2-20-124235/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2020. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-124235

Tsiviilasi

OK

Incure

OÜ

hagiavaldus

R

S

vastu

tarbijakrediidilepingust tulenevas nõudes

Tsiviilasja hind

3 925,05 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Anu Volmer, e-post

anu.volmer@okincure.ee

Kostja R S, isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht

XXX; tegelik elu-või asukoht on teadmata.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hageja OK Incure OÜ hagi kostja R S vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R Sult (isikukood XXX) OK Incure OÜ kasuks Ferratum Bank p.l.c

ja R S vahel 07.11.2019 sõlmitud lepingu xxx alusel (nõue on loovutatud 21.02.2020 OK Incure

OÜ-le):

2.1. põhivõlgnevus summas 2999,58 (kaks tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa 58) eurot;

2.2. võla sissenõudmiskulu 50 (viiskümmend) eurot;

2.3. sissenõutavaks muutunud viivis 25.09.2020 seisuga summas 142,28 (sada nelikümmend

kaks eurot 28 senti) eurot s.o võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud

määras.

3. Jätta rahuldamata hageja OK Incure OÜ hagi kostja R S vastu sissenõutavaks muutunud

viivise nõudes summas 733,19 eurot

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Saata kohtuotsus hagejale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

6. Jätta tsiviilasja menetluskulud 81,3% ulatuses kostja R S kanda ja 18,7% ulatuses hageja

OK Incure OÜ kanda.

7. Välja mõista kostjalt R S hageja OK Incure OÜ kasuks hageja põhjendatud

menetluskulud summas 264,22 (kakssada kuuskümmend neli eurot 22 senti) eurot s.o hageja

tasutud riigilõiv 81,3% ulatuses.

8. Menetluskuludelt tuleb kostjal R Sul tasuda hagejale OK Incure OÜ menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§

lg

teises

lauses

ettenähtud

ulatuses

s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

9. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja käesoleva tsiviilasja menetlemisega seoses

menetluskulusid kandnud.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

Pank

–

a/a

EE571010220229377229;

Swedbank

–

a/a

EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse

selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa

1. 25.06.2020. a esitas OK Incure OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult R Sult 3755,57 euro saamiseks. Kohus tegi 09.07.2020 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 09.09.2020. a määrusega lõpetas kohus

käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse

hagimenetluses Pärnu Maakohtus. 10.09.2020. a määrusega tegi maakohus hagejale ettepaneku

seaduses sätestatud nõutele vastava hagiavalduse esitamiseks. 25.09.2020 esitas hageja

hagiavalduse, milles kohus jättis 15.10.2020 määrusega käiguta andes tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. 16.10.2020 esitas hageja põhjendatu seisukoha, et jääb esialgu esitatud

viivisenõude juurde.

2. 25.09.2020. a esitas hageja OK Incure OÜ lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja R S vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 299,58 eurot,

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 875,47

eurot (periood 21.02.2020 kuni 25.09.2020) ning sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Nõude

aluseks Kostja R S taotluse alusel ja Ferratum p.l.c poolt võimaldatud laenulimiit 5000 eurot,

millest kostja kasutas 4371 eurot. Leping sõlmiti määramata ajaks ning kostja pidi tasuma arve

alusel vähemalt arvel näidatud miinimummaske. Kostja poolt avatud avatud krediidilimiidi suhtes

kehtib intressimäär 49,09% aastas ja krediidikulukuse määraks 61,79% aastas. Viivisemäär on

võrdne intressimääraaga, s.o 49,09% aastas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja

kantud menetluskulud, s.o riigilõivu summas 325 eurot. Hageja palub hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt välja mõista viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.10.2020. a määrusega. Dokumendid toimetati

kostjale isiklikult allkirja vastu kätte 02.11.2020. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14

päeva, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 16.11.2020. Kostja ei ole kohtule

esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks

võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.

4. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Ka Riigikohus on 03.05.2017. a lahendis 3‑2‑1‑21‑17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei

või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi

jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.

Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid

hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

5. Hageja on kostja vastu esitanud viivisenõude vastu esitanud sissenõutavaks muutunud viivise

nõude summas 875,47 eurot, arvestades viivist järgmiselt: 21.02.2020 kuni 25.07.2020 tasumata

põhinõudelt 2999,58, kokku 217 päeva eest määraga 0,1345% päevas.

5.1.

Hageja selgitab 16.10.2020 avalduses, et hagiavalduse p 2.2 palub hageja kostjalt välja

mõista vastavalt poolte vahel kokkulepitule lepingujärgse intressi määraga 0,1345% päevas.

VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega

piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Riigikohus on leidnud

lahendis 3-2-1-120-08, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse

põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis

peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS §

113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi.

5.2.

Seega nõuab hageja tähtajaks tasumata tagasimaksetelt ja peale lepingu ülesütlemist kogu

põhinõude võlgnevuselt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale, milleks on 49,09 %

aastas (kooskõlas laenulepingu põhitingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega).

6. Hageja on hagiavalduses nõude esitamisel tuginenud Ferratum Bank p.l.c ja R S vahel

07.11.2019 sõlmitud lepingu CL8871 üldtingimustele ja hinnakirjale, mille kohaselt arvestatakse

kliendi viivituse korral viivitusintressi määras 0,1345% päevas (49,09% aastas) kliendi kasutusse

antud saldolt. Kliendi kasutusse antud saldo intress on samuti 0,1345% päevas.

7. Kohtu hinnangul on kõnealuste üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega VÕS § 35

tähenduses. Tarbijakrediidilepingust nähtuvalt on poolte vahel kokku lepitud intressimääraks

49,09% aastas.

Kohus leiab, et Ferratum Bank p.l.c on sõlminud kostjaga lepingu oma majandus- või

kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostja oleks sõlminud

lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta

sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

8. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

9. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik

määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates

eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär

kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata

tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või

leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse

nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni

2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (49,09% aastas) lepinguline viivisemäär,

mis ületab üle viie korra seadusjärgset viivisemäära, on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi,

mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist.

Kuivõrd hageja ja kostja vahel kokku lepitud lepingujärgne viivise määr on tühine, siis tuleb

mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). VÕS § 113 lg 1 järgi

võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas.

11. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

12. Eesti Panga kohaselt olid võlaõigusseaduse § 94 lõike 1 kohaselt ja Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäärad

01.01.2020 ja 01.01.2020 seisuga 0,00%

13. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks viivise nõuet alljärgnevalt: perioodi

21.02.2020 kuni 25.09.2020 eest põhivõlgnevuselt 2999,58, kokku 217 päeva eest määraga 8%

aastas, summas 142,28 eurot.

14. Seega jätab kohus rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 733,19

eurot (875,47 – 142,28).

15. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes

summas 2999,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 142,28 eurot ja võla

sissenõudmiskulud summas 50 eurot.

16. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja

kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

17. Hageja on taotlenud menetluskulude (riigilõiv) väljamõistmist summas 325 eurot, millest

riigilõiv maksekäsukiirmenetluses oli 134,26 eurot ja hagimenetluses 190,74 eurot. Kohus leiab,

et hagi esitamisel tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalikuks kuluks kuna riigilõivu tasumine

on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

18. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest

(3925,05 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 3191,86 eurot, s.o põhinõude summas 2999,58

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 142,28 eurot ja võla sissenõudmiskulu 50

eurot) 81,3 % ulatuses kostja ja 18,7% ulatuses hageja kanda.

19. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu

summas 264,22 eurot (325 eurot * 81,3/100).

20. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.

21. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

22. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava

osata.

23. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik