4-20-4621/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-4621 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2020, Tallinn, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-4621 (2302,20,015822) Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Liis Kaar Väärteoasi N.E kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 8. oktoobri 2020. a

otsusele väärteoasjas

nr 2302,20,015822, millega N.E karistati LS § 207 lg 1 ja § 201 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 kohaselt

LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot Menetlusalune isik

N.E – isikukood: XXX; elukoht: xxx xxx kodanik ; Kohtuväline menetleja Politseija Pi

irivalveameti Põhja prefektuur

RESOLUTSIOON Juhindudes 132 p- 2 -dest 133-134 maakohus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § st ja § otsustas:

1. - Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse .2020 otsus väärteoasjas nr 2302, 8.10 20,015822 N.E suhtes osaliselt, s.o rahatrahvi

tasumise tähtaja osas.

2. Teha

ahatrahv tuleb

tühistatud osas uus otsus, mille kohaselt mõistetud r

KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest igakuiselt eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud 100

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220205103129.

3.

Muus osas jätta otsus muutmata.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu,

saadetakse vastavalt VTMS § le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul - kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

5. Rahuldada menetlusaluse isiku N.E kaebus osaliselt.

4-20-4621 2

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 8. oktoobri 2020. a otsusega karistati N.E LS § 207 lg 1 ja § 201 lg 2 järgi KarS § 63

lg 1 ja LS § 201 lg 2 alusel rahviga 150 trahviühikut Väärteoprotokolli rahat , s.o 600 eurot. teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx xxx 17. septembril 2020 kell 16:11 vald, Harju maakond, omamata vastava Jälgimäe tee 4, Saue kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, s.t ajal, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud.

Mootorsõiduk ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalu LS § 90 lg 1 p 1 ne isik ja § 73 lg 2 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg ja § 207 lg sätestatud väärteo -s 2 -s 1 d.

Menetlusaluse isiku kaebus

2. Menetlusalune isik N.E esitas 3. novembril 2020 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles palub malt . Kaebuse kohaselt ei saanud es vähendada rahatrahvi summat menetlusalune isik aru, et kohtuotsus jõustub kohe, vaid arvas, et see juhtub 30 päeva pärast.

Seetõttu ei teadnud ta mootorsõiduki juhtimisel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. , et tal

Samuti palub N.E ajatada rahatrahvi tasumine 6 kuu peale, sest tal on kaks alaealist ülalpeetavat. Menetlusalune isik taotleb asja arutamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus 3. Kohtuväline menetleja esitas Harju Maakohtule 26. novembril 2020 kirjaliku vastuse, milles

nõustub väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus Kohtuväline menetleja menetluses. leiab, et etteheidetav tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjaliga ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja § 207 lg 1 järgi. Vastuse kohaselt ei pea kohtuväline menetleja võimalikuks, et menetlusalune isik ei teadnud kohtuotsuse jõustumisest, millega isikule kohaldati

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, mistõttu mõistetud karistuse kergendamine ei ole põhjendatud. Samas nõustub kohtuväline menetleja

rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Vastavalt VTMS § 120 lg tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada -

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.

5. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja

läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite

4-20-4621 3

uurimiseks. N.E ei lisanud kaebusele uusi tõendeid ega taotlenud nende kogumist kohtult. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. 6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis

mootorsõidukit 17. septembril 2020 kell 16:11 Jälgimäe tee 4, Saue vald, Harju maakond,

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, s.t ajal, kui juhtimisõigus oli

karistusena ära võetud. ootorsõiduk tähtaegselt läbinud Samuti ei olnud N.E m tehnonõuetele vastavuse kontrolli. 8. Esmalt kontrollib kohus, kas on tõendatud süüdistus selles, et N.E juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas, kui mootorsõiduki juhtimisõigust. gi tal ei olnud

8.1. Mootorsõiduki juhtimise fakt on tõendatud järgmiste tõenditega. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 17. septembril 2020 Jälgimäe tee 2. km, Jälgimäe külas, Harju maakonnas kell 16.11 kõrvaldati N.E mootorsõiduki numbrimä xxx rgiga x juhtimiselt, xx sest tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Otsusel on N.E allkiri. Ka menetlusalune isik ei eita ülekuulamisel mootorsõiduki juhtimist (vt menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll). Tunnistaja polits ütluste kohaselt oli ta 17. septembril eiametnik K J 2020 tööl autopatrullis 3374 koos liikluspolitseinik , kui nägi kell 16.11 Harju maakonnas, M E

Jälgimäe tee 4. km l ja Urda tee suunas liikuvat mootorsõidukit - xxx registreerimisnumbriga xxx. Sõidukil puudus liiklusregistri päringu järgi tehnoülevaatus alates 31. maist 2017. Sõiduk peatati 2. kilomeetril ja selgus, et seda juhtis N.E. 8.2. Maanteeameti liiklusregistri andmete väljatrükist nähtub, et 17. septembril 2020 N.E juhtimisõigust ei olnud, see oli ära võetud alates 15. septembrist 2020 kuni 14. oktoobrini 2020.

Karistusr

-20-3104 egistri väljavõtte ja Harju Maakohtu 7. septembril 2020 väärteoasjas nr 4

tehtud kohtuotsuse kohaselt on 15. septembril 2020 otsus, millega jõustunud kohtu N.E karistati LS § 223 lg 1 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Eeltooduga

on tõendamist leidnud, et N.E juhtis mootorsõidukit 17. septembril 2020, s.o ajal, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud.

8.3. N.E kui haselt ta ei teadnud, et menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ko juhtimisõigus ei kehti. Sama kordab isik ka kohtule esitatud kaebuses, selgitades, et ta ei saanud aru, et kohtuotsus jõustub kohe, mitte 30 päeva pärast. Selles osas leiab kohus järgmist. Harju

Maakohtu 7. septembri 2020. a otsust väärteoasjas nr 4 3104, millega jäeti muutmata -20- Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 3. juuli 2020. a otsus N.E-lt mootorsõiduki

juhtimise äravõtmise osas, kuulutati lõpposana, mistõttu kassatsiooniteate esitamata jätmisel jõustus see 15. septembril 2020 ning seda ka lisakaristust puudutavas osas. Kohtuotsuse lõpposa

sisaldab edasikaebekorda ja kohtuinfosüsteemi andmetel viibis menetlusalune isik

kohtuistungil ja kinnitas kohtuotsusest ning edasikaebekorrast arusaamist. Samuti anti talle allkirja vastu kohtuotsuse lõpposa ärakiri. N.E teadis, et ta ei esitanud kassatsiooniteadet, mistõttu tal ei olnud põhjust arvata, et kohus teeb põhistusi sisaldava tervikotsuse ja tal avaneb

võimalus kohtuotsuse vaidlustamiseks 30 päeva jooksul alates tervikotsuse kättesaadavaks

4-20-4621 4

tegemisest. Isegi juhul, kui menetlusalusel isikul tekkis selles osas kahtlus, saanuks ta seda hõlpsasti kõrvaldada, pöördudes selgituste saamiseks kohtu kantselei või Maanteeameti poole. Seega ei pea kohus menetlusaluse isiku ütlusi selles osas usaldusväärseks ja leiab, et N.E suhtus ükskõikselt talle määratud karistusse, pannes teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, s.o pidades võimalikuks, et tema juhtimisõigus ei kehti, kuid siiski juhtides mootorsõidukit. Samas

märgib kohus, et vastav tegu on iseenesest karistatav ka ettevaatamatusest toime panduna. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p s 1 sätestatud - keeldu ja pani t -

oime LS § 201 lg s 2 kirjeldatud väärteo.

9. Järgnevalt kontrollib kohus, kas on tõendatud süüdistus selles, et N.E juhtis

mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Seda

asjaolu menetlusalune isik ka ei vaidlusta, selgitades oma kohtuvälises menetluses antud ütlustes, et tehnoülevaatust ei saa läbida, sest sõiduki esiklaasis on mõra ja selle kõrvaldamiseks puuduvad vahendid. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt ei ole mootorsõiduk xxx

registr xxx eerimismärgiga seisuga 18. september 2020 (päringu tegemise päev) liiklusesse

lubatud. Täpsemalt nähtub sõiduki tehnoülevaatuse andmetest, et mootorsõiduki tehnoülevaatus kehtis kuni 31. mai 2017. Kohus ei pea usutavaks, et niivõrd pika aja jooksul (enam kui kolm aastat) ei olnud menetlusalusel isikul võimalik sõidukit parandada. Seega ka see tegu on toime pandud kavatsetult. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § § 73 lg 2 sätestatud kohustust LS § 207 lg kirjeldatud väärteo. ja pani toime -s 1

Karistus

10. LS § 201 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta isiku poolt, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on ära võetud

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 207 lg 1 näeb ette

karistusena tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kuna N.E pani toime ühe teo, mis vastab nii KarS § 201

lg 2 kui ka § 207 lg 1 tunnustele, mõistab kohus KarS § 63 lg 1 alusel menetlusalusele isikule

ühe karistuse LS § 201 lg 2 järgi. Sanktsiooni keskmine on seega 150 trahviühikut või 15

päeva.

11. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse

mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

12. Liiklusalas asjaolusid arvestades leiab kohu te väärtegude s, et kaebuse esitaja süü on keskmine. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Muu hulgas ei nähtu N.E kohtuvälises menetluses antud ütlustest ega kohtule esitatud kaebusest

teo kahetsemist. Süü suurust hinnates seoses teo asjaoludega nendib kohus, et tunnistaja K. J ütluste kohaselt viibis N.E tehnoülevaatust mitteläbinud sõidukis tema poeg, s.o teine

isik, mis kohtu hinnangul suurendab isiku süüd. Mootorsõiduki juhtimisõigus oli isikult ära võetud karistusena, kuid N.E ignoreeris talle lõppkokkuvõttes kohtu poolt kohaseks peetud sanktsiooni. Samuti täitis isik ühe teoga mitu väärteokoosseisu. Tunnistaja K. J ütluste kohaselt

käitus menetlusalune isik sõiduki peatamisel politseiametnikega ebaviisakalt, nõudes ka

4-20-4621 5

patrullpolitseiniku M. E juhtimisõiguse kontrollimist, mis peegeldab menetlusaluse isiku

suhtumist õiguskorda. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut varem

karistatud liiklusalase kuriteo (KarS § 424) ja väärteo Kokkuvõttes seega vastab eest. kohtuvälise menetleja mõistetud karistus, s.o 150 trahviühikut ehk 600 eurot isiku süü suurusele ja erining üldpreventiivsetele kaalutlustele.

13. Kaebuse esitaja palub võimaldada rahatrahvi tasumise osade kaupa 6 kuu jooksul. Võttes

arvesse, et N.E on kaks alaealist ülalpeetavat ja rahatrahvi suurust, siis juhindudes

VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse täitmise osas ja

võimaldab isikul rahatrahvi tasumist 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 100 eurot

kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220205103129.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik