3-20-1659/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1659

Haldusasi

Swiftency OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu

andmebüroo 02.09.2020 otsuse nr 3.4-9/1862-1 tühistamise

nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja Swiftency OÜ (registrikood 14626140), volitatud

esindaja advokaat Tõnis Loorits

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Mihkel Ruubas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Muud selgitused

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate

kaudu).

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja 18.11.2020 täiendav menetluskulude taotlus koos lisaga.

2. Võtta asja materjalide juurde kaebus koos lisadega, kaebaja 02.11.2020

menetluskulude taotlus koos lisadega ning kaebaja 18.11.2020 täiendavad seisukohad.

3. Võtta asja materjalide juurde vastustaja 10.09.2020 menetlusdokument, 12.10.2020

menetlusdokument koos lisadega ja 17.11.2020 menetlusdokument.

4. Rahuldada Swiftency OÜ kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu

andmebüroo 02.09.2020 otsus nr 3.4-9/1862-1.

5. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Swiftency OÜ kasuks välja menetluskulu 4717,50

eurot.

6. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.01.2021 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

3-20-1659

2(12)

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) rahapesu andmebüroo (edaspidi RAB) väljastas

02.01.2019 Swiftency OÜ-le tegevusloa nr FRK000533 virtuaalvääringu rahakotiteenuse

osutamiseks ja tegevusloa nr FVR000620 virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse

osutamiseks

2. Swiftency OÜ esitas 26.06.2020 tegevusloa muutmise taotluse majandustegevuse registri

veebilehel. Tegevusloa muutmise taotluselt nähtub, et ettevõtte juhatuse liikmeteks on märgitud

Eesti kodanik Liina Võssotskaja (ik 47402130252) ja Küprose kodanik Anastasiya Veltman (sünd.

18.09.1987), viimane on ka ettevõtte osanik ja tegelik kasusaaja. Ettevõtte kontaktisikuks, teenuse

pakkumise ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest vastutavaks isikuks on samuti ettevõtte

juhatuse liige Liina Võssotskaja.

3. RAB edastas Swiftency OÜ-le 07.07.2020 kutse vestluse läbiviimiseks, et hinnata

tegevusloa väljastamiseks vajaliku kontrollieseme asjaolu, ehk kontaktisikukandidaadi

vastavust seaduses sätestatud nõuetele.

4. RAB 02.09.2020 otsusega nr 3.4-9/1862-1 keelduti Swiftency OÜ 26.06.2020 esitatud

tegevusloa muutmise taotluse rahuldamisest, sest ettevõte ei vasta rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 72 lg 1 punktile 4 ning tunnistati RahaPTS §

1182 lg 2 alusel ettevõtte tegevusload nr FVR000620 ja FRK000533 ning nimetatud lubadega

seotud majandustegevuse registri andmed kehtetuks, sest ettevõte ei ole ennast hiljemalt

01.07.2020 viinud vastavusse 10.03.2020 jõustunud kontrollieseme asjaoluga. Otsuse

põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Finantsturul kehtib üldiselt põhimõte, et finantssektori ettevõtja tegevuskoht ja registrijärgne

asukoht peavad olema samas liikmesriigis. Nõude sätestamise vajadus on tingitud vajadusest

efektiivsemalt rakendada riiklikke järelevalvemeetmeid, kiirelt kätte saada rahapesu

tõkestamise kontaktisikut ja tagada andmetele kiirem ligipääs. RAB saab ettevõtja üle

järelevalvet teha ainult siis, kui ka ettevõtja tegevuskoht asub Eestis. Juriidilise isiku

tegevuskohaks on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu põhikirjalise tegevuse koht

(TsÜS § 29 lg 2). Finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see, kus täidetakse rahapesu

valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja kontrollifunktsioone ning kus toimub

finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus.

Seetõttu lisati tegevusloa väljaandmise kontrolliesemesse ka Eestis asuva tegevuskoha nõue,

mis võimaldab RAB-l kontrollida ühingu tegevuse vastavust RahaPTS nõuetele.

3-20-1659

3(12)

L. Võssotskaja selgitas vestluse käigus juhatuse liikmete vastutusvaldkondi ettevõttesiseselt.

Selgituste kohaselt vastutab L. Võssotskaja RahaPTS alaste küsimuste ja RahaPTS

rakendamise eest. Ta kontrollib tehinguid kui ka tunne oma klienti nõuete täitmist.

Igapäevasesse äritegevusse tema ei sekku. Ettevõtte teine juhatuse liige, Küprose kodanik A.

Veltman, tegeleb ettevõtte turundusega, majandusaasta aruandega ja vastutab ka müügi osas, et

äri toimiks. Lisaks on ettevõtte poolt esitatud vastutusvaldkondasid kirjeldavas dokumendis

kirjas, et A. Veltman vastutab ka klientide leidmise, ettevõtte tutvustamise, raamatupidamise ja

auditeerimise eest.

Juhatuse asukohana tuleks mõista kohta, kus juhatus teostab ühingu igapäevast juhtimist. Lisaks

ühingu igapäevase juhtimise nõudele on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (SE 8) II muudatusettepaneku loetelu punktis

7 sätestatud kohustus, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja võtmepersonal peab asuma Eestis.

Ettevõtte võtmepersonal on juhatus (vt tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 31 lg-d 2-3).

Ettevõtte võtmepersonal ning ettevõtte juhtimine ega tegevuskoht ei asu Eestis, kuivõrd

ettevõtte juhtimisega seotud oluliste ülesannete eest vastutab A. Veltman, kes ettevõtte poolt

esitatud selgituste kohaselt Eestis alaliselt ei asu, kuid kui tööülesanded seda nõuavad, siis

osaleb isik töös registrijärgses asukohas Eestis. Seega ei ole tõendatud juhatuse asukoht ja

tegevuskoht Eestis, kuivõrd välisriigis asuv juhatuse liige vastutab ettevõtte oluliste juhtimis-

ja kontrollifunktsioonide eest.

Kuivõrd Swiftency OÜ poolt esitatud andmed ja dokumendid tegevusloa muutmise taotluse

raames ning RAB-i poolt kogutud andmed ei tõenda, et ettevõtte juhatus ja tegevuskoht asub

Eestis, siis ei ole täidetud RahaPTS § 72 lg 1 p 4 sätestatud kontrollieseme asjaolu. RahaPTS §

1182 lg 1 sätestab, et juhul kui ettevõtja ei vii oma tegevust 11.12.2019 vastu võetud

redaktsiooni § 72 lõike 1 punktides 11, 4, 5 ja 6 sätestatud nõuetega kooskõlla, tunnistab RAB

sama paragrahvi lõike 2 alusel ettevõtja tegevusload kehtetuks.

Tegevusloa kehtestamise kohustusega soovitakse saavutada kuritegusid ennetavat ehk ohtu

ennetavat funktsiooni. Sellest järeldub, et kõnealustes valdkondades tegevuslubade kohustuse

kehtestamine on vaadeldav olulise avaliku huvi kaitsena. Seega tuleb asuda seisukohale, et

tegevusloakohustusega valdkonnas ei saa teenust pakkuda isikud, kes ei vasta tegevusloa

väljastamise aluseks kehtestatud kontrollieseme asjaoludele. RAB peab tegevusloa taotluse

menetlemisel hindama RahaPTS § 72 lg 1 p 4 toodud kontrollieseme asjaolu, et tõkestada Eesti

Vabariigi majandusruumi ja finantssüsteemi kasutamist rahapesuks või sellega seotud

eelkuritegude toimepanemiseks. Seega on olulise avaliku huvi tagamiseks vajalik, et turul

tegutseksid ettevõtted, kelle juhatus asuks Eestis, et RAB-l oleks võimalik teostada ettevõtte

üle kontrolli ettevõtte tegevuse vastavuse osas RahaPTS nõuetega või viivitamatult

kontakteeruda ettevõtte kontaktisikuga andmete saamiseks või rahapesu või terrorismi

rahastamise kahtlusega tehingute peatamiseks. Ülaltoodust tulenevalt on RAB seisukohal, et

Swiftency OÜ juhatuse asukoht ning ettevõtte tegevuskoht ei asu Eestis. Seetõttu ei ole

võimalik teostada ettevõtte üle efektiivselt järelevalvet. See omakorda on ohuks avalikule

huvile. RAB hinnangul on vastutusvaldkonna dokumentide, juhatuse liikme ja kontaktisiku

poolt antud ütluste põhjal tegemist vormiliselt seadusest tulenevate nõuete täitmisega, kus

ettevõtte juhatuse liige, kelle ülesanneteks on sisuline ettevõtte juhtimine ja esindamine,

tegevuse arendamine ja laiendamine, asub välismaal. See tähendab, et juhatuse liige, kes asub

välismaal teostab sealt ka ettevõtte tegevust. Ettevõtte juhatus ei asu seega Eestis, vaid ettevõte

on määranud vastutava juhatuse liikme, kes väidetavalt täidab Eestis juhatuse ülesandeid, aga

tema vastutusvaldkonna dokumendid ja kinnitused tõendavad, et tegelikkuses ei oma ta

ettevõtte juhtivaid võtmefunktsioone, mille järgi oleks võimalik otsustada, et juhatus asub

Eestis. Eeltoodust lähtudes ei ole tõendatud juhatuse asukoht Eestis, kuivõrd välisriigis asuv

3-20-1659

4(12)

juhatuse liige vastutab ettevõtte oluliste juhtimis- ja kontrollifunktsioonide ning rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmist eest.

5. Swiftency OÜ esitas 04.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 02.09.2020 otsuse

nr 3.4-9/1862-1 tühistamisnõudes.

KAEBAJA SEISUKOHAD

6. Vaidlusalune otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega (haldusakti poolt tuvastatud eeldus,

mille alusel haldusakt tuvastati, ei ole korrektne). Isegi kui haldusakt on antud välja kehtiva

õiguse alusel, siis on see õigusvastane selles esinevate oluliste kaalutlusvigade tõttu.

7. Kaebaja vastab RahaPTS § 72 lg 1 punktist 4 tulenevatele nõuetele ja vastustaja ei ole

tuvastanud kontrolleseme suhtes mittevastavust. Vastustaja normi rakenduspraktika ei ole

õiguspärane. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kitsendab ühingu asu- ja tegevuskoha mõistet vastavalt

enda järelevalve funktsiooni spetsiifikale. Seaduses sätestatud täiendava kontrolleseme

eesmärk on olnud järelevalve teostamise võimaldamine/tagamine. RahaPTS-st tuleneva

järelevalve mõistes on oluline, et järelevalve oleks teostatav – Eestis asuksid serverid ja Eestis

asuks RahaPTS-st tulenevate tõkestusmeetmete eest vastutav juhatuse liige. Viidatud sättest

tulenev nõue ei kätke endas tähendust, et kui äriühingul on kaks juhatuse liiget, siis nendest ühe

viibimine välisriigis toob kaasa endaga tagajärje, kus seaduse mõistes ei ole äriühing, selle

juhatus tervikuna ega äriühingu tegevuskoht Eesti Vabariigis (kus on selle registrijärgne

aadress, statsionaarne teise juhatuse liikme asukoht ja selle faktiline tegevuskoht).

Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 kohaselt on juhatuse liikmete vastutus solidaarne. Samuti tuleb

arvestada juhatuse liikmete funktsioonide erisust ühingu juhtimisel. RahaPTS-i mõistes on

oluline, et RahaPTS § 17 lg-st 1 tuleneva juhatuse liikme asukoht asuks Eestis. Nimetatud

juhatuse liige on praktikas just see isik, kelle kinnitus on obligatoorne virtuaalvääringuga

seonduva teenuse osutamisel (on see siis kas rahakotiteenus või tehingu läbiviimine). RahaPTS-

st tuleneva järelevalve ese on juhatuse liikme aspektist vaadatuna see juhatuse liige, kelle suhtes

järelevalvet teostatakse.

