2-20-15594/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

03. detsember 2020.a Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-15594

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Airot avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: aktsiaselts Airot (registrikood 10307544,

asukoht Roopa tn 7-3, 10136 Tallinn; e-post: R@airot.ee;

airot@airot.ee) juhatuse liige R R

Ajutine

pankrotihaldur:

Martin

Traat

(osaühing

Advokaadibüroo EIPRE&PARTNERID, asukoht Juhkentali tn

8, 10132 Tallinn; e-post: martin@eipre.ee telefon +372 50

44 972)

Pankrotiavalduse

läbivaatamine

istung 02.12.2020

Resolutsioon

1. Rahuldada aktsiaseltsi Airot avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja aktsiaselts Airot (registrikood 10307544) pankrot 03. detsembril 2020

kell 15.00.

3. Nimetada aktsiaseltsi Airot pankrotihalduriks Martin Traat (osaühing Advokaadibüroo

EIPRE&PARTNERID,

asukoht

Juhkentali

tn

8,

10132

Tallinn;

e-post:

martin@eipre.ee).

4. Määrata aktsiaseltsi Airot võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 22.12.2020.

Üldkoosoleku algus ja läbi viimise viis jäävad kehtivate ja tulevaste võimalike

piirangute tõttu pankrotihalduri määrata.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise

alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle

valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue

esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude

esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §

102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud

tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist

võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Määrata kindlaks ajutise halduri tasu suurus ja välja mõista 3 744 eurot koos

käibemaksuga võlgnikult aktsiaseltsilt Airot. Ajutise halduri tasu kanda OÜ

Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr xxx SEB pangas.

7. Jätta rahuldamata ajutise halduri kulutuste hüvitamise taotlus summas 35 eurot.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada määrus Tartu

Maakohtu registri- ja kinnistusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel

määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32).

Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist

ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise

viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7).

Asjaolud

Võlgnik esitas 23.10.2020 võlgniku pankrotiavalduse ja täpsustatud avalduse 03.11.2020.

Kohus võttis 09.11.2020 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks

Martin Traadi. Ajutise halduri aruandest nähtub, et haldurile antud info kohaselt põhjustas

makseprobleemide tekkimise 2016. aasta septembris AS-i Airot xxx poes toimunud rööv, mille

tulemusena kandis AS Airot kahju summas 450 621,44 eurot (sellest summast hüvitas

kindlustus vaid ca 105 000 eurot). Kaupluse töö oli häiritud kuni 2017. aasta jaanuarini (sh

kaupade taastamine, uute hankimine, kaupluse sisustuse taastamine). Lisaks sellele muutis

2018. aasta kevadel suur kellatootja Swatch Group ühepoolselt oma müügitingimusi, tõstes

kellade hinda ning müügitingimusi (nende alla kuuluvad brändid Omega, Rado ning Longines),

st kellasid sai edaspidi osta vaid ettemaksuga (varasemalt 60 päevane maksetähtaeg). Lisaks

eelnevale vähenes märgatavalt kellade müük ka kevadise 2020 eriolukorra ajal, kuivõrd kellade

ja ehete ostjateks on arvestatav osa välisturistidest. AS Airot pidi ühe kaupluse täies ulatuses

sulgema ning allesjäänud kauplused olid vahemikus 27.03 kuni 10.05 suletud. Pärast kevadist

eriolukorda AS Airot müük taastus ajani, mil Maksu- ja Tolliamet keeldus maksuvõlga

ajatamast ning arestis AS Airot arvelduskontod. Sellest tulenevalt ei olnud AS-il Airot enam

võimalik tasuda laenu- ja liisingumakseid AS Swedbank ees ning AS Swedbank pöördus

võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole, kes arestis samuti AS Airot arvelduskontod.

Eelnevast tulenevalt on häiritud AS-i Airot võimalused tasuda kaupluste üüripindade eest,

töötajate töötasusid ning tootjatele kaupade eest. Aruandest nähtuvalt on võlgnikul aruande

koostamise hetke seisuga vara kokku bilansilise väärtusega summas 1 091 074,25 eurot, kuid

täpne vara väärtus selgub edasise likvideerimise või pankrotimenetluse jooksul. Ilmselt

õnnestub vara müüa siiski 30-50% odavamalt, kuid see selgub juba pankrotimenetluse käigus.

Võlgniku vara moodustavad kassajääk, sõiduk, korteriomand, vallasvara ja nõuded kolmandate

isikute vastu. Esialgsetel andmetel on võlgnikul kohustusi vähemalt 1 045 777 eurot, millele

lisanduvad igakuised kulud keskmiselt summas 7 767,45 eurot ja muud kulud summas 61904

eurot. Summa 1 045 777,00 eurot moodustub põhiosas rahalistest kohustustest EMTA ja era-

ning juriidilistest isikutest sissenõudjate ees. Võlgnikul puudub hetkel piisavalt likviidset

käibevara, mille arvelt katta edaspidi jooksvaid tegevuskulusid ja pankrotimenetluse kulusid.

Võlgniku raamatupidamise finantsanalüüsi kohaselt on ettevõtte seis ebakindel ja pankroti

tõenäosus kõrge. Kuigi faktiliselt on võlgnikul vara rohkem kui kohustusi, ei ole selle hulgas

palju likviidset vara, vaid vastupidiselt suures ulatuses väheväärtuslikud ehete tarvikud ning

ehted. Kuigi võlgniku kauplused on ajutise halduri loaga veel avatud, ei ole loota võlgniku

maksejõuliseks muutumist, kuivõrd igakuised kohustused on võrreldes varaga suuremad.

Arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasoleva

vara arvel kohustuste täitmine võimalik. Seega asub haldur seisukohale, et võlgnik on

maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud

informatsioonile tuginedes ei ole hetkel võimalik üheselt tuvastada, kas vara tagasivõitmise või

tagasinõudmise võimalused on olemas ning millises ulatuses. Arvestades, et võlgnikul puudub

sellises ulatuses vara, mille arvelt oleks võimalik võlgniku kohustusi täita, siis ei ole ajutise

pankrotihalduri hinnangul võlgniku tegevuse pikaajaline jätkamine ja tervendamine võimalik.

Haldur on hetkel seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on tinginud muu põhjus PankrS § 22 lg

5 mõttes. Ajutisel halduril puudub info, et maksejõuetuse on põhjustanud raske juhtimisviga või

tahtlus. Ajutine haldur teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot, mõista välja ajutise

halduri tasu 3 744 eurot, millele lisandub kulude hüvitis 35 eurot. Kohtuistungil tõi võlgniku

juhatuse liige esile, et on aruandega tutvunud ning vastuväiteid aruandele ja halduri tasule ei

ole.

Kohtumääruse põhjendused

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §

31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine

ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on

võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 1 045 777 eurot, millele lisanduvad

jooksvad kulud. Kuigi võlgniku vara väärtus vähemalt 1 091 074,25 eurot, puudub likviidne

vara kohustuste täitmiseks. Finantsanalüüs näitas, et pankroti tõenäosus on ülikõrge ehk

tegemist on pankroti situatsiooniga. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Kohus kuulutab ajutise halduri ettepanekul

välja võlgniku pankroti.

PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankS §

86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 punktidega 1 ja 3 võib kohus

teabe ja vande andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS

§ 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses

tuleb

märkida

pankroti

väljakuulutamise

kellaaeg.

Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus

pankrotihalduriks Martin Traadi. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas

isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud

või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). Seoses

koroonaviiruse vastaste meetmetega Vabariigi Valituse poolt haiguse leviku tõkestamiseks ja

võimalike uute piirangutega, muuhulgas ei ole lubatud kohtumajja tulla mistahes

haigusnähtudega inimesel,

kohtumajas tuleb jälgida 2+2 reeglit ning kehtestatud

hügieeninõudeid, määrab kohus üldkoosoleku toimumise ajaks 22.12.2020. Üldkoosoleku algus

ja läbi viimise viis jäävad pankrotihalduri korraldada.

PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse

viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude

lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri

tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse

füüsilisest

isikust

ettevõtjana

ning

ta

on

käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur palub

tasuks määrata 3744 eurot koos käibemaksuga. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta

kulutanud oma ülesannete täitmiseks 32,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud

aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 96 eurot on võrdne kehtestatud tunnitasu ülempiiriga.

Kohus määrab halduri tasuks 3120 eurot, millele lisandub käibemaks 624 eurot, kokku 3744

eurot.

Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 määruses tsiviilasjas 2-15-12308 punktis 16-17

selgitatakse, et PankrS § 23 lg 1 lause 3 mõttes ei ole halduri kohustuste täitmiseks tehtud

vajalikud ja põhjendatud kulutused advokaadibüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb,

ülalpidamisega seotud kõik üldised kulud, mis kanti ajutise haldurina tegutsemise ajal.

Advokaadibüroo ülalpidamisega seonduvatest kuludest võivad olla vajalikud ja põhjendatud

vaid halduri kohustuste täitmiseks selle konkreetse pankrotimenetluse raames tehtud

erakorralised kulud, näiteks tõlkekulud seoses konkreetse pankrotimenetlusega või

transpordikulu konkreetse sõiduga konkreetse pankrotiasja raames, nt vajadus sõita teise linna

kohtuistungile. Büroo ülalpidamisega seonduvad kulutused peaks haldur katma halduri poolt

saadavast tasust.

Ajutine haldur on kuludena esile toonud muu arvestusliku bürookulu (sekretäriteenus, üür,

kontoritehnika, sidekulu, koopiad) summas 35 eurot. Maakohus nõustub Ringkonnakohtu

seisukohaga, et bürookulud peavad sisalduma teenuse tunnihinnas ja nende eraldi hüvitamine ei

ole põhjendatud ega vajalik, mistõttu jätab kohus rahuldamata halduri kulutuste taotluse

summas 35 eurot.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise

halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti

väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab

kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus

määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/