1-10-3456/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-3456

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-3456 (09230116747) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Kriminaalasi Z.E süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi; Z.J-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi. Lühimenetlus Prokurör Veera Kremez Süüdistatav Z.E

ik: XXX, kodakondsuseta, haridus 8-kl., töökoht: puudub, elukoht: puudub, viibib Vanglas, tõkend: kahtlustatavana kinnipeetud 07.10.2009, vahistatud 08.10.2009.

Varasem karistatus: 1. Sillamäe Linnakohtu 03.05.1996 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; KrK § 15 lg 2 ja KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; KrK § 197 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 2 aastat 3 kuud; 2. Sillamäe Linnakohtu 17.03.1998 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud; 3. Ida-Viru Maakohtu 26.04.2001 otsusega KrK § 195 lg 2 järgi vabadusekaotus 6 kuud; KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi

vabadusekaotus 2 aastat 8 kuud; KrK § 40 lg 1 alusel vabadusekaotus 3 aastat; 4. Linnakohtu 17.10.2003 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 25 lg 1, 2 järgi vangistus 2 kuud; 5. Linnakohtu 10.02.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 8 kuud; 6. Linnakohtu 24.05.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi vangistus 1 aasta 10 kuud;

2 7. Linnakohtu 02.09.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5,

7, 8 järgi vangistus 1 aasta; KrMS § 238 lg 2 alusel

vangistus 8 kuud; KarS § 64 alusel vangistus 1 aasta 10 kuud; 8. Linnakohtu 12.10.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 6 kuud; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 4

kuud; KarS § 65 lg 1; 64 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 10 kuud;

9. Harju Maakohtu 26.05.2006 otsusega KarS § 331 järgi vangistus 4 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 1 aasta 7 kuud; 10. Harju Maakohtu 10.09.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud; KarS § 331 alusel vangistus 5 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel vangistus 7 kuud;

11. Harju Maakohtu 29.10.2007 otsusega KarS § 121 ja

KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 6 kuud; KrMS § 238 lg 2; KarS § 74 alusel vangistus 4 kuud tingimisi katseaeg 1 aasta 6 kuud; 12. Harju Maakohtu 22.01.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 6 kuud; 13. Harju Maakohtu 14.11.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistus 9 kuud; KarS § 274 lg 1 järgi vangistus 3 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel vangistus 9 kuud; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 6 kuud; 14. Harju Maakohtu 13.03.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p

5, 9 järgi vangistus 6 kuud; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud, karistuse alguseks loeti 12.03.2009. Väärteokorras karistatud 26 korral, s.h korduvalt KarS § 218 lg 1 ja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 alusel. Kaitsja Advokaat Eva Rivis Süüdistatav Z.J

ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX, viibib Vanglas, tõkend: kinni peetud 07.10.2009, vahistatud 08.10.2009, kinni peetud 25.07.2009 ja vabastatud 25.07.2009.

Varasem karistatus: 1. Valga Maakohtu 27.05.1993 otsusega KrK § 139 lg 1; KrK § 2081 järgi vabadusekaotus 1 aasta tingimisi katseaeg 1 aasta; 2. Narva Linnakohtu 06.12.1995 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 5 aastat; 3. Narva Linnakohtu 26.10.1999 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 9 kuud; 4. Narva Linnakohtu 21.06.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 5 kuud; 5. Lääne-Viru Maakohtu 20.10.2000 otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotus 8 kuud; 6. Narva Linnakohtu 07.01.2002 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta 9 kuud; 7. Linnakohtu 05.09.2003 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja KarS § 25 lg 1, 2 järgi vangistus 6 kuud; 8. Linnakohtu 28.09.2004 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja

3 KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud; 9. Linnakohtu 25.01.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 3 kuud; KarS § 328 lg 1 ja KarS § 22 lg 3

järgi vangistus 2 kuud; KarS § 64 lg 1; § 65 lg 1 alusel vangistus 6 kuud 29 päeva; KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 4 kuud; 10. Linnakohtu 30.05.2005 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud; KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 4 kuud; KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 7 kuud; 11. Linnakohtu 27.09.2005 otsusega KarS § 209 lg 2 p 1 ja

KarS § 25 lg 2; KarS § 349 järgi; KarS § 63 lg 1 alusel vangistus 1 aasta; KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta; 12. Harju Maakohtu 11.04.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 6 kuud; KarS § 266 lg 1 ja KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 2 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel vangistus 6 kuud; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud; 13. Harju Maakohtu 20.02.2008 otsusega KarS § 202 lg 1 järgi vangistus 1 kuu; KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 6 kuud; KarS § 121 järgi vangistus 4 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel vangistus 11 kuud /t.l. 33-42/. 14. Harju Maakohus 08.10.2008 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 6 kuud, vabanes pärast karistuse kandmist 06.04.2009. Väärteokorras karistatud 32 korral, s.h korduvalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15'1 alusel Kaitsja Advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON

1. Z.E süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta. 3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, arvestades ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist alates Z.E kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 07.10.2009. 4. Z.E suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

5. Z.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 6. Z.J süüdi tunnistada KarS § 266 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

7. KarS § 64 lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 8. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta.

9. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, lugedes mõistetud

karistusest ärakantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.07.2009 so 1 (üks) päev,

lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 29

(kakskümmend üheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates Z.J-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 07.10.2009.

4 10. Z.J-i suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata. 11. Z.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.E, 1-10-3456, kaitsjatasu“. 12. Z.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Z.E, 1-10-3456, sundraha“. 13. Z.J-ilt

välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel

ekspertiisiasutusel sõrmejäljeekspertiisi nr SS 0450-09/3784 tegemisel tekkinud kulu

2000 (kaks tuhat) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Z.J , 1-10-3456, sõrmejäljeekspertiis“.

14. Z.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 3120 (kolm tuhat ükssada kakskümmend) krooni, mis

tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Z.J , 1-10-3456, kaitsjatasu“. 15. Z.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

2, 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis

tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Z.J , 1-10-3456, sundraha“.

16. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

17. Ekspertiisiasutusel sõrmejäljeekspertiisi nr SS-0448-09/3782 tegemisel tekkinud kulu 1500 (üks tuhat viissada) krooni ja sõrmejäljeekspertiisi nr SS-0479-09/4110 tegemisel tekkinud kulu 6000 (kuus tuhat) krooni jätta riigi kanda.

18. J T OÜ esitatud tsiviilhagi 50190 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning sellest hagist välja mõista Z.E-lt ja Z.J-ilt solidaarselt 7130 (seitse tuhat ükssada kolmkümmend) krooni J T OÜ kasuks ning ülejäänud osas, so summas 43 060 (nelikümmend kolm tuhat kuuskümmend) krooni välja mõista Z.E-lt J T OÜ kasuks. 19. Korteriühistu esitatud tsiviilhagi 893 krooni ja 15 sendi nõudes rahuldada täies ulatuses

ning välja mõista Z.J-ilt Korteriühistu kasuks 893 (kaheksasada üheksakümmend kolm) krooni ja 15 senti. 20. ms esitatud tsiviilhagi 24 492 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista

Z.J-ilt MS kasuks 24 492 (kakskümmend neli tuhat nelisada üheksakümmend kaks) krooni.

21. Asitõendid: kaks jalgratast (Tunturi Retki Super ja Classic Delux), mis on tagastatud omanikele, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende asjade omanikele SRja MV. 22. Asitõendid: jalatsijälje fragment želatiinkilel ja DNA proov, mis on antud hoiule Põhja

Prefektuuri hoidlasse asuhohaga Rahumäe tee 6, Tallinn asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr. 2009-5914 alusel, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3

5 p 4 alusel hävitamisele.

23. Asitõend: vasest fassaadiplaat mõõtmetega 100x50 cm, mis on tagastatud J T OÜ juhatuse liikmele MV`ile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule, so J T OÜle. 24. Asitõend: CD plaat koos sellele salvestatud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidega, mis on pärast ekspertiisi jäetud hoiule Riiklikku sõrmejälgede registrisse, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel registrile. 25. Asitõendid: 2 vasest fassaadiplaati mõõtmetega 8x90 cm ja 12x90 cm, mis on tagastatud J T OÜ juhatuse liikmele MV`ile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule, so J T OÜle.

26. Asitõend: DNA proov, mis on antud hoiule Põhja Prefektuuri hoidlasse asukohaga

Rahumäe tee 6, Tallinn asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 2009-7094 alusel, kuulub kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

27. Asitõendid: 22 vasest fassaadiplaati, mis on tagastatud J T OÜ juhatuse liikmele MV`ile, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule, so J T OÜle. 28. Asitõendid: kruvikeeraja, neli kokkukeeratud nöörirulli ja sokid (2 tk.), mis on lisatud kriminaalasja materjalide juurde, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

29. Asitõendid: 2 karpi DNA proovidega, mis on antud hoiule Põhja Prefektuuri hoidlasse asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 2009-7094 alusel, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

30. Asitõendid: 2 kruvikeerajat, mis on antud hoiule Põhja Prefektuuri hoidlasse asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 2009-4584 alusel, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

31. Asitõend: 06.09.2009 sündmuskohalt võetud jalatsijälje fragment, mis asub Põhja

Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe 6, kuulub kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

32. Asitõend: 16.09.2009-17.09.2009 sündmuskohalt võetud sõrmejälgede kaardil 5

sõrmejälgede fragmenti, mis on jäetud hoiule Riiklikku sõrmejälgede registrisse, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel registrile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

Z.E süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda karistati 14.11.2008 ja

13.03.2009 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 13.06.2008, 09.09.2008 ja 12.03.2009 toimepandud

süstemaatiliste varguste eest, uuesti, 16.08.2009 kella 20:11 ajal grupis V.A-ga , vaba juurdepääsu teel, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

võttis ära Tallinnas, Endla 45 asuva Kristiine Keskuse peaukse juurest SR`ile kuuluva jalgratta Tunturi Retki Super, maksumusega 1 365 krooni ja MV`ile kuuluva jalgratta Classic Delux, maksumusega 4 000 krooni.

Samuti Z.E , olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vargusi

vähemalt kahel korral, uuesti, ajavahemikul 22.08.2009 kuni 23.08.2009, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vaba juurdepääsu teel võttis ära Tallinnas, XXXasuva

6 J T OÜ-le kuuluva hoone (pubi S ) linnapoolselt küljelt akna alt 26 vasest fassaadiplaati

mõõtudega ca 110 x 60 cm, kokku 17,16 m², väärtusega 1 900 krooni/m², koguväärtusega 32 604 EEK, tekitades lõhkumisega lisakahju summas 107 421 krooni.

Samuti Z.E, olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vargusi vähemalt kahel korral, ajavahemikul 25.08.2009 kuni 27.08.2009, grupis eeluurimise käigus tuvastamata isikuga, vaba juurdepääsu teel võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis ära Tallinnas, XXXasuva J T OÜ-le kuuluva hoone (pubi S ) linnapoolselt seinalt, mõlemalt

poolt välisust, kokku 52 erinevate mõõtudega vasest fassaadiplaati, kokku 18,50 m²,

väärtusega 1 900 krooni/m², koguväärtusega 35150 krooni, tekitades lõhkumisega lisakahju 40390 krooni.

Samuti Z.E, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, s.o

vähemalt kahel korral viimase aasta jooksul, uuesti, ajavahemikul 17.09.2009 kuni

21.09.2009, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära Tallinnas,

XXXasuva J T OÜ-le kuuluva hoone (pubi S ) linnapoolselt seinalt, välisuksest paremal pool, 20 vasest fassaadiplaati mõõtudega ca 110 x 60 cm, Pärnu mnt. poolselt seinalt katuse äärelt 20 erinevate mõõtudega vasest fassaadiplaati ja katusel oleva ventilatsioonikorstna juurest 2 vaskplaati mõõtudega 130 x 45 cm, kokku 11,8 m² vaskplekki, maksumusega 1 900

krooni/m², koguväärtusega 22 420 krooni, tekitades lõhkumisega lisakahju summas 14 640 krooni.

Samuti Z.E, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, s.o

vähemalt kahel korral viimase aasta jooksul, uuesti, ajavahemikul 02.10.2009 kuni

06.10.2009, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vaba juurdepääsu teel võttis ära Tallinnas, XXXasuva J T OÜ-le kuuluva hoone (pubi S ) peaukse poolselt küljelt

22 erinevate mõõtudega vasest fassaadiplaati, kokku 10 m² vaskplekki, väärtusega 1 900 krooni/m², koguväärtusega 19 000 krooni.

Samuti Z.E , kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, s.o vähemalt kahel korral viimase aasta jooksul, uuesti, 07.10.2009 kella 01:45 ajal, grupis Z.J-iga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vaba juurdepääsu teel püüdis ära võtta Tallinnas, XXXasuva J T OÜ-le kuuluva hoone (pubi S ) J T OÜ-le kuuluvalt hoonelt

vasest fassaadiplaate, kuid olid tabatud sündmuskohal J T OÜ töötajate poolt. Enne

kinnipidamist jõudsid Z.E ja Z.J lahti kruvida ning ära painutada

mõlema välisukse varikatuste metallservad, milliste all paiknevad 45 erinevate mõõtudega

vasest fassaadiplaati, kokku vähemalt 20 m² vaskplekki, väärtusega 1 900 krooni/m², koguväärtusega vähemalt 38 000 krooni, tekitades lõhkumisega kahju summas 7 130 EEK.

Seega pani Z.E toime KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil /varguse/, mis oli toime pandud süstemaatiliselt ja grupi poolt. Z.J süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda karistati 11.04.2007 Harju Maakohtu poolt KarS § 266 lg 1-§ 25 lg 2 järgi, tungis ebaseaduslikult, valdaja Korteriühistu tahte vastaselt ukse luku lahtimurdmise teel 25.07.2009 kella 05.00 paiku Tallinnas asuva maja keldriruumi, tekitades KÜ-le varalist kahju summas 893.15 krooni.

Seega Z.J tungis vähemalt teist korda, ebaseaduslikult, valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi, s.o pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Z.J selles, et tema, olles isikuks, keda karistati 08.10.2008 KarS § 199 lg 2 p 4-§ 25 lg 2 järgi 07.10.2008 toimepandud varguskatse eest ja 13.10.2008 KarS § 218 lg 1 alusel 14.09.2008 toimepandud pisivarguse katse eest, s.o olles

isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vargusi vähemalt kahel korral, uuesti, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil augusti keskel 2009 ukse luku avamise

7

teel tungis korterisse aadressil Tallinn, XXX, kust võttis ära MS kuuluvad järgmised esemed: - lillat värvi kõvast kangast kosmeetikakott, väärtusega 40 krooni, milles oli s/a WW Passat reg. Nr XXX autovõti, väärtusega 900 krooni, üldväärtusega 940 krooni; - lillakaspruuni korpusega digitaalne fotoaparaat (ilma kotita) väärtusega 3000 krooni koos mälukaardiga, väärtusega 600 krooni, varastades vara üldväärtusega 4 540 krooni.

Samuti Z.J , olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, s.o vähemalt kahel korral viimase aasta jooksul, uuesti, 06.09.2009 ajavahemikul kella 17:00-st

kuni kella 20:00-ni ukse luku murdmise teel tungis võõra vallasasja omastamise eesmärgil korterisse aadressil Tallinn, XXX, kust võttis ära MS kuuluvad järgmised esemed:

- Valget värvi korpusega sülearvuti iBook G4, seeria nr UV4424CPRCQ, väärtusega 8000 krooni;

- Roosat värvi korpusega I Pod Nano väärtusega 3500 krooni, komplektis koos kõrvaklappidega väärtusega 700 krooni, üldväärtusega 4200 krooni; - EV pass Maris Sandri nimele, väärtuseta; - Pärlikujulised kõrvarõngad väärtusega 1 000 krooni;

- Ehtekarp milles oli 5 paari mitte väärismetallist kõrvarõngaid ning hõbedast kaelakeed üldväärtusega 500 krooni; - Kasutatud näovesi “Mac” väärtuseta;

- Komplekt telefonimärkmiku, 10 ümbriku ja 10 kaardiga-halli värvi riidest koti sees väärtusega 450 krooni; - Võtmekomplekt (2-3 võti) väärtuseta;

- Fotoaparaadi Canon IXUS 80/82 IS №rd aku laadimisjuhe, väärtuseta, varastades vara üldväärtusega 14 150 krooni.

Samuti Z.J, olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vargusi

vähemalt kahel korral, uuesti, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ajavahemikul 15.09.2009 kella 10:00-st kuni 16.09.2009 kella 20:30-ni ukse luku murdmise

teel tungis korterisse aadressil Tallinn, XXX, kust võttis ära MS kuuluvad järgmised esemed: - Fotoaparaadi juhtmed, väärtusega 30 krooni; - Valget värvi korpusega firma Braun saumikser väärtusega 400 krooni; - Roosat värvi korpusega firma Philips GC1820/0 triikraud, väärtusega 539 krooni;

- Fotoaparaadi karp koos dokumentidega väärtuseta koos fotoaparaadi mälukaardiga väärtusega 300 krooni; - Firma iBooc G-2 (vanem mudel) sülearvuti väärtusega 1000 krooni; - 3 krooni väärtuses eesti raha sendid;

- Kulla värvi plekist lehekujulised kõrvarõngad ning metallist, musta värvi pikad rippuvad kõrvarõngad üldväärtusega 350 krooni; - Snepperluku võti väärtusega 30 krooni, varastades vara üldväärtusega 2 652 krooni.

Samuti Z.J, olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vargusi vähemalt kahel korral, uuesti, ajavahemikul 16.09.2009 kella 21.00-st kuni 17.09.2009 kella

12:30-ni ukse luku murdmise teel tungis võõra vallasasja omastamise eesmärgil korterisse aadressil Tallinn, XXX, kust võttis ära MS kuuluvad järgmise esemed: - Valget värvi korpusega jäätisemasin, väärtusega 400 krooni; - Halli värvi korpusega, firma ACER, CD/mp3-mängija koos raadioga väärtusega 350 krooni; - Inglisekeelne reisiatlas, valget värvi, väärtusega 2 000 krooni; - Naiste jooksujalatsid Reebok, number 37, valget värvi hõbedaste joontega, vähekasutatud, väärtusega 400 krooni, varastades vara üldväärtusega 3150 krooni.

Samuti Z.J , olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, s.o

vähemalt kahel korral viimase aasta jooksul, uuesti, 07.10.2009.a. kella 01:45 ajal, grupis Z.E-ga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vaba juurdepääsu

8 teel püüdis ära võtta Tallinnas, XXXasuva J T OÜ-le kuuluva hoone (pubi S ) J T OÜ-le

kuuluvalt hoonelt vasest fassaadiplaate, kuid olid tabatud sündmuskohal J T OÜ töötajate poolt. Enne kinnipidamist jõudsid Z.E ja Z.J lahti kruvida ning ära

painutada mõlema välisukse varikatuste metallservad, milliste all paiknevad 45 erinevate

mõõtudega vasest fassaadiplaati, kokku vähemalt 20 m² vaskplekki, väärtusega 1 900.- krooni/m², koguväärtusega vähemalt 38 000.- krooni, tekitades lõhkumisega kahju summas 7 130.- EEK.

Seega pani Z.J toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil /varguse/, mis oli toime pandud sissetungimisega, süstemaatiliselt ja grupi poolt.

Kohtuistungil süüdistatav Z.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav Z.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsjad asusid seisukohale, et süüdistatavate käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on

põhjendatud ning süüdistatavate poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatava Z.J-i süüd tunnistavaid ütlusi, kahtlustatava Z.E süüd tunnistavaid ütlusi, kahtlustatava V.A süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute MS'i ja SR`i ütlusi, kannatanute esindajate KÜ esindaja JR'i ja kannatanu J T OÜ esindaja MV`i ütlusi, hagiavaldustele lisatud hinnapakkumisi, tunnistajate RS, D D `u, V D 'i, S R ja A H `i

ütlusi, eksperdiarvamust sõrmejäljeekspertiisi aktis nr SS-0450-09/3784, asitõendite

vaatlusprotokolle, äratundmiseks esitamise protokolle, ütluste ja olustikuga seostamise

protokolle, sündmuskoha vaatlusprotokolle, AS G4S Eesti õigusrikkuja üleandmise akti,

kohtuotsuse väljatrükke, väärteootsuste väljatrükke, asub seisukohale, et süüdistatavate süü

neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Z.E käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatavat viimati karistatud 13.03.2009 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi. Käesolevas asjas on Z.E-le esitatud süüdistus 6 varguse episoodis, mis on toime pandud vähem kui kolme kuu

jooksul. Seega oli Z.E KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalide kohaselt varastas Z.E 16.08.2009 grupis koos V.A-ga

Kristiine Keskuse peaukse juurest SR`ile ja MV`ile kuuluvad jalgrattad, seejärel ajavahemikul 22.08.2009 kuni 23.08.2009 Z.E varastas Tallinnas, XXX asuva J

T OÜ-le kuuluva hoone linnapoolselt küljelt akna alt 26 vasest fassaadiplaati, tekitades lõhkumisega kahju summas 107 421 krooni, sellele järgnevalt ajavahemikul 25.08.2009 kuni 27.08.2009 Z.E varastas grupis eeluurimise käigus tuvastamata isikuga Tallinnas, XXX asuva J T OÜ-le kuuluva hoone linnapoolselt seinalt, mõlemalt poolt välisust, kokku 52

erinevate mõõtudega vasest fassaadiplaati, tekitades lõhkumisega lisakahju 40 390 krooni, seejärel ajavahemikul 17.09.2009 kuni 21.09.2009 Z.E varastas Tallinnas, XXX asuva J T OÜ-le kuuluva hoone linnapoolselt seinalt, välisuksest paremal poolt, 20 vasest

fassaadiplaati mõõtudega ca 110 x 60 cm, Pärnu mnt. poolselt seinalt katuse äärelt 20 erinevate mõõtudega vasest fassaadiplaati ja katusel oleva ventilatsioonikorstna juurest 2

9 vaskplaati mõõtudega 130 x 45 cm, tekitades lõhkumisega lisakahju summas 14 640.- krooni, seejärel uuesti ajavahemikul 02.10.2009 kuni 06.10.2009 Z.E varastas Tallinnas, XXX asuva J T OÜ-le kuuluva hoone peaukse poolselt küljelt 22 erinevate mõõtudega vasest fassaadiplaati, kokku 10 m² vaskplekki, väärtusega 1 900 krooni/m², koguväärtusega 19 000 krooni ning sellele järgnevalt 07.10.2009 Z.E grupis Z.J-iga püüdis

ära võtta Tallinnas, XXXasuva J T OÜ-le kuuluva hoone J T OÜ-le kuuluvalt hoonelt

vasest fassaadiplaate, kuid nad peeti kinni. Enne kinnipidamist jõudsid Z.E ja Z.J lahti kruvida ning ära painutada mõlema välisukse varikatuste metallservad, milliste all paiknevad 45 erinevate mõõtudega vasest fassaadiplaati, kokku vähemalt 20 m²

vaskplekki, väärtusega 1 900 krooni/m², koguväärtusega vähemalt 38 000 krooni, tekitades

lõhkumisega kahju summas 7 130 EEK. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud võõraste

vallasasjade omastamise eesmärki, osadel juhtudel ka võõraset vallasasjade müüki, mis on

ühel juhul tõendatud ka tunnistaja ütlustega, siis näitab süüdistatava objektiivne käitumine

seda, et ta on võõrad vallasasjad ära võtnud eesmärgiga need vallasasjad ebaseaduslikult omastada. Kriminaalasja materjalidest nähtub ka seda, et süüdistatavat on varem karistatud karS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning uue teo toimepanemise ajal ei olnud see karistus kustunud ning käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda veel kuue varguse toimepanemises, mis pandi toime lühikese ajavahemiku jooksul ja kolmel juhul ka

isikute grupis. Selline käitumine näitab seda, et varguste toimepanemine on süüdistatava põhiliseks elatusallikaks ning süüdistatava karistusandmetest ja esitatud süüdistusest võib teha järeldusi ka selle kohta, et varavastaste kuritegude toimepanemine on süüdistatava elulaadiks.

Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja grupi poolt, so KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Z.J-i käitumine kvalifitseeritud KarS §

266 lg 2 p 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda varem sissetungimise

toimepanemise eest karistatud. Seega oli Z.J KarS § 266 lg 2 p 1 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 25.07.2009 kella 05.00 paiku Z.J

tungis uste lukkude lahtimurdmise teel Tallinnas asuva maja keldri ruumidesse, tekitades

KÜ-le varalist kahju summas 893.15 krooni. Süüdistatava sisenemise viis, so ukse luku

murdmine ja sisenemise kellaaeg näitavad ilmselgelt seda, et sissetungimine pandi toime hoone ja ruumi valdaja tahte vastaselt, millele annab kinnitust ka politsei väljakutsumine ja

süüdistatava kinnipidamine. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud so. valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisena isiku poolt, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Z.J-i käitumine kvalifitseeritud ka KarS

§ 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatavat viimati karistatud 08.10.2008 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 ja 25 lg 2 järgi. Karistuse kandmiselt vabanes 06.04.2009. Käesolevas asjas on Z.J-ile esitatud süüdistus 5

varguse episoodis, mis on toimepandud vähem kui kahe kuu jooksul ja nelja kuu möödudes viimase karistuse kandmiselt vabanemisest. Seega oli Z.J KarS § 199 lg 2 p 9

märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tungis süüdistatav augusti keskel 2009 ukse luku avamise teel tungis Z.J korterisse aadressil Tallinn, XXX, kust

varastas MS kuuluvaid esemeid, millele järgnevalt tungis uuesti samasse korterisse 06.09.2009, samuti ajavahemikul 15.09.2009 kuni 16.09.2009, samuti 17.09.2009, varastades kõigil kordades võõraid vallasasju. Sellele järgnevalt aga 07.10.2009 kella 01:45 ajal grupis Z.E-ga, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vaba juurdepääsu teel püüdis varastada Tallinnas, XXX asuva J T OÜ-le kuuluva hoone J T OÜ-le kuuluvalt hoonelt vasest fassaadiplaate, tekitades sellega varalist kahju, kuid nad tabati sündmuskohal.

Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud võõraste vallasasjade omastamise eesmärki, samuti varastatu müüki, näitab süüdistatava objektiivne käitumine seda, et ta on võõrad vallasasjad

ära võtnud eesmärgiga need vallasasjad ebaseaduslikult omastada. Kriminaaltoimikust

10 nähtuvalt on süüdistatavat karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo eest, samuti on teda karistatud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegude eest ning menetletavas kriminaalasjas

süüdistatakse teda viie varguse toimepanemises, millest neli on toime pandud

sissetungimisega ruumi valdaja tahte vastaselt ning üks isikute grupis koos

kaassüüdistatavaga. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatav elatub varavastaste süütegude toimepanemisest ning karistusandmetest saab teha järelduse ka selle

kohta, et varavastaste süütegude toimepanemine on süüdistatava elulaadiks. Seetõttu leiab

kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena

selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, sissetungimisega ja grupi poolt, so KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

Kohtueelsel menetlusel on J T OÜ esindaja esitanud tsiviilhagi 50190 krooni nõudes, milline

sisaldab endas hoone fassaadi vargustega tekitatud, kuid EKAS-i pool hüvitamata jäänud

kahju. Seoses vargustega ajavahemikel 22.08.2009-23.08.2009 ja 25.08.2009-27.08.2009

hüvitas EKAS J T OÜ-le kahju summas 209 565 krooni. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitasid kahju Z.E ja Z.J, kusjuures 7130 krooni ulatuses tekitasid varalist kahju Z.E ja Z.J isikute grupis tegutsedes ning ülejäänud osas Z.E. Kohus leiab,

et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatavate tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavatelt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS §

37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud

süüdistatavate poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud

tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 50190 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi

rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatavate süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju

kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st

varaline kahju tuleb 7130 krooni ulatuses Z.E-lt ja Z.J-ilt välja mõista kannatanu kasuks solidaarselt ning 43060 krooni ulatuses välja mõista Z.E J T OÜ kasuks. Kohtueelsel menetlusel on Korteriühistu esindaja esitanud tsiviilhagi 893 krooni ja 15 sendi

nõudes, milline sisaldab endas sissetungimisega lõhutud lukkude remondikulusid. Kuivõrd käesoleva kriminaalasjaga on tõendamist leidnud süüdistatava süü sissetungimises, millise teo

toimepanemiselt ka Z.J tabati, leiab kohus, et kriminaalasja materjalidega on

tõendatud, et kannatanule tekitas sissetungimisega kahju Z.J . Kohus leiab, et

varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise

käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 893,15 ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS

§ 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud sissetungimisega. Kriminaalasjas kontrollitud

tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 893,15 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi

rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule

11 õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju

kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 893,15 krooni ulatuses välja mõista Z.J-ilt Korteriühistu kasuks. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu MS'i esitanud tsiviilhagi 24492 krooni nõudes, milline

sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja

materjalidega on tõendatud, et kannatanule tekitas kahju Z.J . Kohus leiab, et

varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise

käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS §

37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud sissetungimisega. Kriminaalasjas kontrollitud

tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatavate süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 24492 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi

rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju

kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 24492 krooni ulatuses välja mõista Z.J-ilt MS'i kasuks. Z.E-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, nende rohkust ja toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, süüdistatava

isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, mida peaks arvestama karistust kergendava asjaoluna. Samas kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlus sunnib kohut sellesse kahetsusse

suhtuma ettevaatlikult. Teisalt on süüdistatav kohtueelsel menetlusel andnud süüd

tunnistavaid ütlusi ka muude kuriteoepisoodide kohta, milliste toimepanemise kohta koguti tõendeid alles pärast süüdistatava antud ütlusi. Sellest saab kohus teha järelduse, et kahetsus

on siiski karistust kergendava asjaoluna arvestatav ning süüd tunnistavate ütluste andmine

teiste kuriteoepisoodide kohta, mille osas ei olnud varem tõendeid kogutud on hinnatav

aktiivse kaasaaitamisena kuritegude avastamisele, mida kohus peab võimalikuks arvestada

karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 p 3 mõttes. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni

5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras 14

korral. Uued kuriteod pani Z.E toime juba paar kuud hiljem peale viimase

otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse

mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid

sellise karistuse tasumiseks ning süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude varavastane

iseloom ja süstemaatilisus näitavad juba iseenesest, et süüdistataval puudusid legaalsed

elatusvahendid. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Teda on varem korduvalt karistatud ka reaalse ja pikemaajalise vangistusega, tema suhtes on jäetud karistus

tingimisi kohaldamata ja sellele järgnevalt on see täitmisele pööratud. Pärast karistuste

ärakandmist on ta aga jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Süüdistataval on puudunud ka alaline elukoht ning ta on elanud juhututtavate juures. Seetõttu leiab kohus, et

süüdistatav oma isikuandmete tõttu ei sobi kriminaalhooldusele ning temale mõistetav

karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et

12

süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, jätkates

varavastaste kuritegude toimepanemist. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude

toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudus ja puudub soov elada õiguskuulekalt. Õiguskorra kaitsmise ja vabaduses viibivate isikute vara kaitsmise tagamise viisiks on sellisel juhul ainult reaalse vangistuse mõistmine süüdistatavale, sest vähemalt vangistuses viibimise ajal võivad isikud loota, et süüdistatav nende asju ei varasta. Karistuse määra valikul lähtub

kohus sellest, et varguste toimepanemisega tekitati kannatanutele olulist varalist kahju. Seetõttu tuleks süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude rohkust arvestades mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määras. Samas, arvestades süüdistatava käitumises karistust kergendavate asjaolude olemasolu ja karistust raskendavate asjaolude puudumist, peab kohus võimalikuks mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Z.J-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud

kuritegude laadi ja ohtlikkust, nende rohkust ja toimepanemisel üles näidatud järjekindlust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast

nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, mida peaks arvestama karistust

kergendava asjaoluna. Samas kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlus sunnib

kohut sellesse kahetsusse suhtuma ettevaatlikult. Teisalt on süüdistatav tunnistanud

kohtueelsel menetlusel ka teiste varavastaste kuritegude toimepanemist, mis aitas kaasa kuritegude avastamisele, kuivõrd enne selliste ütluste andmist ei olnud teisi tõendeid kogutud,

mistõttu peab kohus võimalikuks taolist käitumist hinnata kuritegude avastamisele aktiivse

kaasaaitamisena ja arvestada karistust kergendavate asjaoludena KarS § 57 p 3 mõttes. Süüdistatavale KarS § 199 2 p 7, 8, 9 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi

inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus

või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem kriminaalkorras 14 korral. Viimase karistuse kandmiselt vabanes 06.04.2009. Uued kuriteod

pani Z.J toime juba mõned kuud hiljem peale vabanemist. Kriminaaltoimiku

andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu

arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd ka süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks ning süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude

varavastane iseloom ja süstemaatilisus näitavad juba iseenesest, et süüdistataval puudusid legaalsed elatusvahendid. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Teda on varem korduvalt karistatud ka reaalse ja pikemaajalise vangistusega, samuti on karistus jäetud tingimisi kohaldamata, kuid hiljem täitmisele pööratud ning pärast karistuste ärakandmist on

ta jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Süüdistatav on küll kohtuistungil seletanud, et tal on elukoht, kuid süüdistatava kahtlustatavana ülekuulamisel on ta selgitanud oma elukoha kohta hoopis midagi muud ning kohtul on tekkinud kahtlus süüdistataval alalise elukoha olemasolu kohta. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav oma isikuandmete tõttu ei sobi

kriminaalhooldusele ning temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.

Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole

järeldusi teinud varasematest karistustest, jätkates varavastaste kuritegude toimepanemist. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudus ja puudub soov elada õiguskuulekalt. Õiguskorra kaitsmise ja vabaduses viibivate isikute vara

kaitsmise tagamise viisiks on ainult reaalse vangistuse mõistmine süüdistatavale, sest vähemalt vangistuses viibimise ajal võivad isikud loota, et süüdistatav nende asju ei varasta.

Karistuse määra valikul KarS § 199 2 p 7, 8, 9 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest lähtub kohus sellest, et varguste toimepanemisega tekitati kannatanutele varalist kahju ning süüdistatavale tuleks inkrimineeritud kuritegude rohkust arvestades mõista

karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määras. Samas esinevad süüdistatava käitumises karistust kergendavad asjaolud ning kohus peab võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Arvestades asjaolu, et KarS § 266 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemisega erilist varalist kahju ei tekkinud ja süüdistatava süü

ei olnud kuigi suur, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla

ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd aga

13

süüdistatav on toime pannud eriliigilised kuriteod ja nende toimepanemine on aset leidnud

erineva tahtlusega ja need on toime pandud erineval ajal, leiab kohus, et süüdistatavale erinevate kuritegude toimepanemise eest mõistetavad karistused tuleb liita täies ulatuses.

Märt Toming kohtunik