8. Puudub vaidlus, et kaebaja kontaktisik RahaPTS § 17 lg 1 mõistes on kaebaja juhatuse liige

L. Võssotskaja. Vaidlust ei saa olla ka asjaolus, et L. Võssotskaja vastab RahaPTS §-st 17

tulenevatele nõuetele, mida on märkinud ka vastustaja oma otsuse punktis 3.2. Sisulist vaidlust

pole ka selles, milline on kahe juhatuse liikme omavaheline tööjaotus. Vastustaja poolt

kohtueelses menetluses läbiviidud menetlustoimingu tulemusel on tuvastatud, et 1) juhatuse

täpsem asukoht ja tegevuskoht on äriühingu registrijärgse asukohaga sama (vastustaja

12.10.2020 menetlusdokumendi lisa 3, lk 4); 2) teenust osutatakse internetis, kaebaja

veebiplatvormil (vastustaja 12.10.2020 menetlusdokumendi lisa 3, lk 4); 3) paberkandjal

dokumente ei säilitata, kõik andmed, tehingud ja tehingute andmed säilitatakse pilves ja

serveris,

kust

edastatakse

need

ka

vajadusel

RAB-le

(vastustaja

12.10.2020

menetlusdokumendi lisa 3, lk 5). Menetlustoimingu tulemusel saab kaudselt tuvastatuks lugeda

ka selle, et järelevalve teostamine, seoses RahaPTS-st tulenevate tõkestusmeetmete järgimise

ja kohase rakendamisega, ei oleks raskendatud. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja juhatuse liige,

kes on RahaPTS § 17 lg 1 mõistes vastutav juhatuse liige RahaPTS-st tulenevate nõuete täitmise

eest, ilmus menetlustoimingule ilma probleemideta ja oli vastustajale kättesaadav. Vastustaja

menetlustoimingu käigus on tuvastatud ka, et 1) mõlemad juhatuse liikmed vastutavad oluliste

ülesannete eest ühiselt ning 2) A. Veltmann ei asu alaliselt Eestis, kuid kui tööülesanded seda

nõuavad, siis osaleb isik töös kaebaja registrijärgses asukohas Eestis. Juhatuse liikmed omavad

solidaarset vastutust ühingu tegevuse eest (ÄS § 187 lg 2). Vastustaja on menetluses tuvastanud,

et äristrateegiaid kavandatakse koos ja majandustegevuse olulist funktsiooni viiakse läbi

3-20-1659

5(12)

veebipõhiselt. Seega tugines vaidlustatav otsus tegelikkuses pelgalt faktil, et üks juhatuse liige

asub alaliselt välisriigis. Seda vaatamata sellele, et tegelikult vastab kaebaja seaduses sätestatud

nõuetele. Vastustaja on tuvastanud kaebaja vastavuse RahaPTS § 72 lg 1 p-le 4, kuid jätnud

selle tähelepanuta.

9. Vastustaja ei ole kohaselt läbi viinud haldusmenetlust, on teostanud ebaõigesti

kaalutlusõigust ja jätnud vaidlustatavas otsuses täielikult täitmata põhjendamiskohustuse.

Vaidlusaluses otsuses puuduvad RahaPTS § 72 lg 1 p-st 4 tulenevad kontrolleseme tegelikud

asjaolud. Sellega on vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet (HMS § 6). Vastustaja pole välja

toonud kaalutlusi kaebaja äritegevusele kaasnevatest mõjudest. Samuti ei ole vastustaja

selgitanud, kas väidetavat puudust võib olla võimalik kõrvaldada ja ei ole andnud kaebajale

selleks täiendavat tähtaega. Seega, isegi kui kohus peaks leidma, et vastustaja ei ole teinud

formaalselt õigusvastast haldusakti, tuleks haldusakt tühistada HKMS § 37 lg 2 p-s 1 sätestatust

juhindudes.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

11. Vaidlusalune otsus on tehtud pädeva haldusorgani (RahaPTS § 54 lg 1 p 11 ja § 70 lg 1 p

4) poolt, antud kehtiva õiguse aluse (majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MSÜS) § 33

lg 1, § 25 lg-d 1 ja 2; RahaPTS § 72 lg 1 p 2, § 72 lg 1 p4, § 1182 lg 2) ning kooskõlas sellega.

12. RahaPTS § 72 lg 1 p 4 sätestab muuhulgas, et ettevõtte juhatus peab asuma Eestis. Vastav

muudatus võeti vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning

riigilõivuseaduse muutmise seadusega, mille teisel lugemisel tehtud muudatusettepanekute

selgituste kohaselt on juhatuse asukoha osas oluline, et võtmepersonal peab asuma ja tegutsema

Eestis (eelnõu SE 8). Sama eelnõu seletuskirjast tuleneb, et juhatuse asukoha eesmärgiks on

tagada, et isik, kes vastutab reaalselt kohustatud isiku tegevuse eest, asub Eestis, et tema

tegevuse üle oleks võimalik teostada järelevalvet, täiendavalt on vajalik tõkestada olukord, kus

Eestis luuakse vaid ettevõte ning võetakse tegevusluba, aga tegelikkuses ei seo ettevõtet Eestiga

mitte ükski muu asjaolu. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 21 lg 1 alusel

on Eesti tegevusloa territoriaalne ulatus Eesti. Kui Eestis ei ole ettevõttel tegevust ja teenust siit

ei pakuta, siis ei ole ka põhjendatud Eesti tegevusloa taotlemine. Eelnõu üldine eesmärk oli

karmistada virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks väljastatava tegevusloa saamise nõudeid.

Seaduses ei ole sätestatud, et juhatuse asukoha mõistes peavad kõik juhatuse liikmed asuma

Eestis, mistõttu ei ole RAB sellist seisukohta ka võtnud.

13. Käesoleval juhul on menetluse käigus tuvastatud, et ettevõtte juhtimist, kontrollimist,

igapäevast äritegevust, sh ka arendamist teostatakse peamiselt välismaalt. RAB on menetluse

käigus, sh ühe juhatuse liikme poolt antud selgitustest lähtuvalt, tuvastanud, et kaebaja juhatus

kui kollektiivne organ ei asu Eestis. Seisukoht tuleneb asjaolust, et kui juhatuse liige elab

välismaal ning täidab oma juhatuse liikme ülesandeid seal ning täidab antud selgituste kohaselt

ülekaalukalt ettevõtte juhtimist ja ettevõtte tegevust kujundavaid tegevusi, siis ei saa ettevõtte

juhatus asuda Eestis. Eestis asuv juhatuse liige on juhatusse äriregistri alusel lisatud 29.06.2020,

s.o seaduses sätestatud nõuete täitmiseks. Välismaal asuv juhatuse liige jätkab ettevõtte

juhtimist. RahaPTS nõuete täitmine ei ole juhatuse asukoha hindamisel primaarne, sest tegemist

pole juhatuse kõige esmaste võtmeülesannetega. Kui seadusandja oleks soovinud sätestada

nõude, et vastutav juhatuse liige asuks Eestis, siis oleks norm selliselt ka sõnastatud. Praegusel

juhul sätestab seadus otsesõnu kohustuse juhatusele kui organile, mitte vastutavale juhatuse

liikmele kui ühele isikule. Virtuaalvääringu teenuse pakkujate puhul ei taga serveri asukoht

3-20-1659

6(12)

järelevalve tegemise võimalust. Samuti ei taga serveri Eestis asumine seaduses sätestatud

nõuete täitmist. Eestis peab asuma RahaPTS § 72 lg 1 p 4 kohaselt tegevuskoht ehk TsÜS § 29

lg 2 alusel koht, kust teostatakse virtuaalvääringu teenuse pakkumist ning järgitakse kõiki

RahaPTS sätestatud kohustuslikke nõudeid ja kohustusi. See tähendab, et tegevuskohas peab

olema võimalik teostada RahaPTS § 66 lg 1 ja 2 kohast järelevalvet, mida ei ole võimalik

serveri asukohas teostada. Kaebaja juhatus ei saa asuda Eestis, kui seda juhitakse välismaalt

ning Eestis täidetakse vaid RahaPTS § 17 lg 1 sätestatud nõuet.

14. Vaidlusalune otsus on proportsionaalne. Olukorras, kus ettevõte ei vasta seaduses

sätestatud nõuetele (RahaPTS § 72 lg 1 p 4) ning RAB tegevusload omavad kuritegusid

ennetavat funktsiooni ja Eesti majandussüsteemi läbipaistvust ning usaldusväärsust tagavat

funktsiooni, ei ole sellise ettevõtte tegevuse jätkamine kooskõlas seaduse eesmärgi ega

põhimõtetega. Vastustajal puudusid muud seaduses sätestatud alused, et seaduse eesmärki

(korrastada virtuaalvääringu teenuse pakkujate turg) ja kaebaja poolsest tegevusest tulenevat

riski (vormiliselt enda tegevuse seadusega vastavusse viimine) maandada teiste meetmetega.

15. Vaidlusalune otsus on kaalutlusvigadeta. Vastustaja on arvestanud, et kaebaja on tegutsev

ettevõte. Nimelt on vaidlusaluses otsuses märgitud, et ettevõte, kes ei täida seadusest tulenevaid

nõudeid, ei saa pärast kaebaja poolt valitud tegevusvaldkonnas teenuse pakkumise tingimuste

olulise muutmise korral jätkuvalt teenust pakkuda, kui ta ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

Kaebaja argumendid seoses ettevõtlusõiguse piiramisega kätkevad endas majanduslikke

aspekte kaebaja poolt seaduses sätestatud nõuete mittetäitmise osas. Tegevusluba võimaldab

teenust pakkuda vaid Eestis. Käesoleval juhul esineb küsimus, kas kaebaja pakub üldse teenust

Eestist või kaebaja pakub muuhulgas teenust Eestist. Kaebaja tegevusloa kehtetuks

tunnistamine ei ole võrdelises seoses maksejõuetusega. MSÜS-s sätestatud tegevusloa

põhimõte ongi ettevõtlusvabadust kitsendava iseloomuga (vt MSÜS § 4). Kaebaja ei vaidle

vastu vastustajale osas, et juhatus Eestis ei asu, sest viitab, et Eestis asub vaid RahaPTS mõistes

oluline juhatuse liige.

16. Kaebaja kontaktisikukandidaadiga (kes on ka juhatuse liige) läbi viidud vestluse käigus

selgusid mh järgmised asjaolud, kui küsimuse peale, kuidas on juhatuse liikmetel jagatud

ettevõtte sisesed vastutusvaldkonnad, vastas kaebaja esindaja järgmist: „Mina tegelen ainult

rahapesu tõkestamise alaste küsimustega ja vastavuskontrolli nõustamisega. Kontrollin nii

tehinguid kui ka tunne oma klienti nõuete täitmist, vajadusel vaatan üle protseduurid. Teine

juhatuse liige vastutab müügi poole pealt, et äri toimiks. Ta osaleb turundusüritustel. Samuti

vastutab majandusaasta aruannete eest. Mina ei sekku igapäevaselt äritegevusse.“ Ainuüksi

kaebaja esindaja vastus juhatuse liikmete vastutusvaldkonna jagamisest kinnitab, et kaebaja

juhatus ei saa asuda Eestis, sest kõiki juhatuse peamisi funktsioone, „äritegevuse teostamist“,

täidab teine juhatuse liige. Teine juhatuse liige ei asu püsivalt Eestis, vaid käib siin vajadusel,

mida kinnitab ka kaebus. See tähendab, et igapäevaselt juhitakse, korraldatakse ettevõtte

äritegevust, ettevõtte uute klientide leidmist ning ettevõtte turundamist välismaalt. Sellest

tulenevalt ei ole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et ettevõtte juhatus asub Eestis. Lisaks

eeltoodule ei tea ettevõtte Eestis asuv juhatuse liige näiteks ettevõtte arvelduskontode asukoha

kohta, töösuhete kohta. Vastusena küsimusele esitati vastus, et konto asub vist TransferWise’is

ning vist on töösuhe loodud ka raamatupidajaga. Juhatuse liikme puhul, kes juhib ettevõtte

tegevust, on elementaarne, et ta teab ettevõtte krediidi- või makseteenuse pakkujat ning teab

täpselt töötajate arvu, kui neid töötajaid on alla viie (5).

17. HMS § 36 ja § 56 ei saa RahaPTS sätete kohaldamine tuua vastustajale kaasa kohustust

aidata kaasa Eestis mittetegutsevatel ettevõtetel vormistada oma tegevus formaalselt viisil, et

seda annaks „tõlgendada“ Eesti regulatsiooni alla, kui ettevõte sisuliselt nõuete ei vasta.

Virtuaalvääringu teenusepakkujate tegevusvaldkonnas on kõrgete rahapesu- ja terrorismi

3-20-1659

7(12)

rahastamise riskide ning klientide rahaliste väärtuste hoidmisest tuleneva nõude tõttu

kehtestatud kõrgendatud nõuded ettevõtjapoolsele hoolsusele rahapesu ja terrorismi

rahastamise regulatsiooni osas. Seetõttu ei ole kohane käsitleda selliseid ettevõtteid konkreetse

regulatsioonivaldkonna osas sarnaselt näiteks eraisikuga, kelle suhtes viiakse läbi piirava

mõjuga haldusakti andmise menetlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

19. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I), seejärel analüüsib RahaPTS § 72 lg

1 p 4 eeldusi (täpsemalt, kas RAB on tuvastanud kaebaja juhatuse asukoha ja tegevuskoha) ja

hindab vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust (II) ning viimaks lahendab kaebuse ja jagab

menetluskulud (III).

I

20. Tallinna Halduskohtu 19.10.2020 määruse resolutsiooni punkti 2 kohaselt oli

menetlusosalistel õigus esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, sealhulgas

menetluskulu dokumente, kuni 02.11.2020.

21. Kaebaja esitas 18.11.2020 täiendavad seisukohad ning täiendava menetluskulude taotluse

koos lisaga.

22. Kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või

HKMS § 51 lõigetes 1-3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei

põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli

mõjuv põhjus (HKMS § 51 lg 4). Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 51 lõike 4 sõnastusest

nähtuvalt ei ole üksnes avalduse hilinenult esitamise fakt avalduse menetlemata jätmiseks

piisav; olukorras, kus kohus pole võtnud seisukohta, kas menetlustähtaja rikkumine tõi kaasa

menetluse viibimise, puudus kohtul seetõttu alus jätta menetlusosalise hilinenult esitatud

avaldused menetlemata (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2014 otsus nr 3-3-1-65-13,

punktid 31 ja 33).

23. Käesoleval juhul leiab kohus, et 18.11.2020 esitatud menetluskulude taotluse esitamine

hilinenult tingib menetluse venimise. Nimelt on menetlusosalisel õigus vaielda vastu teiste

menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele (HKMS § 27 lg 1 p 7). See õigus hõlmab ka

vastustaja õigust vaielda vastu kaebaja menetluskulude taotlusele. Käesoleval juhul ei ole

vastustaja saanud esitada oma seisukohta 18.11.2020 menetluskulude taotluste osas. Seetõttu

tuleks kohtul menetlus uuendada ning määrata vastustajale tähtaeg oma seisukoha esitamiseks.

See tähendab, et kohtul tuleks tühistada kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ning

määrata uus aeg, mis viib menetluse viibimiseni. Küll aga ei tingi menetluse venimist

18.11.20020 täiendavate seisukohtade asja materjalide juurde võtmine.

24. Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus kaebajale 18.11.2020 menetluskulude taotluse koos

lisaga (HKMS § 51 lg 4).

25. Kohus võtab asja materjalide juurde kaebuse koos lisadega, kaebaja 02.11.2020

menetluskulude taotluse koos lisadega ja kaebaja 18.11.2020 täiendavad seisukohad (HKMS §

62 lg 2).

3-20-1659

8(12)

26. Kohus võtab asja materjalide juurde vastustaja 10.09.2020 menetlusdokumendi,

12.10.2020 menetlusdokumendi koos lisadega ja 17.11.2020 menetlusdokumendi.

II

27. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas kaebaja vastab RahaPTS § 72

lg 1 punktis 4 sätestatud nõuetele, eelkõige asjaoludele, et juhatuse asukoht ja ettevõtte

tegevuskoht on Eestis; ning kas vastustajal esines õiguslik alus kaebajale väljastatud

virtuaalvääringu rahakotiteenuse tegevusloa nr FRK000533 ja virtuaalvääringu raha vastu

vahetamise teenuse tegevusloa nr FVR000620 kehtetuks tunnistamiseks.

28. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele.

29. Vastavalt RahaPTS § 72 lg 1 punktile 4 antakse ettevõtjale tegevusluba, kui RahaPTS § 70

lg 1 p-s 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse

asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud

filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eesti. Nimetatud punktis sätestatud nõue

tuli RahaPTS alusel tegevusloa saanud ettevõtjal täita hiljemalt 01.07.2020 (RahaPTS § 1182

lg 1). Juhul kui ettevõtja ei vii oma tegevust hiljemalt 01.07.2020 kooskõlla RahaPTS-ga, on

RAB-l õigus tunnistada ettevõtja tegevusluba kehtetuks (RahaPTS § 1182 lg 2). Eeltoodust

lähtuvalt tuli vastustajal tuvastada, kas kaebaja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja

tegevuskoht on Eestis.

30. Puudub vaidlus, et kaebajale on väljastatud RahaPTS § 70 lg 1 p-s 4 nimetatud tegevusalal

tegutsemiseks tegevusload, mistõttu tulenesid talle RahaPTS § 72 lg 1 punktist 4 järgmised

kohustused: 1) kaebaja registrijärgne asukoht peab olema Eestis; 2) kaebaja juhatuse asukoht

peab olema Eestis ning 3) kaebaja tegevuskoht peab olema Eestis. Seega kehtestas seadusandja

alates 01.07.2020 nõude, et virtuaalvääringu teenuse pakkuja Eestis peab olema selgelt Eestiga

seotud, mis tagab parema võimaluse RAB-le järelevalve teostamiseks RahaPTS alusel.

31. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja registrijärgne asukoht on Eesti. Samuti puudub vaidlus

osas, et kaebajal on kaks juhatuse liiget, kellest üks (L. Võssotskaja) asub Eestis ning täidab

oma tööülesandeid ka Eestis. Ühtlasi ei vaidle pooled ka selle üle, et L. Võssotskaja on

kontaktisik RahaPTS § 17 lg 1 tähenduses.

32. Vaidlusaluses otsuse on leitud, et kaebaja võtmepersonal ning ettevõtte juhtimine ega

tegevuskoht ei asu Eestis, kuivõrd ettevõtte juhtimisega seotud oluliste ülesannete eest vastutab

A. Veltman, kes ettevõtte poolt esitatud selgituste kohaselt Eestis alaliselt ei asu, kuid kui

tööülesanded seda nõuavad, siis osaleb isik töös registrijärgses asukohas Eestis; arvestades

eeltoodut ning lähtudes juhatuse liikmete vastutusvaldkondadest, ei ole tõendatud juhatuse

asukoht ja tegevuskoht Eestis, kuivõrd välisriigis asuv juhatuse liige vastutab ettevõtte oluliste

juhtimis- ja kontrollifunktsioonide eest (otsuse punkt 3.6).

33. RahaPTS § 72 lg 1 p-s 4 sätestatud muudatus võeti vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seadusega (8 SE), mille seletuskirjas on

märgitud seoses nõudega, et juhatuse asukoht peab olema Eestis, järgmist: „Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 29 lg 11 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku asukoht

ühingulepinguga või põhikirjaga määratud koht Eestis. Asukoha määramine on kohustuslik

tingimus iga eraõigusliku juriidilise isiku asutamisel. RahaPTS § 17 lg 1 kohaselt peavad

kohustatud isikud määrama juhatuse liikme, kes vastutab rahapesu ja terrorismi tõkestamise

nõuete rakendamise eest. Samas ei ole aastast 2018 eraõigusliku juriidilise isiku asukoht enam

3-20-1659

9(12)

seotud juhatuse asukohaga (TsÜS § 29). Seetõttu võib juhatus asuda ka välisriigis. Taolises

olukorras on äriühing äriseadustiku (ÄS) § 631 lg 2 kohaselt kohustatud määrama kontaktisiku,

kelle eesmärk on tagada menetlusdokumentide ja ettevõtjale suunatud tahteavalduste kätte

toimetamine ettevõtjale. Vastutus ühingu tegevuse üle on siiski juhatusel, kelle üle RABil on

keeruline faktiliselt järelevalvet teostada.“

34. TsÜS § 31 lõike 2 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan juhatus. Sama sätte

3. lõike kohaselt nähakse eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus ette seaduse ja põhikirja

või ühingulepinguga. Vastavalt ÄS § 180 lg-le 1 on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab

ja juhib osaühingut. Seega nõustub kohus vastustajaga, et juhatuse asukohana tuleb mõista

kohta, kust juriidilist isikut juhitakse. Ühtlasi on vastustaja õigesti märkinud, et ettevõtte

võtmepersonal on juriidilise isiku juhatus.

35. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja juhatuse üks kahest liikmest (L. Võssotskaja) tegutseb

Eestis ja teine juhatuse liige (A. Veltman) viibib Eestis vastavalt vajadusele (vaidlusaluse otsuse

punkt 3.6.). TsÜS § 29 järgi ei saa äriühingu juhatusel olla mitut asukohta (P. Varul jt.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010: Kirjastus Juura, lk

102). Seetõttu on määrav, millisel viisil on jaotatud juhatuse liikmete ülesanded (Tallinna

Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus käesolevas haldusasjas, p 20).

36. Kohus nõustub vastustajaga osas, et RahaPTS nõuete täitmine ei ole juhatuse asukoha

hindamisel primaarne, sest tegemist pole juhatuse esmaste võtmeülesannetega. Nii on ka

Tallinna Ringkonnakohus selgitanud oma 24.09.2020 määruse punktis 21, et rahapesu

tõkestamise alane tegevus on virtuaalvääringu teenuse osutamisel äärmiselt oluline ning

klientide ja tehingute taustaga tutvumine üks selle teenuse osutamise olulistest elementidest,

mida ei saa pidada vähem tähtsaks kui klientide leidmist ja turundust; siiski on selline roll

virtuaalvääringu tegevusalal tegutsemisel täiendav, õigusaktidest (RahaPTS ja direktiivi

2015/849 art 45 lg 2) tulenev kohustus, mitte tegevusalal tegutsemise olemuslikult vajalik

element; seetõttu tuleb juhatuse asukoha määratlemisel pidada oluliseks selle juhatuse liikme

tegutsemise kohta, kes ühingusiseselt vastutab äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja

ettevõtlusstrateegia eest.

37. Vaidlust ei ole selles, et juhatuse liikme A. Veltmani ülesandeks on tegeleda turundusega,

majandusaasta aruannetega, vastutada müügi eest, klientide leidmise, ettevõtte tutvustamise,

raamatupidamise ja auditeerimise eest (otsuse punkt 3.5.). Küll aga ei nähtu vaidlusalusest

otsusest, et arvesse oleks võetud asjaolu, et vastavalt kaebaja 22.07.2020 kirjale osaleb juhatuse

liige L. Võssotskaja ühingu juhatuse kollegiaalses tegevuses, ühingu esindamisel ja juhtimisel

kooskõlas ÄS ning ühingu põhikirjaga ning ühingu osanike otsustega kehtestatud tingimustel

ja korras (vastustaja 12.10.2020 menetlusdokumendi lisa 4, lk 2). Nimetatud asjaolusid

vaidlusaluses otsuse analüüsitud ei ole. Lisaks on kaebaja õigesti märkinud, et 16.07.2020

menetlustoimingu protokollist nähtub, et kaebaja on selgitanud mh, et äriplaan on olemas, aga

pole 100% realiseerunud ja hetkel on teise juhatuse liikmega arutlusel, kas on vaja korrigeerida

(vastustaja 12.10.2020 menetlusdokumendi lisa 3, lk 3). Järelikult ei ole asjas leidnud

tõendamist, et üksnes A. Veltman tegeleks ettevõtte juhtimisfunktsiooniga, nagu on viidanud

ka Tallinna Ringkonnakohus oma 24.09.2020 määruses. Juhatuse asukoha määratlemisel on

oluline ka L. Võssotskaja selgitus, et vajadusel osaleb A. Veltman töös registrijärgses asukohas

Eestis. Ka seda väidet ei ole vastustaja oma otsuses analüüsinud, mistõttu on olulised asjaolud

jäetud tähelepanuta. Seetõttu on tegemist formaalselt õigusvastase haldusaktiga. Kohus nõustub

kaebajaga, et sellega on vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet (HMS § 6).

38. Lisaks ei nähtu, et vaidlusaluses otsuses oleks vastustaja analüüsinud kaebaja esitatud

üürilepingut (vastustaja 12.10.2020 menetlusdokumendi lisa 4). Seejuures on kaebaja

3-20-1659

10(12)

selgitanud 22.07.2020 kirjas vastustajale, et Swiftency OÜ-l on sõlmitud rendileping aadressil

Kuldnoka 4-4 asuva kontoriruumi nr 4 kasutamiseks; antud kontoriruum on eraldiseisev ja

lukustatava uksega, millele juurdepääs on ainult kaebaja juhatuse liikmel L. Võssotskajal;

vastav muudatus ruumi osas on tehtud ka rendilepingus; tegemist on ettevõtte asukohaga, kus

RAB-l on võimalik teostada kohapealset kontrolli (vastustaja 12.10.2020 menetlusdokumendi

lisa 4, lk 1). Olukorras, kus vastustaja pole tuvastanud serveri asukohta, on asjakohatud ja

paljasõnalised vastustaja väited, et serveri asukohas ei oleks võimalik järelevalvetoiminguid

läbi viia.

39. Vastustaja hinnangul on kaebaja üksnes vormiliselt oma tegevuse seadusega vastavusse

viinud (vt vaidlusaluse otsuse p 4.5.). Lisaks on vastustaja märkinud vastuses kaebusele, et

juhatuse liige L. Võssotskaja on äriregistrisse kantud 29.06.2020.

40. Kohus leiab, et üksnes asjaolu, et äriregistri andmetel on teine juhatuse liige

(L.Võssotskaja; 6. kanne) kantud äriregistrisse 29.06.2020 ning samal kuupäeval on registrisse

kantud ka juriidilise isiku aadress (6. kanne), ei anna automaatselt alust järelduseks, et kaebaja

eesmärgiks oli näilikult õigusaktide nõuetest kõrvale hiilida. Tähelepanuta ei saa jätta fakti, et

juhatuse liige A. Veltman on kantud äriregistrisse 25.06.2020 (5. kanne). Seega hinnanguliselt

samal ajal. Ainuüksi registrikannete tegemise kuupäevast ei saa järeldada, et kaebaja tegelikult

Eestis ei tegutse, vaid selleks tuleb sisuliselt analüüsida, kas kaebaja äritegevuse juhtimises on

toimunud olulisi muutusi võrreldes varasemaga.

41. Vastustaja on kohtumenetluses toonud välja, et juhatuse asukoha puudumisele Eestis viitab

ka asjaolu, et juhatuse liige L. Võssotskaja ei tea näiteks ettevõtte avalduskontode asukohta või

töötajate arvu, kellega ettevõte on sõlminud töölepingud.

42. Esmalt märgib kohus, et sellistele asjaoludele vaidlusaluses otsuses tuginetud ei ole. Kohus

võib haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud

kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti

andmisel (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-46-14). Samas ei ole kohus veendunud, et neile

põhjendustele otsust tehes tugineti, mistõttu ei saa kohus neid põhjendusi praegusel juhul

arvesse võtta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.10.2014 lahend nr 3-3-1-46-14). Küll aga

möönab kohus, et toodud asjaolu kogumis muude oluliste asjaoludega võib anda alust

kahtluseks, et Eestis asuv juhatuse liige sisuliselt ettevõtte juhtimisega ei tegele. Samas ei saa

jätta tähelepanuta asjaolu, et tegemist ei ole ainukese juhatuse liikmega, vaid

vastutusvaldkonnad olid kahe juhatuse liikme vahel jagatud.

43. RahaPTS § 72 lg 1 punkti 4 kohaselt on nõutav, et ettevõtte tegevuskoht asuks Eestis.

Seejuures on seletuskirjas selle nõude osas selgitatud järgmist: „Finantsturul kehtib üldiselt

põhimõte, et finantssektori ettevõtja tegevuskoht ja registrijärgne asukoht peavad olema samas

liikmesriigis. Taolise nõude laiendamine ettevõtjale, kelle tegevusalaks on virtuaalvääringu

raha vastu vahetamise teenuse pakkumine või virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumine,

vähendaks Eesti äriühingute kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise võimalusi. Samuti on

nõude sätestamise tinginud vajadus efektiivsemalt rakendada riiklike järelevalvemeetmeid,

kiirelt kätte saada rahapesu tõkestamise kontaktisikut ja tagada andmetele kiirem ligipääs. RAB

saab ettevõtja üle järelevalvet teha ainult siis, kui ka ettevõtja tegevuskoht asub Eestis.

Juriidilise isiku tegevuskohaks on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu

põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Finantsvaldkonna ettevõtja tegevuskoht on see,

kus täidetakse rahapesu valdkonna õigusaktides ettenähtud peamisi juhtimis- ja

kontrollifunktsioone ning kus toimub finantsteenuste osutamine, sh tagatakse ettevõtja

tegevuseks vajalike funktsioonide jätkuvus. See tähendab, et ka kontaktisik RahaPTS § 17 lg 2

mõistes peab asuma Eestis, sest vastasel juhul ei ole tal võimalik täita RahaPTS § 17 lg 7

3-20-1659

11(12)

tulenevaid kohustusi. Erinevalt asukohast ei ole tegevuskoht määratud õiguslikult, vaid

faktiliselt, mistõttu tegevuskoht ja asukoht võivad kokku langeda, kuid ei pruugi.

