2-19-8592/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Vahur-Peeter

Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2020. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-8592

Kohtuasi

CC hagi YY vastu põhivõla, intressi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. novembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY 13. detsembri 2019. a apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) CC (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev

Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada CC ja YY kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-8592 järgmistel tingimustel:

1.1. YY kohustub tasuma CC-le 167 174 eurot 40 senti järgmiste osamaksena:

-

4. detsembril 2020 40 000 eurot;

-

20. jaanuaril 2021 25 000 eurot;

-

20. veebruaril 2021 102 174 eurot 40 senti.

1.2. Raha tuleb üle kanda QQ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-s

Swedbank.

1.3. Maksete tasumisega viivitamise korral on CC-l õigus nõuda tähtajaks tasumata

summalt 8% viivist päevas.

1.4. CC loobub käesoleva kompromissi punktis 1.1. nimetatud summat ületavas

osas kõigist tsiviilasjas nr 2-19-8592 YY vastu esitatud rahalistest nõuetest.

2. Tühistada Harju Maakohtu 18. novembri 2019. a ja Tallinna Ringkonnakohtu

16. novembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-8592 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.

2-19-8592

4. Tagastada YY-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 900

eurot,

ja

kanda

see

OÜ

Advokaadibüroo

Barrister

pangakontole

nr EE142200221052784289.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse ühe päeva

jooksul alates määruse kättesaamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras.

Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda

või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi

rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus

asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või

täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. CC (hageja) esitas 5. juunil 2019 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 127 864 eurot 30 senti, intressi 20 323 eurot 8

senti, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 9976 eurot 92 senti ning

edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduses (VÕS)

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3. Harju Maakohus rahuldas 18. novembri 2019. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 127 864 eurot 30 senti, intressi 20 309 eurot 15 senti, 5. juuni

2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 8771 eurot 84 senti ja alates hagi esitamisest

kuni kohustuse kohase täitmiseni põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise. Hagi

jäi rahuldamata osas, milles hageja nõudis sissenõutavaks muutunud viivist 1205 eurot 8 senti.

Menetluskulud jäid kostja kanda.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja jätta

menetluskulud hageja kanda.

2-19-8592

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16. novembril 2020 otsusega maakohtu otsuse osas,

millega maakohus rahuldas intressinõude, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas

samas ulatuses viivisenõude. Menetluskulud jäid kostja kanda.

7. Hageja ja kostja esitasid 25. novembril 2020 Tallinna Ringkonnakohtule kompromissi,

milles palusid selle kohtul kinnitada, tühistada maa- ja ringkonnakohtu otsused, tagastada

kostjale pool kostja tasutud riigilõivust ning lõpetada tsiviilasja menetlus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada.

Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsused tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 430 lg 1, § 645 lg 1 ja § 670 lg 4 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus

lõpetada.

9. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega.

Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus

jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud

ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

10. Praeguses asjas vaidlesid pooled laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi ja viivise nõude

üle. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks 16. novembri 2020. a otsusega välja

põhivõla 127 864 eurot 30 senti, viivise 29 080 eurot 99 senti ja alates 6. juunist 2019 kuni

põhivõla kohase tasumiseni põhivõlalt (127 864 eurot 30 senti) VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras viivise. Kompromissi korras leppisid pooled kokku, et kostja maksab

hagejale osamaksetena kokku 167 174 eurot 40 senti ning osamaksete tasumisega viivitamise

korral on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata summalt 8% viivist päevas. Hageja loobus

kokkulepitud summat ületavas osas kõigist praeguses tsiviilasjas kostja vastu esitatud

rahalistest nõuetest. Arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, ei esine kolleegiumi hinnangul

kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega

heade kommetega ega riku avalikku huvi.

11. Kuna kostja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi

poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, tuleb riigilõiv nimetatud ulatuses

tagastada.

12. Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise

tähtaega ühe päevani.

13. Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi poolte enda

kanda.

14. Tööjaotusplaani p 15 alusel asendab 2. kohtukoosseisu põhiliiget kohtunik Kaija Kaijaneni

kohtunik Vallo Kariler.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Vallo Kariler, Vahur-Peeter Liin