vastutusest

vabanemise eelduseks see, kui tema rikkumine on vabandatav. Kostjad vastavaid vastutusest

vabanemise eeldusi ei ole tõendanud. Kostja II puhul saab ka VÕS § 103 lg 1 x. lause alusel

eeldada, et kohustuste rikkumine ei ole vabandatav.

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostjatelt kahju hüvitamise nõudmise eeldused on

täidetud. Kuna mõlemad vastutavad hagejale tekitatud kahju eest, siis on hagejal õigus nõuda

kostjatelt kahju hüvitamist solidaarselt.

4.4. Kohus leiab, et hageja on tõenditega põhistanud kostjatelt nõutava kahju suurust.

VÕS § 1x lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

VÕS § 1x lg 1 kohaselt võib olla hüvitamisele kuuluv kahju varaline või mittevaraline. VÕS §

1x lg x järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS §

1x lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse

või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning

kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. VÕS § 13x lg 3

näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

Hageja nõuab kostjatelt kahjuna lae remonditöödega seotud kulude hüvitamist summas 619

eurot ja remondi ajaks majutuse kulude hüvitamist summas 100 eurot.

Kohtu hinnangul on hageja nõutav kahjuhüvitis VÕS § 1x lg 1 järgi eesmärgipärane. Hageja

poolt nõutava kahju puhul on tegemist VÕS § 1x lg x mõttes varalise kahjuga. Lagede

remondikulu puhul on tegemist asja parandamise kuludega VÕS § 13x lg 3 mõttes ning

majutuskulude puhul kahju tekitamisega seoses kantavate muude kuludega VÕS § 1x lg 3

mõttes.

Hageja on esitanud tõendina Ajaver OÜ kalkulatsiooni (I kd tl 6), milles on kalkuleeritud

hageja korteris lagede remontimise töödega seotud kulude suuruseks kokku koos

käibemaksuga 619 eurot. Kostjad ei ole hageja remondikulude suurust nõutavas summas

vaidlustanud. Hageja on esitanud ka tõendid selle kohta, et ta on võtnud lagede remonditööde

kohta konkureerivad hinnapakkumised (MR Vaade OÜ pakkumine summas 731,87 eurot – I

kd tl 74, ja Atap Ehitus OÜ pakkumine summas 706,80 eurot – I kd tl 30). Hageja nõuab

kostjatelt kahju lähtudes kõige madalamast hinnapakkumisest, mis on mõistlik.

Majutuskulude puhul on hageja põhjendanud, et peab lagede remondi ajaks oma 4-liikmelise

perega kolima oma korterist üheks ööpäevaks välja. Hageja on põhjendanud asendusmajutuse

vajadust oma praeguse elukoha lähedal, et tema algklassis käiv laps saaks koolist koju tulla.

Hageja on esitanud tõendina Ruumi Lahendused OÜ pakkumise (I kd tl 8), milles pakutakse

xxxxx linnas xxxx tn 10 asuvas 3-toalises korteris majutust nädala sees hinnaga 100 eurot üks

11 (11)

öö. Hageja on esitanud veel tõendina väljavõtte kinnisvaraportaalist kv.ee (I kd tl 63), millest

nähtub, et otsingutulemus 3-toalisele korterile hagejale kuuluva korteri asukohas xxxxx

kesklinnas ei leitud ühtegi pakkumist. Kostja II on hageja majutuskulude suuruse

vaidlustanud, kuid samas ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et 4-liikmelisele perekonnale

oleks võimalik xxxxx kesklinnas leida soodsamat majutust kui 100 eurot öö. Seega loeb

kohus hageja poolt kostjatelt nõutava kahjuhüvitise põhjendatuks.

Hageja väitel oli tema korter kahju vastu kindlustatud. Kohus leiab, et kindlustuse olemasolu

iseenesest ei piira hageja õigust nõuda kahju hüvitamist kostjatelt, kes kahju eest vastutavad.

Hagejal oli õigus valida, kelle vastu ta kahju hüvitamise nõudega pöördub.

VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses

oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult

vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu,

isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

Kohus leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes, ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis

annaks alust kostjatelt väljamõistetavat kahjuhüvitist piirata. Hagejal oli küll olemas

kindlustus, kuid kostjad ei ole põhistanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et neilt kahju

täies ulatuses väljamõistmine oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel

mõistlikult vastuvõtmatu. Ainuüksi hagejal kindlustuse olemasolu kahju hüvitamise

piiramiseks alust ei anna. Kohus arvestab siinjuures ka nõutava kahjuhüvitise suurust.

4.5. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise summas 719 eurot.

Menetluskulude jaotus

5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Vastavalt TsMS § xx lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § xx lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks,

vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Antud juhul rahuldab kohus ja teeb otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks. Seetõttu tuleb

ka menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

TsMS § 174 lg x alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 1x eurot.

Kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja oma menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

Hageja oma menetluskulude nimekirja ei esitanud ega lisaks riigilõivule mingite muude

menetluskulude hüvitamist ei taotlenud.

Kohus leiab, et riigilõivu summas 1x eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks.

Kohus kontrollis, et hageja on riigilõivu ära tasunud x.03.x. a. Riigilõivu on tasutud seaduses

ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1x eurot

hageja kasuks välja solidaarselt kostjatelt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik