3-20-2339/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-2339 Määruse kuupäev

1. detsember 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Leonid Rubanjaki kaebus Tartu Vangla vastu seoses talle töö võimaldamata jätmisega

RESOLUTSIOON

Tagastada Leonid Rubanjaki kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Leonid Rubanjak (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 22. novembril 2020 kaebuse Tartu Vangla vastu seoses talle töö võimaldamata jätmisega. Kaebaja palub kohtul sekkuda vanglas kujunenud olukorda, kus teda kiusatakse taga, ning selgitada, kuidas ta saaks oma õigusi kaitsta. Kaebajal puudub võimalus tasuda võlgasid, sest kui talle isegi antakse ajutine vähetasustatud töö nt toidujagajana või koristajana, siis võetakse kaebajalt ilma põhjuseta töö ära. Selleks leiab inspektor-kontaktisik erinevaid ettekäändeid. Kaebaja on varasemalt töötanud vanglas elektrikuna ning mitmed isikud, sh vanglateenistujad, toetavad tema elektrikuna töötamist, kuid üksuse juht leiab kaebaja tööle asumise takistamiseks erinevaid argumente. Kaebaja on pöördunud nii vangla kui ka Justiitsministeeriumi poole, et elektrikuna tööd saada, kuid talle vastatakse, et tal ei ole õigus tööd nõuda. Kaebaja märgib, et tal ei oleks põhjust töötamiseks võimalust küsida, kui kohus teda võlgade tasumisest vabastaks. Kuna kaebajal on aga võlad, siis tahab ta neid tasuda.

2. Tartu Vangla esitas kohtule 1. detsembril 2020 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 2017. a

3-20-2339

määrus asjas nr 3-17-981, p 11). HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

4. Kuigi kinnipeetavad on üldjuhul vangistusseaduse (VangS) § 37 lg-st 1 tulenevalt kohustatud töötama, puudub neil vangistusseadusest või muudest õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda enda tööle määramist või valida, millist tööd teha, s.t nõuda tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd jne. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava tööga üksnes võimaluse korral. Seega ei ole vangla kohustus kinnipeetav tööle määrata absoluutne.

5. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja praegu määratud Tartu Vangla 18. septembri 2020. a käskkirjaga nr 6-3/256 majandustööle abitöölise ametikohale ning ta osaleb tööhõives toidujagaja ja koristajana. Kuna aga vanglas on COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kohaldatud erinevaid piiranguid, sh liikumispiiranguid, siis rakendatakse kinnipeetavaid ka tööhõives vangla vajadustest lähtuvalt minimaalselt. Kui piiranguid enam ei kohaldata, siis taastatakse ka vana töökord (vt Tartu Vangla 20. novembri 2020. a vastus nr 2- 3/3948-2). Seega ei ole vangla kaebajalt tööd ära võtnud, vaid praegust olukorda arvestades ei rakendata teda ajutiselt tööle tavapärase sagedusega.

6. Asjaolu, et kaebajat ei ole määratud talle meelepärasele tööle või et teda ei rakendata tööle kaebaja soovitud sagedusega, ei tingi kaebaja subjektiivsete õiguste riivet. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

7. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider