3-20-2345/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohtusse saabus 25.11.2020 XXi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ilmselt on tegemist taotlusega vaidemenetluse ajal asjas nr 5-18/20/19611-2. Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat väljastama talle soovitud kirjandust. Tallinna Halduskohtusse saabus 01.12.2020 Tallinna Vangla seisukoht, mille kohaselt kaebaja viidatud asjaoludel vaidemenetlus puudub. Tallinna Vangla viitab küll erinevatele teistele menetlustele seoses raamatutega, kuid arvestades kaebaja rohket kohtumenetluses osalemise kogemust, on usutav, et kui kaebaja sooviks teiste kohtumenetluste raames õiguskaitset, esitaks ta vastava taotluses selles konkreetses kohtumenetluses. Asjaolule, et tegemist on kaebaja viidatud uue menetlusega, viitab ka kaebaja esitatud menetlusabi taotlus.
Legislator headnote
AI generated3-20-2345/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Ilmselt on tegemist taotlusega vaidemenetluse ajal asjas nr 5-18/20/19611-2. Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat väljastama talle soovitud kirjandust. Tallinna Halduskohtusse saabus 01.12.2020 Tallinna Vangla seisukoht, mille kohaselt kaebaja viidatud asjaoludel vaidemenetlus puudub. Tallinna Vangla viitab küll erinevatele teistele menetlustele seoses raamatutega, kuid arvestades kaebaja rohket kohtumenetluses osalemise kogemust, on usutav, et kui kaebaja sooviks teiste kohtumenetluste raames õiguskaitset, esitaks ta vastava taotluses selles konkreetses kohtumenetluses. Asjaolule, et tegemist on kaebaja viidatud uue menetlusega, viitab ka kaebaja esitatud menetlusabi taotlus.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Määruse tegemise aeg ja koht 03.12.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2345 Haldusasi XXi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Taotleja — XX Vastustaja — Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada XXi esialgse õiguskaitse taotlus ja jätta menetlusabi taotlus läbivaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Tallinna Halduskohtusse saabus 25.11.2020 XXi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ilmselt on tegemist taotlusega vaidemenetluse ajal asjas nr 5-18/20/19611-2. Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat väljastama talle soovitud kirjandust.
2. Tallinna Halduskohtusse saabus 01.12.2020 Tallinna Vangla seisukoht, mille kohaselt kaebaja viidatud asjaoludel vaidemenetlus puudub. Tallinna Vangla viitab küll erinevatele teistele menetlustele seoses raamatutega, kuid arvestades kaebaja rohket kohtumenetluses osalemise kogemust, on usutav, et kui kaebaja sooviks teiste kohtumenetluste raames õiguskaitset, esitaks ta vastava taotluses selles konkreetses kohtumenetluses. Asjaolule, et tegemist on kaebaja viidatud uue menetlusega, viitab ka kaebaja esitatud menetlusabi taotlus.
3. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 järgi võib esitada halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ka vaidemenetluse ajal ning HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Seega tuleneb HKMS § 249 lg-test 1, 2 ja 5, et selleks, et isik saaks taotleda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist, peab olema esialgse õiguskaitse taotlusega seotud küsimuses algatatud vaidevõi kohtumenetlus.
4. Kinnipeetava poolt vangla haldusakti või toimingu vaidlustamiseks näeb vangistusseadus (VangS) ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse (VangS§ 1¹ lg 5). Seega võib kinnipeetav pöörduda
3-20-2345
kaebusega halduskohtusse alles peale vaidemenetluse läbimist, s.o üksnes juhul kui vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seejuures võib kaebuse esitada vaid ulatuses, milles kaebaja nõuet ei ole vaidemenetluse korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1).
5. Esitatud asjaolude pinnalt puudub alus arvata, et taotlejal oleksid esinenud või esineksid praeguse määruse tegemise ajal takistused vaide koostamiseks. Kuna taotleja on saanud koostada kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, pidi tal olema võimalik koostada vanglale ka vaie. Taotlust ei ole võimalik tõlgendada ka kaebusena HKMS § 37 tähenduses. Lisaks oleks taotlejal läbimata kaebuse esitamiseks nõutav kohustuslik kohtueelne menetlus.
6. Eelnevast tulenevalt tuleb esialgse õiguskaitse taotlus tagastada, kuna ei see ei ole HKMS § 249 lg 2 alusel lubatav põhjusel, et asjas puudub seadusega nõutav pooleliolev vaidemenetlus. HKMS ei reguleeri sõnaselgelt olukorda, millised on tagajärjed olukorras, kus HKMS § 249 lg 2 alusel taotlus lubatav ei ole. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks nii taotluse läbivaatamata kui ka rahuldamata jätmist. On ilmne, et see oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõtetega, kui vaidemenetluse läbimata jätmise põhjendusel taotluse rahuldamata jätmiseks tuleks eraldi menetleda ka kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Leian, et analoogia korras tuleb taotlus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, s.t taotleja ei ole kinni pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
7. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb tagastada, tuleb menetlusabi taotlus jätta läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Hallikma