Tegevuskohaks võib olla ka juriidilisele isikule kuuluv majandusüksus ehk ettevõtte asukoht

või mõni muu reaalse tegevuse koht, mis siiski ei asu ühingu registrijärgse asukoha aadressil.

Seetõttu lisatakse tegevusloa väljaandmise kontrolliesemesse ka Eestis asuva tegevuskoha

nõue, mis võimaldaks RABil kontrollida ühingu tegevuse vastavust RahaPTS nõuetele.“ (SE 8,

lk 6).

44. Vaidlusaluses otsuses on lõppjäreldusena mh leitud, et tõendatud ei ole ka ettevõtte

tegevuskoht Eestis, kuivõrd välisriigis asuv juhatuse liige vastutab ettevõtte oluliste juhtimis-

ja kontrollifunktsioonide eest (punkt 3.6.).

45. Juriidilise isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandustegevuse või muu

põhikirjalise tegevuse koht (TsÜS § 29 lg 2). Seejuures tuleb juriidilise isiku asukohast eristada

juriidilise isiku tegevuskohta, kuigi faktiliselt võivad need ka kokku langeda; tegevuskoht ei

seondu juhatuse asukohaga, vaid juriidilise isiku poolt kestva ja püsiva reaalse

majandustegevuse või põhikirjalise tegevuse kohaga (P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa

seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010: Kirjastus Juura, lk-d 103-104).

Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks analüüsinud kaebaja kui juriidilise isiku

majandustegevust, vaid järeldanud juhatuse liikme L. Võssotskaja selgitustest ja juhatuse

liikmete vastutusvaldkondade jaotusest tegevuskoha puudumist Eestis. Seejuures ei ole

analüüsitud kaebaja võimalikke tehinguid oma klientidega või muid teenuse osutamise

lepinguid, millest lähtuvalt saaks tuvastada ettevõtte tegevuskoha. Veelgi enam, vastustaja on

12.10.2020 menetlusdokumendis märkinud, et käesoleval juhul esineb küsimus, kas kaebaja

pakub üldse teenust Eestist või kaebaja pakub muuhulgas teenust Eestist (lk 6). See viitab

kahtlusele, et vastustaja on järeldanud ettevõtte tegevuskoha puudumist Eestis üksnes asjaolust,

et välisriigis asuv juhatuse liige täidab põhilisi juhtimisfunktsioone. Eeltoodust lähtuvalt ei ole

vastustaja selgitanud haldusmenetluses välja kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, millega

on rikutud uurimispõhimõtet (HMS § 6).

46. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise

faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).

47. Riigikohus on selgitanud, et haldusakti adressaadi õigusi piirava haldusakti põhjendamine

on oluline, tagamaks haldusakti õiguspärasuse kontrollitavus (Riigikohtu lahend nr 3-16-2324,

p 8). Kohtu ülesanne haldusakti õiguspärasuse hindamisel ei ole haldusorgani asemel haldusakti

andmise eelduseks olevate faktiliste asjaolude esmane väljaselgitamine (Tallinna

Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus käesolevas haldusasjas, p 22). Käesoleval juhul on

vaidlusaluses otsuses olulisi põhjendamispuudusi, mida ei ole kõrvaldatud ka kohtumenetluses.

48. Eeltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et vaidlusaluse otsuse põhjendamispuudused ei ole

üksnes formaalsed, vaid võisid mõjutada otsust ka sisuliselt. Seetõttu on vaidlusalune haldusakt

nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane ning puudub vajadus asuda analüüsima kõiki

kaebuses toodud väiteid.

III

49. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus Swiftency OÜ kaebuse ning tühistab PPA rahapesu

andmebüroo 02.09.2020 otsuse nr 3.4-9/1862-1. Vastustajal tuleb uuesti lahendada kaebaja

26.06.2020 tegevusloa muutmise taotlus mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

3-20-1659

12(12)

50. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda.

51. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise

kohustus (HKMS § 109 lg 11 ja § 103 lg 1 p 1). Kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendab

vastav arve.

52. Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista menetluskulu summas 4717,50 eurot (ilma

käibemaksuta), millest 30 eurot on riigilõiv kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt ning

4687,50 eurot moodustavad õigusteenuse kulud. Menetluskulude taotluse kohaselt on kaebajale

õigusteenust osutatud tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta).

53. Esitatud õigusteenuse arvetel käesoleva haldusasja numbrit ei kajastu. Samuti ei nähtu

haldusasja numbrit ka arvete spetsifikatsioonist. Arvetele on kantud lahtrisse Nimetus

„Õigusteenused vastavalt kokkuleppele Swiftency OÜ kohtumenetlus“. Seejuures langevad

arvetel

kajastatud

menetlustoimingud

ajaliselt

kokku

käesolevas

asjas

tehtud

menetlustoimingutega. Sellest lähtuvalt on tuvastatav õigusteenuse kulude seos käesoleva

haldusasjaga.

54. Kohtu hinnangul ei saa pidada õigusabikulu ülemääraseks või ebamõistlikuks. Tegemist

on olnud pigem õiguslikult keerulise vaidlusega. Asjaolu, et kaebaja esindaja on olnud ka teistes

sarnastes vaidlustes esindajaks, ei anna alust menetluskulude vähendamiseks. Riigilõivu on

kaebaja tasunud 30 eurot ning seda saab teiselt poolelt kaebaja kasuks välja mõista (HKMS §

101 lõiked 1 ja 2 ning § 108 lg 1). Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja

kasuks välja menetluskulud summas 4717,50 eurot, millest 30 eurot moodustavad riigilõivud

ning 4687,50 eurot õigusabikulud (ilma käibemaksuta).

55. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

56. Kaebaja on palunud kohustada PPA-d tasuma kaebajale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates võlaõigusseaduse 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus

selgitab, et HKMS ei näe hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist ette (vt

HKMS § 1 lg 3), mistõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 ei kohaldu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner

kohtunik