3-20-2398/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsember 2020, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-20-2398 Haldusasi XX esialgse õiguskaitse taotlus Politseija Piirivalveameti 25.11.2020 ettekirjutuse nr 1052236768 täitmise peatamiseks

Menetlustoiming

Resolutsioon

Edasikaebamise kord Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

1. Jätta XX 01.12.2020 esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata;

2. Edastada kohtumäärus taotlejale ning teadmiseks Politseija Piirivalveametile

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates. ASJAOLUD 1. Tallinna Halduskohtule esitati 01.12.2020 XX esialgse õiguskaitse taotlus Politseija Piirivalveameti 25.11.2020 haldusakti nr 1052236768 täitmise peatamiseks ja vaidlustatava haldusakti alusel tehtava toimingu keelamiseks ehk isiku väljasaatmise keelamiseks või alternatiivselt Politseija Piirivalveameti 25. novembri 2020 otsuse nr 1052236768 (lahkumisettekirjutuse) sunniviisilise täitmise keelamiseks kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, et tagada XX riigis viibimise õigus kuni põhikaebuse osas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. 2. Taotluse materjalist nähtuvalt saabus XX 07.09.2020 Poola Vabariigist Eestisse eesmärgiga asuda tööle, kuid Politsei ja Piirivalveamet tegi 25.11.2020 XX ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Otsustati, et alates 03.12.2020 kuulub ettekirjutus sundtäitmisele ja XX suhtes kohaldati ka sissesõidukeeldu Schengeni alale 6 kuuks. Ettekirjutuse peale oli õigus esitada kaebus Tartu Halduskohtule kümne päeva jooksul ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast arvates. Kaebaja on ettekirjutuse kätte saanud 25.11.2020 ning sellest tulenevalt on edasikaebamise tähtaeg 05.12.2020, aga kuivõrd ettekirjutuse sundtäitmine võib toimuda 03.12.2020, esitab kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks enne põhikaebuse esitamist. Taotleja hinnangul on tema õigusi kaitsvaks kõige proportsionaalsemaks õiguskaitse abinõuks haldusakti täitmise peatamine ja vaidlustatava toimingu tegemise keelamine, et võimaldada kaebajal viibida Eesti Vabariigis kuni jõustuva kohtuotsuse tegemiseni.

2(2)

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel võib kohus teha kaebaja põhjendatud taotluse alusel igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hindab kohus ka kaebuse eduväljavaateid (HKMS § 249 lg 3). Samas peavad õiguskaitse taotluse esitamiseks olema täidetud siiski ka konkreetsed menetluslikud tingimused.

4. Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist (HKMS § 249 lg 5). Esitatud taotlusest nähtub, et isik ei ole kaebust halduskohtule ega ka vaiet Politseija Piirivalveametile veel esitanud. Seega ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eeldus ning taotlus ei ole lubatav. Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku seitsmenda paragrahvi esimese lõike teisele lausele esitatakse kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi. Seega tuleks kaebuse esitamise korral saata see Tartu Halduskohtule. Võimaliku kaebuse eduväljavaateid kohus käesoleva määruse raames küll sisuliselt ei hinda, kuid seonduvalt eelnimetatuga võib siiski märkida, et selle eduväljavaated võivad olla üsna küsitavad, sest nähtuvalt ettekirjutusest nr 1052236768 viibis isik alates 22.11.2020 riigis ilma seadusliku aluseta.

5. HKMS § 252 lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik